Silla-idee pandi kalevi alla (51)

Valitsus saatis 17 aastat kestnud Muhumaa ja mandri vahelise püsiühenduse rajamise küsimuse maavalitsusse planeerimisele, mis tähendab selguse saabumise edasilükkumist aastate kaugusele. Raha püsiühenduse ehitamiseks ei paista enne järgmist kümnendit niikuinii kuskilt.

Aina rohkem on hakanud tulema sääraseid signaale, et püsiühenduse rajamine muutub üha ebatõenäolisemaks. Valitsus on selgelt välja öelnud, et raha silla rajamiseks ei ole ning niipea kusagilt ka ei tule. Eelmisel reedel kirjutas Postimees, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud nimekiri suurtest transpordiobjektidest, mille seast tuleb teha valik, mida aastatel 2014–2020 ehitada ja mida mitte.

Ajaraamistik kattub Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodiga ehk just sealt peaks tulema suurem osa rahast. Püsiühendus on küll nimekirjas, kuid selle jaoks pole planeeritud sentigi. Üleüldse on raha pool miljardit, kuid kõikide soovide rahuldamiseks oleks seda vaja üle 2,5 miljardi.

“Võib üsna julgelt öelda, et see (püsiühendus – R. V.) on lisatud nimekirja moe pärast. Tegelikult keegi ei eeldagi, et seda hakatakse ehitama,” kirjutab Postimehe ajakirjanik Mikk Salu.

Vihjeid sillateema tahaplaanile nihkumise kohta tegi Saarte Häälele ka minister Juhan Parts, kui ta eelmisel nädalal laevaliikluse teemal intervjuud andes tõdes, et praegu pole püsiühenduse teema enam eriti aktuaalne.

“Ma arvan, et see (laevaühendus Väinamerel – R. V.) on nii kõrgekvaliteediline teenus, mille tulemusena on ka sillanõudlus langevas trendis. Sest eks see silla jutt tekkis ikkagi kehvast teenusest,” märkis minister, kes on ise sillakomisjoni esimees.

Saarte Hääl küsis langeva trendi kohta täiendavat kommentaari ministeeriumi pressiosakonnalt, kuid seal jäädi poliitiliselt korrektseks, märkides vaid, et töö käib ja pärast järgmist etappi minnakse taas valitsuskabinetti, et otsustada järgnevad sammud. Järgmise sammu all võib mõista valitsuse juulikuist korraldust kehtestada maakonnaplaneeringud ja Saare maavanemale ülesandeks tehtud Suure väina võimaliku püsiühenduse planeerimist Saare ja Lääne maakonnaga piirnevas sisemeres.

“See on valitsuse antud ülesanne, mitte Saare maavalitsuse initsiatiiv,” ütles maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Agne Petersoo. “Mingeid juhiseid valitsus selle ülesande täitmiseks meile andnud pole.”
Augustis siseministeeriumis peetud mitmepoolsel koosolekul tõdeti, et tegemist ei ole lihtsalt mingi trassi planeeringusse kandmisega. “Tegu on planeeringuga koos kõigega, mis sinna juurde kuulub,” tõdes Petersoo ja tõi märksõnadena välja keskkonnamõjude strateegilise hindamise, avalikustamise ning muu ühe planeeringuprotsessi juurde kuuluva.

Maakonna planeeringus tehakse trassi määramisel koostööd maanteeametiga. Ameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles, et maakonna planeeringuid tehakse üsna pikaajalise perspektiiviga, näiteks aasta 2030 ja sealt edasi.

“Neid tehakse selleks, et tulevikus oleks siiski võimalik teema juurde naasta, ja nii kavandataksegi selle võimalikuks ehitamiseks vajalik koridor,” selgitas Kasesalu. “Järgmise eelarveperioodi (2014–2020) kavas püsiühenduse rajamist ei ole ning seega võib öelda, et esialgu on see teema kalevi alla pandud.”

Print Friendly, PDF & Email