Suur maa, suured asjad: Mõistus ja tunded

Kui suvi läbi, on nii erafirmades kui ka riigiasutustes tunda kasvavat pinget. Tehakse eelarveid. Tähtsaim eelarve, mis puudutab vahetult kõiki inimesi, on mõistagi riigieelarve. Numbriridades ja veergudes, mis rahandusministeeriumi ametnikud Exceli tabelisse kirjutavad, on suur osa meie elust. Poliitilistest valikutest. Võimalustest ja võimekusest. Traditsioonidest ja ilmavaatest. Mõistusest ja tunnetest.

Eelarvevaidlused muutuvad aeg-ajalt päris pööraseks. Ameerika Ühendriikides on poliitiline vastasseis Barack Obama tervishoiureformile üle 17 aasta sundinud valitsusasutused palgata puhkusele. See on kirjeldamatu segadus nii ameeriklastele kui ka turistidele. Suleti ju muu hulgas näiteks Vabadussammas.

Vabariiklaste vastuseisus nn Obamacare’ile on tugev ajaloolis-filosoofiline mõõde, millest meil võib olla päris raske lõpuni aru saada. Vaidlus ei käi rahastamise, vaid nimelt poliitika ümber, nagu võttis teema kokku ERR-i vastne USA korrespondent Lauri Tankler.

Eestis on järgmise aasta riigieelarve Stenbocki majast valitsuse töölaualt läinud edasi Toompea lossi riigikogu menetleda. Valitsus on omalt poolt nimetanud dokumenti küll “vastutustundlikuks” (rahandusminister Jürgen Ligi), küll “sotsiaalselt tundlikuks” (peaminister Andrus Ansip). Kuid igasuguste kahtlusteta on see ka valimiste aasta eelarve ja menetluskäik riigikogus saab olema vastav. Seda näitas nii peaministri poliitiline avaldus dokumenti üle andes kui ka opositsiooni esmane kriitika. Vastuseks küsimusele ammu reklaamitud tulevasest laste ringiraha toetusest hakkas peaminister rääkima pensionide suurenemisest ja avaliku sektori töötajate palgatõusust.

Kardetavasti eelarve lugemine sellises vaimus ka jätkub. Kardetavasti, sest kui räägitakse kulude kasvust, võiks rääkida ka sellest, kust raha tuleb ehk üldisest majanduskeskkonnast. Julgustavaid uudiseid ei tule ida ega põhja poolt. Viimast on saar-lasedki juba omal nahal tunda saanud – eelmisel nädalal kirjutas Saarte Hääl koondamisest Incapi Kuressaare tehases.

EL-i 2014–2020 aasta pikaajalise eelarve struktuuris on omamoodi alajaotused: “arukas ja kaasav majanduskasv”, “jätkusuutlik majanduskasv”, “globaalne Euroopa” jne. Kui Eesti eelarve samuti abstraktseteks kategooriateks jagada, näiteks “mõistuseks” ja “tunneteks”, siis kui suure osa kumbki saaks? Tuleb hoolikalt lugeda neid Exceli numbriridu.

Print Friendly, PDF & Email