Valimisveerud: Kuidas edasi, Lümanda vald? (3)

Tänases lehes vastavad Saarte Hääle esitatud küsimustele kandidaadid Lümanda vallast.

1. Üks meie maakonna suuremaid probleeme on väljaränne. Kuidas saab teie omavalitsus turgutada ettevõtlust, et inimesed ei lahkuks ja neid isegi tagasi või mujalt juurde tuleks?

2. Millised on Lümanda valla kolm suuremat probleemi ja kuidas neid lahendada?

3. Milline on teie hinnangul Saare maakonna optimaalne haldusjaotus? Kas haldusreform tuleks läbi viia vabatahtlikkuse alusel või riigi antud käsu korras?

 

Olev Ait, valimisliit Eesti Inimese Poolt (kaasautorid Mati Tarkin ja Tõnu Anger):  

1. Lisaks mõningasele väljarändele teeb Lümandas muret inimeste töötamine kodust kaugel –teises vallas, mandril, välismaal. Selle vähendamiseks pakub meie valimisliit välja võimaluse arendada olulisel määral turismindust. Toetame kohalike inimeste hulgas populaarse ujumis-supluskoha Pihla ranna arendamist. Hooajaliselt võiks selle nimel tööd saada kümmekond inimest. Aastaringne suveniiride valmistamine, et neid hooajaliselt Pihla rannas välja pakkuda (näiteks õllekapad, mida saaks müüa koos allikaveega), basseini tegemine, meres teatud ala piiramine haabjatega sõitmiseks, haabjasõidu võistluste korraldamine, eelnev haabjate valmistamise õpetamine.

Samuti toetame Koki küla Mõisa-Aida koha ehk endise Gotlandi-Kotlandi mõisa arendamist, mille ruume saaksid talvel kasutada külainimesed.

Valguskaabel läbib Lümanda valda mõnele talukohale väga lähedalt, samas on kohalikele elanikele ülikiire internetiga liitumine praegu veel liiga kulukas. Selle kaabli võimaluste rakendamisega saaks piirkonnas luua (kõrgtehnoloogilisi) töökohti, suurendada elanike jaoks internetiühenduse kiirust ning võtta kasutusele uusi teenuseid.

Tuleb soodustada lamba- ja veisekasvatust, arendades ühistegevust masinate muretsemiseks ja parandades ühtlasi külade atraktiivsust nii elanike kui ka turistide jaoks. Metsa saaks aga kasutada mitte ainult haabjate ehitamiseks, vaid ka ehitustegevuse turgutamiseks.

2. 1) Töökohtade loomine ja maal asuvate töökohtade atraktiivsemaks muutmine. 2) Kohalike nooremate inimeste edutamine juba pensioniikka jõudnud inimeste asemele. 3) Atla sadama ehitusega seonduv temaatika, mis võib lõppeda vallale suure rahalise nõudega.

3. Meil, valimisliidu kolmel liikmel on kõigil veidi erinev seisukoht. Mati Tarkin soovib ühte omavalitsust, Tõnu Anger soovib asja põhjalikku kaalumist ja praeguste valdade keskustes nende funktsioonide säilitamist, mille mujale viimine tekitaks inimeste jaoks ebamugavusi, ehk midagi nn osavaldade loomise sarnast.

Olev Ait arvab, et omavalitsuste arvu asemel tuleb otsida teid kohalike võimaluste ärakasutamiseks nii valla asendi kui ka maavarade-looduse osas. Sama puudutab vallas elavaid inimesi – rakendada täistööaega, osatööaega, tekitada uued või äratada ellu unustatud vanad ametid.

 

Tarmo Pikner, valimisliit Kena Kodu:

1. Omavalitsuses ettevõtluse turgutamise esimene tingimus on see, et ettevõtlust kadedusest ei takistata, vaid soodustatakse. Tuleks arvestada, et poliitik ega euroametnik ei saa luua töökohti, ei kohalikul ega riiklikul tasandil. Töökohti saab luua erasektor. (Oma)valitsustasand saab luua tingimusi ettevõtluseks. Esimene tingimus on elukoht, st tuleb luua elukohti noortele peredele – müüa/rentida/anda peredele maid, metsi, mahajäetud rajatisi, mida leidub Saaremaal küllaga.

Teine tingimus on elusõbraliku keskkonna loomine, nii palju kui omavalitsus seda piiratud rahaliste vahendite ulatuses teha saab: parandada nii taristut kui ka kultuurilis-hariduslikku keskkonda.

2. Üldine probleem on ääremaastunud valla väiksus ja sellest tulenevad napid eelarvevahendid. Haldusreformi esimese etapina tuleks hakata naabervaldadega oma varanatukest jagama – kes peab üleval kooli, kes kultuurimaja, kelle juures asub perearst jne. Tuleks leida võimalusi mereressursside kasutuselevõtuks; paremini eksponeerida avalikuks kasutuseks mõeldud teid, viitasid, infot turismi-, ajaloolistele, puhkuse-, loodusobjektidele ligipääsuks. Arstiabi vajab parandamist, valda tuleks luua perearsti õe koht.

3. Saaremaal on otstarbekas üks omavalitsus, aga mitte praegusi valdasid kokku liites. Omavalitsuse tasand tuleks viia maakondlikule tasandile, st meie elu korraldaks maavalitsus, kuhu valitakse volikogu. Praegused vallad jääksid administratiivüksustena, kus oleksid teeninduspunktid, kuid ilma mängupoliitikute ja klannidemokraatiata. Küsida ei tule, kas haldusreform vabatahtlikult või riigi sunnil. Igal riigil on oma püsivuse nimel kohustus kehtestada oma territooriumil võimalikult efektiivselt toimiv jätkusuutlik riigikorraldus.

 

Harald Tõru, valimisliit Lühis:

1. Lümanda valla rahvaarv on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiilne. Järelikult on kohalikud olud inimesi siin hoidnud. Kohalik omavalitsus ei saa ettevõtlust arendada, küll aga       aidata kaasa, et selleks oleksid soodsad tingimused, näiteks korralik ja kiirelt toimiv internetiühendus, mis võimaldab teha kaugtööd, või aastaringselt läbitavad teed. Kui vallal on tühjalt seisvaid munitsipaalhooneid, võiks anda need alustavatele firmadele mõneks aastaks tasuta rendile, kuni ettevõtlus on jalad alla saanud. Kuna kohalik omavalitsus saab reguleerida maamaksu, siis ilmselt saab alustajale mõneks aastaks tasuta maad kasutamiseks rentida. Sotsiaalset ettevõtlust saavad ellu viia ka mittetulundusühingud ja külaseltsid.

2. Alustaks sellest, mis meil hästi on: tugev põhikool ja lasteaed, rikkalikud ja pikaajalised kultuuri- ja isetegemise traditsioonid, tegusad külaseltsid, ilus loodus. Seda kõike tuleb jätkuvalt hoida ja arendada. Samas tundub, et viimasel ajal on puudu avatusest,       usaldusväärsusest ja üksteisemõistmisest. Ei räägita ausalt ja avatult probleemidest ja kitsaskohtadest. Puudub vastastikune dialoog. Eriline valupunkt on Atla sadamaga seonduv. Suur murekoht on vallateed – need vajavad kordategemist ja süsteemset lähenemist. Samuti vajavad läbimõtlemist sotsiaaltööga seonduvad küsimused ja paremat korraldamist arstiabi kättesaadavus. Oluline on vallaelanike igapäevaprobleemide ärakuulamine ning neile lahenduste otsimine ja leidmine.

3. Majanduslikus mõttes on väiksem omavalitsuste arv kindlasti optimaalsem. Samuti võimaldab see palgata paremaid spetsialiste ja teha mahukamaid investeeringuid. Teisalt ei tohi unustada tavalist inimest – enne peab olema selgeks räägitud ja elanikke teavitatud, kuidas hakkab toimuma elu kohapeal ehk uue ühendvalla keskusest kaugel, senistes vallakeskustes ja külades. Millised teenused on kättesaadavad endistes vallakeskustes? Mille üle jääb otsustamisõigus kohapeale ja kes on otsustajad? Kuidas hoida oma kooli ja lasteaeda? Kuidas tagada kultuuritraditsioonide jätkumine? Millised on mehhanismid, mis säilitavad piirkonna elujõulisuse, et tulemuseks ei oleks külade kiirenev tühjenemine? See kõik peab enne ühinemist olema mitte ainult selgeks räägitud, vaid kõik peab ka toimima hakkama.

 

Helle Kukk, Eesti Keskerakond:

1. Vald turgutab ja toetab ettevõtlust vastavalt võimalustele. Kindlasti ei ole kõik rahas mõõdetav ning heaolu kriteeriumiks ei saa pidada ainult materiaalset elustandardit.

2. Teatavasti tagab elanike vajadustest lähtuv sotsiaalhoolekanne vallale edaspidise haldussuutlikkuse.

1) Kahjuks ei ole Lümanda vallavalitsus tänaseni suutnud vastu võtta transporditeenuse korda, mis reguleeriks ja tagaks abivajajatele kindla ja võrdse juurdepääsu. Kodanike korduvad mured peaksid ükskord lahenduse saama!

2) Puuduvad hooldusteenuse ehk koduteenuse osutamise tingimused ja kord. Kõiki kohustusi ei saa lükata hooldaja kanda ja eriti veel siis, kui hooldaja ei elagi koduvallas. Abivajajad tihti ei julge ega oskagi abi paluda.

3) Lümanda vallavalitsusel on tänaseni täitmata Saare maavanema 2007. aasta korralduse ettepanekutest tulenev kohustus rakendada tööle lastekaitsetöö spetsialist. Siinkohal oleks õige teha koostööd naabervaldadega ja leida lahendus. Üllatav on aga asjaolu, et vahepeal on vallas juurde tekitatud teisi ametikohti!

On vana tõde, et olulisema osa inimese heaolutundest moodustavad lugupidav ja austav suhtumine, samuti inimese isiksuse väärtustamine. Inimene ei tohi jääda oma riigis ega ka oma koduvallas teisejärguliseks. Selline suhtumine ei ole jätkusuutlik ega hooliv.

3. Kindlasti võiks rohkem olla jätkusuutlikke omavalitsusi, kus on ametis vastava erialase ettevalmistusega ametnikud. Näiteks peab vald suutma end ise kaitsta ka õigusküsimustes, mitte aga tasuma advokaadibüroode arveid.

Haldusreform peaks toetuma elanikkonna küsitlusele, sest ka siin tuleks lähtuda kodanike väärtustamisest ja austavast suhtumisest neisse.

 

Jaanika Tiitson, valimisliit Elujõuline Koduvald:

1. Olulisim on kiire, mugav ja pädev asjaajamine, et ettevõtlikud algatused ei sumbuks bürokraatiasse, vaid saaksid omavalitsusest tuge juurde. Väikeses vallas on samuti tähtis kontaktide vahendamine näiteks tööotsijate ja -pakkujate vahel, sest sellist infot jõuab vallamajja päris palju. Meie ülesanne on inimesed kokku viia. Vald saab olla arengute algataja (näiteks külastuskeskkonda parandades), ettevõtjate tunnustaja või koostöö korraldaja. Vallavanem peaks olema oma piirkonna ettevõtjate peamine eestkõneleja.

2. Nimetame neid ettepanekuid pigem arenguvõimalusteks.

1) Liikumine “tolmuvabaduse” suunas. Praeguse rahastuse juures on meil võimalik nelja aastaga viia mustkatte alla nelja-viie küla kesksed teed. Sellevõrra väheneb vajadus tellida hööveldamist – raha jääb üle teeäärte niitmiseks ja tolmutõrjeks kruusateedel.

2) Lähiaastatel peame tähtsaks Lümanda keskusehoone arendamist: jõusaaliga noortekeskuse ehitus, lavatekstiilide väljavahetamine, sotsiaalkeskuse loomine kontoripoole esimesele korrusele jne. Näeme võimalust kulude kokkuhoiuks kooli ja keskusehoone ühtsesse halupuidukatla-süsteemi ühendamises.

3) Sotsiaalvaldkonnas tahame liikuda selles suunas, et meie vald suudaks ise hoolt kanda oma eakate ja puudega inimeste eest.

Loodetavasti leiavad ka kõik Atla sadamaga seotud küsimused peagi lahenduse.

3. Kuna Saare maakonna rahvastik väheneb, vananeb ja koondub, on haldusreform pigem kaasaegse elu paratamatus. Valikutest sai veel rääkida kümme aastat tagasi, täna on probleem kõigil sama ja midagi ette võtta saab ainult üheskoos. Kui Saaremaal selles suunas liigutakse, ei tohi meie vald sellest kõrvale jääda, vaid peab kuuluma otsustajate sekka. Ise tegutsedes on meil oluliselt suurem võimalus kujundada ühisvald oma vajaduste järgi ja leida uusi arenguvõimalusi, mistõttu ei pea me õigeks riigipoolsete, kaugel tehtud otsuste ootamist.

Print Friendly, PDF & Email