Saaremaal kütiti kaks hunti, neli ootab järge (4)

Pärast seda, kui jahimees Rein Tammin laskis esmaspäeval väljaspool jahihooaega Kuressaare jahipiirkonnas kaks isast hundikutsikat, väljastas keskkonnaamet Saaremaa jahiseltsidele veel neli hundiküttimise eriluba.

Nelja eriloa väljastamine viitab mõningale segadusele huntide arvukuse osas jahindust korraldavate riigiasutuste tegevuses. Näiteks saatis keskkonnaministeerium sel nädalal välja algava jahihooaja hundiküttimise ettepanekud, mis Saaremaal näevad algaval jahihooajal esialgu ette vaid kahe hundi küttimist.

Ettepaneku aluseks on keskkonnaagentuuri spetsialistide arvamus, et kuna möödunud jahihooajal lasti tõenäoliselt maha Saaremaa hundikarja alfapaar, siis sel suvel huntidel juurdekasvu ilmselt polnud. Samuti on Saaremaal kütitud juba kuus 2011. aastal sündinud isendit, mistõttu on väga ebatõenäoline ka uue sigimiseas oleva hundipaari olemasolu saarel. Seetõttu on hundirünnaku risk karjale võrreldes eelmise paari aastaga oluliselt väiksem, mis peaks olema hea sõnum Saaremaa lambakasvatajatele, kõlas spetsialistide arvamus.

Nüüd pärast järjekordse kahe hundikutsika küttimist möönis keskkonnaagentuuri kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp, et huntide juurdekasvu on kohati väga keeruline prognoosida, sest puudub info, kui palju on Saaremaa hundipopulatsioonis perspektiivikaid emaseid, kes võiks pesakonna luua. “See, et üks emahunt maha lastakse, ei pruugi mitte midagi tähendada,” lausus Kübarsepp, lisades, et huntide arvukuse ümber on ka väga palju infomüra ning arvukus saab selgemaks pärast esimese lume järgset loendust.

Ka keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialist Ivar Marlen möönis, et huntide arvu Saaremaal ei tea täpselt keegi. “Teame vaid, kui suuri karju on nähtud liikumas,” ütles Marlen. Küsimusele, kui suuri karju siis nähtud on, vastas Marlen, et juttusid on igasuguseid. Ka pole tema sõnul enne lume tulekut selge, kui mitu hundipesakonda Saaremaal on.

Keskkonnaamet toob nelja eriloa väljastamise põhjuseks asjaolu, et viimasel nädalal on jahimehed kahjustuspiirkondades hunte korduvalt ka pesakonniti liikumas näinud. Kahjustuspiirkondades asuvad mitmed EL-i loodusdirektiivis märgitud poollooduslikud kooslused, mille soodsa seisundi tagamiseks on seal vaja jätkuvalt lambaid karjatada.

Print Friendly, PDF & Email