Jahimehi hämmastab tulihingeline loomakaitsja (76)

Jahimehi hämmastab tulihingeline loomakaitsja

SEGAS KÜTILIINIL: Kaali jahiseltsi juhi sõnul tuli Rutt Leis läinud jahihooajal otse kütiliini, mistõttu pandi jaht seisma. Foto: arhiiv

Pärast kahe hundi küttimist kajastava artikli ilmumist septembris pidas Võhma jahiseltsi esimees Toivo Lõhmus maha pooletunnise kõne end mitte tutvustanud, kuid jahinduse suhtes äärmiselt kriitilise naisega.

“Naine ütles, et kõik jahimehed on mõrtsukad ja sadistid ning soovitas mul tööle minna lihakombinaati, kui ma nii hirmsasti tappa tahan,” meenutas Lõhmus. Tema jaoks tundmatu naine on eelmisel jahihooajal jahimeeste seas palju kõneainet pakkunud Kuressaare haigla anestesioloog Rutt Leis, kes on jahimehi hurjutamas käinud mitmel korral.

“Praegu (ptüi, ptüi, ptüi) on ta maha rahunenud, aga ta oli meil siin loomade laskmise suhtes väga närviline,” ütles Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ilmo Torn, kes on oma sõnul kompromissitu loomakaitsjaga vestelnud tundide kaupa nii telefonitsi kui ka kontorilaua taga. “Sellel inimesel on suur loomade kaitsmise vajadus, ma olen talle selgitanud, et inimene on loomi küttinud ja jahipidamisega tegelenud kogu aeg.”

Käib jahimehi hurjutamas

Valjala jahiseltsi esimehe Kalev Päästeli sõnul puutus ta Rutt Leisiga eelmisel sügisel jahil olles kokku kahel korral ning tundub, et naine on väga vihane just Valjala jahimeeste peale. Esmalt sõitnud Rutt Leis oma autoga jahimeeste tee äärde pargitud autode kõrvale ja pannud sellega terve liikluse kinni.

“Ja siis ta tuli räuskama ja sõimama, et te olete mõrtsukad ja joodikud, et te olete kogu aeg purjus,” meenutas Päästel. “Ta on sattunud meie juurde sel ajal, kui me koguneme tee peale, ja me lihtsalt lähme sealt ära teise kohta, et vältida suuremat konflikti.”

Juhul kui loomakaitsja peaks ka sel sügisel ajujahi ajaks mehi noomima tulema, on Kalev Päästelil plaan valmis. “Tänapäeva telefonid võimaldavad kõike seda lindistada ja ma küsin kohe tema käest, kas ma võin filmida ja lindistada tema kõne, ning siis arutame seda asja kuskil mujal.”

Kaali jahiseltsi juhatuse esimehe Jaanus Kuuse mäletamist mööda puutus ta läinud jahihooajal Rutt Leisiga kokku kaks korda. “Ta tuli otseselt kütiliini ja kirus ja vandus: anna püss siia, ma viskan selle ära,” meenutas Kuusk, kelle sõnul panid nad jahi loomakaitsja kütiliini ilmumise pärast seisma.

Kuuse sõnul pole Rutt Leis alanud jahihooajal endast veel märku andnud. “Sel aastal on peetud vaid varitsusjahti, kuskil suure tee ääres pole me olnud.”

Saaremaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang, kes on samuti kange naisterahvaga korra jahil olles trehvanud, ütles, et jahindus on läbi aegade olnud inimeste jaoks laialt aktsepteeritud vaba aja veetmise viis.
“Kui see häirib kedagi niivõrd, et ta tuleb neid inimesi segama, paika panema, siis on see tavainimese käitumisest väga palju erinev käitumine, mida pigem ei peeta normaalseks,” ütles Tang. “Kui keegi otseselt jahti segab, siis selleks on meil ka vastavad organid olemas, keda saab appi kutsuda.”

Mati Tangu sõnul soovib ta jahimeestele kannatust kaaskodanikega suhtlemisel, eriti nendega, kes pole jahimehed ja kellele see tegevus hobi ei ole. “Peame olema kannatlikud ja rahulikult seletama oma tegevuse põhimõtteid,” sõnas ta.

Kütiliinis pole käinud

Rutt Leisi sõnul ei ole ta kunagi sihilikult käinud jahimehi otsimas, vaid on neid trehvanud lihtsalt tee peal. “Aga muidugi pean ma kinni ja küsin, miks te seda teete,” ütles ta.

Kütiliinis ei ole loomakaitsja oma sõnul kunagi käinud. “Need kaks meest, kes seal suure asfalttee ääres olid, ei ole mitte jahiliin, see on jamajutt,” oli ta seisukohal. Samuti on ta veendunud, et jahil oli alkoholi tarbinud inimesi, kuigi ei saa seda tõestada.

Rutt Leisi sõnul on talle jahipidamise vajadus arusaadav, küll aga hakkab talle mõnikord vastu, kuidas jahti peetakse. Näiteks võis hiljuti kuulda, et Läänemaal hakkavad jahimehed šaakalite küttimisel loomade meelitamiseks liha kasutama. “Kas on siis õige, et näljast looma hakatakse niiviisi püüdma – võib-olla saaks seda teha natuke inimlikumalt ja ise rohkem vaeva näha,” arvas ta.

Samal põhjusel ei ole Leisi meelest õige hirvede ja põtrade püssi ette peibutamine häälte abil. “Ei saa niiviisi, et minul on püss ning mina teen ja olen,” ütles Rutt Leis. “Jahimeestel peab olema ka mingi autunne, et nad ei oleks lihtsalt tapjad, valega selliseid asju ei tehta.”

Rutt Leis meenutas, et tema kriitiline suhtumine jahindusse sai alguse juhtumist, kui ühel talvel tõmbasid kaks laikat tema väikese koera ametliku suusaraja juures nii ribadeks, et väike loom pidi peaaegu hinge heitma. Samal ajal ei olevat jahikoerte omanik juhtunut märkamagi teinud.

Rutt Leisi sõnul käib ta metsas selleks, et kohata elusaid loomi. Näiteks pärast ülalmainitud kohtumist Valjala jahimeestega, kui need ajutiselt jahi peatasid, läks Rutt Leis metsa ja nägi seal kitse ning tundis rõõmu, et tema sekkumise tõttu näeb see loom võib-olla veel mõned päevad ilmavalgust. “Ma oleksin rahul, kui mul õnnestuks kinkida mõnele loomale veel mõni päevgi elu. Ma oleksin selle üle väga õnnelik,” sõnas ta.

Küsimusele, kas ta plaanib ka edaspidi jahimeestega tõreleda, ei osanud Rutt Leis vastata. Küll aga kavatseb ta jätkuvalt metsas jalutamas käia. “Kui jahimehed juhtuvad tõesti olema seal, kus minagi, siis ei oska ma praegu öelda, kas ma lähen nende juurde või ei lähe,” rääkis ta. “See sõltub situatsioonist. Ega ma ei taha nendega kokku puutuda,” tunnistas ta.

Print Friendly, PDF & Email