Karala noormees peab rendiloomi ja unistab oma veisekarjast (10)

Karala noormees peab rendiloomi ja unistab oma veisekarjast

ELU LÄHEB EDASI: Karala noormees Mihkel Raud näeb oma tulevikku loomakasvatajana kodukandis. Foto: Irina Mägi

Pool aastat tagasi Tuule Grupi loomakasvatusettevõtetelt lihaveiseid rendile võtnud põllumajandustudeng Mihkel Raud paneb rendiloomadega aluse oma karjale ja soovitab loomade rendilevõtmist teistelegi.

Karalas elav Raua pere võttis maaülikoolis esimest aastat loomakasvatust õppiva perepoja Mihkli eestvedamisel kevadel rendile 12 lihaveiselehma ja ühe -pulli, keda karjatatakse kodu lähedal karjamaal. “Ei tahtnud väga suure hulgaga alustada, algul rääksime kümnest loomast, aga siis saime kokkuleppele, et nad toovad ühe kärutäie,” selgitas Mihkel Raud, miks neil on rendile võetud just 13 looma.

Mihkli sõnul hakkas loomade rendilevõtmise mõte idanema eelmise aasta novembris Kuressaare kultuurikeskuses toimunud tulevikutegijate osaluskohvikus. Sattunud ühte lauda Eesti suurima lihaveisekasvataja Vjatšeslav Leedoga, rääkis Mihkel plaanist Saaremaale elama jääda ja hakata kodukandis veiseid kasvatama.

“Pärast seda ta (Leedo – toim) tuli minu juurde ja ütles, et äkki me saame koostööd tegema hakata,” meenutas Mihkel Raud, kelle sõnul palus Vjatšeslav Leedo tal veiste küsimuses uuesti ühendust võtta pärast uut aastat.
“Helistasin ja siis paar korda saime kokku ja rääkisime asju läbi, mida me täpselt tahame. Lõpuks käis ta meie pidamistingimusi üle vaatamas ja nüüd on loomad minu juures olnud juba oma pool aastat.”

Mihkel Raua sõnul on nende talus loomi peetud põlvest põlve, viimasel ajal on olnud küll vaid lambad. Lihaveised on vähenõudlikumad ja kui karjamaa on juba käepärast, siis on Mihkli sõnul väga tore, kui keegi seda hooldab. “Oleme üritanud Karalas ka vilja ja kartulit kasvatada, aga eriti viimastel aastatel on sügisesed vihmad kartuli ära võtnud ja tuli selline mõte, et prooviks alternatiivi,” selgitas Mihkel Raud.

Vastavalt lepingule saab loomade rendilevõtja iga teise karjas sündinud vasika endale, rendilevõtja omalt poolt peab loomi söötma ja hoolitsema nende heaolu eest. Aastaringselt väljas olevatel veistel on karjamaal kasutada ka varjualune.

Seni on sündinud kaheksa vasikat, kellest neli kuulub Mihklile. Just nende vasikatega kavatseb noor loomakasvataja panna aluse oma veisekarjale. Rendiloomi plaanib ta aga pidada just niikaua, kui oma karjas on koos 10–15 looma.

Veiste väljarentimise projektijuht Helerin Opp ütles, et siiamaani on veiste rentija perekond Rauaga väga rahul, pole olnud ühtegi lahkheli, mis oleks halvasti lõppenud. Poole aasta jooksul on tekkinud küll paar probleemset olukorda, mis lahendati aga paljuski tänu kiirele reageerimisele. Esimesel juhul oli tegemist esmaspoegijaga, kes ei tahtnud vasikat omaks võtta. Perekond Raud otsustas mitte omapäi tegutseda, vaid võttis kohe ühendust looma omanikega ja küsis nõu. Teisel juhul oli tegemist külmetunud vasikaga, kes vajas kohe ravi.

“Tänu rentnike valvsale pilgule avastati haigestunud vasikas õigel ajal, mistõttu haigus allus õnneks ravile ja loom sai terveks,” lausus Helerin Opp, lisades, et sellistel puhkudel ongi kõige tähtsam osapoolte koostöö. “Puudujääk omavahelises suhtlemises võib kaasa tuua kurbi tagajärgi,” nentis Helerin Opp.

Ka Mihkel Raua hinnangul on rendiloomadega seni kõik väga hästi läinud. “Loomad on hästi sõbralikud ja hea tervise juures, praegu mingeid probleeme ei ole,” kinnitas noor loomapidaja, kes julgustab teisigi ettevõtlikke inimesi loomi rendile võtma.

Print Friendly, PDF & Email