Albert Uustulndi väike maailm Saare keskraamatukogus (1)

Albert Uustulndi väike maailm Saare keskraamatukogus

MEENUTAMAS: Kunagised kolleegid Saaremaa kaubamajast, sõbrannad Magda Aarma ja Alberti lesk Luule Uustulnd kinnitasid üheskoos, et Albert oli tore inimene. Foto: Tõnu Veldre

Läinud nädalal avati Saare maakonna keskraamatukogus näitus “Albert Uustulnd 88”. Väljapanek koosneb populaarse kirjaniku ja laululooja isiklikest asjadest, raamatutest, fotodest ja käsikirjadest.

“See on kena meeldetuletus “Kuu aega Albertiga” raames, sest Albertit ei ole enam meie hulgas juba hulk aega ja selle aja jooksul on üles kasvanud peaaegu et uus põlvkond vähemalt selles eas inimesi, kes peaksid lugeda oskama,” ütles Kadi raadio toimetaja ja Uus-tulndi näituse koostaja Tõnis Kipper näitust avades. Ta lisas, et näitusega on hea meelde tuletada, kes oli Albert Uustulnd, mida ta on teinud ja saavutanud. “Tere tulemast Albert Uustulndi väikesesse maailma!” kutsus ta kõiki väljapanekuga tutvuma.

Välja on pandud fotosid, kirju, ka lugejate kirju, mõned käsikirjad, näiteks “Tuulte tallermaa” esimese osa käsikiri, samuti olulisi dokumente. Ka üks Uustulndi tähtsamaid pabereid ta elus – pääsetäht priiusesse, millega ta kaugelt maalt koju tagasi jõudis ja mille saamisloost on ta kirjutanud romaani “Acheroni kaldal”. Uurida võib ka lepingut kirjastusega, mis näitab, kuidas ühe raamatu tee kirjaniku laualt lugejani alguse saab.

Saare maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Maire Rauk tähendas, et tema otsis raamatukogust välja vähesed kõige puhtamad ja tervemad raamatud. “Albert on kunagi öelnud, et kui raamatukogus on tema kirjutatud raamatud kapsaks loetud ja lausa lagunenud, siis see näitab, et neid loetakse, nende vastu tuntakse huvi ja neid hinnatakse,” ütles Maire Rauk. “See on väike valik hästi säilinud raamatutest, kuid meil on ka teisi ning kutsun kõiki tema loominguga tutvuma.”

Albert Uustulndi lesk Luule Uustulnd ütles, et talle oli Albert väga hea mees. “Temal oli kindel režiim alati, iga päev sel ja sel kellaajal istus ta oma kabinetis ja siis ei tohtinud keegi teda segada,” meenutas Luule Uustulnd, lisades, et Albert oli n-ö päevane kirjutaja. Öösel ei kirjutanud ta kunagi. Küsimusele, mida arvab Luule Uustulnd üritustesarjast “Kuu aega Albertiga”, vastas ta tagasihoidlikult, et võib-olla on seda tähelepanu veidi liiast, sest kirjutamine oli ju Alberti hobi, mitte töö.

Luule Uustulndi sõbranna Magda Aarma leidis aga, et Alberti-kuu on ääretult armas. “Ta oli tore inimene, mängisime kaarti, saskut koos,” naeris ta.

Arvo Sema Kuressaarest lausus, et temal on Albertiga seotud väga palju mälestusi. Esimest korda kohtusid nad 1952. aastal, kui Arvo õppis Viktor Kingissepa nimelise keskkooli kaheksandas klassis ja Albert oli nende geograafiaõpetaja. “Ta oli väga sõbralik ja populaarne. Teda armastati ja hinnati,” rääkis Sema, kelle sõnul oskas Albert suhelda, oma ainet hästi õpetada ja ka nalja visata. “Me kõik pidasime temast lugu,” tõdes ta.

Arvo meenutas, kuidas nende füüsikaõpetaja Valdur Läets oli kord mingil põhjusel ära ja teda asendas Albert. Ta astus klassi, kontrollis puudujaid ja kutsus vastama. “Üks ei teadnud – istu, kaks. Teine ei teadnud – kaks, nõnda kolmas, neljas ka. Viies julges öelda, et meile pole seda veel õpetatud,” meenutas Arvo Sema muheledes, ning siis öelnud Albert: “Ah, kuram jah, ma pidin teile sellest alles täna rääkima!”

See “Kuu aega Albertiga” on Arvo Sema arvates igati tänuväärne ettevõtmine. “Ta on mulle väga südamelähedane, olen lugenud paljusid tema teoseid,” märkis mees, kelle sõnul oskas Albert rahvapäraselt kirjutada. “Kui loen, siis tunnen ennast tegelaste hulgas.”

Albert Uustulndi naaber Arvi Prei Vahase saarelt ütles, et Albert oli tore mees, kellega sai juttu puhuda, ilmaasju arutada ja kala püüda. “Ta oskas nalja teha ja naljast aru saada,” kinnitas Prei. “Ta on ikka veel inimeste seas populaarne.”

Print Friendly, PDF & Email