Riigikogu menetluses olev ühistranspordiseaduse eelnõu võtab Kuressaare linnalt tulevikus võimaluse kasutada linna bussiliinide ülevalpidamiseks riigi dotatsiooni.
Saare maavalitsusele saadetud pöördumises märgib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et ajalooliselt kujunenud korralduslikel põhjustel on tänaseni näiteks Kuressaares, Rakveres, Viljandis, Haapsalus ja Põlvas linnaelanike teenindamiseks käigus bussiliinid, mida teenindatakse maavalitsuste sõlmitud avaliku teeninduse lepingute alusel ning millel vedu toetatakse suures osas riigieelarvest.
Selliste liinide riigipoolne finantseerimine ei ole aga Partsi sõnul kooskõlas seaduse mõttega, mille kohaselt on ühistranspordi korraldamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse ülesanne ning maavalitsus peab tagama maakondliku liinivõrgu. Uus ühistranspordiseadus jõustub eeldatavalt 2014. aasta jooksul, pärast mida peab Kuressaare hakkama ise linnaliini doteerima. Partsi sõnul pole kehtivate lepingute ennetähtaegne lõpetamine alati otstarbekas, küll aga peab linnavalitsuse osalus liiniveo kulude katmisel suurenema.
Saare maavalitsuse ühistranspordinõunik Taavi Kurisoo ütles, et riik toetab maakonna I liinigrupi liinide ülevalpidamist 2013. aastal 139 762 euroga, liinide maht on aastas 189 123 km. Saare maavalitsuse ja bussifirma vaheline avaliku teenindamise leping lõpeb 1. septembril 2021. “Ootame valimised ära, siis räägime Kuressaare linnaga läbi,” lausus nõunik. “Enne 2015. aastat ei juhtu suure tõenäosusega midagi.”
Kurisoo märkis, et riigikogus toimuva arutelu tulemusena võib seaduse muudatuse sõnastus muutuda. “Kuna meie leping I liinigrupi teenindamiseks on riigile suhteliselt soodne, ei poolda ma lepingu lõpetamist ja Kuressaare poolt uue hanke tegemist,” ütles Taavi Kurisoo.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koovi hinnangul on tegemist riigi kohustuste hiiliva panemisega kohalike omavalitsuste õlule olukorras, kus kohalikele omavalitsustele nende kohustuste täitmiseks eraldatava tulumaksu osa riigieelarvest riik suurendada pole suutnud.
Koov selgitas, et Kuressaares ei toimi mitte linnaliinid, vaid Kaarma valda ja linna teenindav ühistransport, mida osaliselt katab dotatsioon ja osaliselt piletitulu. Kuressaare on viimastel aastatel toetanud teenust linnaeelarvest riigi poolt puudu jäävas osas, lisaks taganud tasuta bussisõidu pensionäridele ja puuetega inimestele ning soodustusega sõidu kooliõpilastele.
“Olen veendunud, et Kaarma vald ja Kuressaare linn saavad bussiliinide käigus hoidmisest huvitatutena tulevikus oluliselt rohkem ühistranspordi korraldamisel kaasa rääkida,” lisas ta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Nüüd siis on näha, et kes hakkab maksma ühistranspordi eest maakonnas, kui sellest on saanud üks omavalitsus. Kogu senine dotatsiooniraha maakonnasisestel bussiliinidel imetaks ühinemise järel omavalitsuse taskust. Just sellepärast ongi Kiisleril tuli takus Saare maakonnast ühe omavalitsuse tegamisega. Et riigi raha kokku hoida.
Kevadel muutis Riigikogu ühe “seaduse muutmise seadusega” korraga nelja seadust. Nende neila seaduse hulgas oli ka “Ühitranspordiseadus”. Muudatused olid vajalikud seoses “Viljandi rõngasvalla” ühinemisläbirääkimistega — Viljandi linna ümber moodustub Viljandi vald, keskusega Viljandi linnas — täpselt nagu Kaarma on ümber Kuressaare. Probleem oli selles, et siis olnuks Viljandi ümbruse ühistransport vallasisene transport ja kehtiva ühistranspordiseaduse järgi riik=maavalitsus sellsit asja riigieelarvest finantseerida ei tohi. Saaremaal toimus kuni selle seadusemuudatuseni nende Kuressaare (+Kaarma) linnaliinidega otsene seadusrikkumine.
Viljandi ümbruse valdadelt on saadud ühinemisläbirääkimistel ühinemislepingule kõigi poolte allkirjad kätte aga nüüd on teine probleem — ühistranspordiseadus kehtib kõigile omavalitsustele, ilma eranditele ja Tallinn, kes saab riigilt täpselt NULL€ ning maksab kogu ühistranspordi omavalitsuse eelarvest, hakkas ka nõudma ühistranspordi doteerimist riigi poolt, nagu teised omavalitsused ja kehtiv ühistranspordiseadus ette näeb. Tallinnale ei saa ju raha anda, seni kuni Savisaar tüüri juures on ja seetõttu tuleb muuta seadust, et mitte Savisaarele raha anda! Luhiajaline seadusemuudatus on oma eesmärgi täitnud – Viljandi vald tuleb!
Eesti Vabariigis ei ole seadused mitte täitmiseks, vaid muutmiseks!!!
PS. Natuke huumorikat lugemist ka selle teema juurde — kus planeedilt küll selle kirjutise autor pärit on? — http://arhiiv.saartehaal.ee/2013/09/25/repliik-teeme-ise-haldusreformi/
Ühistranspordiseadus § 15 lg 6
Kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusel tekib endise maakonnaliini asemele valla- või linnaliin, siis korraldab ja rahastab seda liini kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni nimetatud lepingu sõlminud pädev ametiasutus. Ühinemise tulemusena tekkinud omavalitsusüksuse taotlusel korraldab ja rahastab riigieelarvest avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatava maakonnaliini asemel ühinenud omavalitsusüksuse piires tekkinud valla- või linnaliini käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 3 või lõikes 2 nimetatud pädev ametiasutus seni avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatud maakonnaliini liinitöömahu ja mõistliku toetusmäära ulatuses vähemalt neli aastat uue avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest alates.
[RT I, 19.03.2013, 1 – jõust. 20.03.2013]
Seda lugu lugedes tekkis küsimus: kui riik doteerib linnaliini sellepärast, et Kaarma vald on ka kaasatud, siis miks ei saa seda liini pikendada ka Nasvani.See ei ole võrdne kohtlemine Nasva elanike suhtes.Tuulte Roosist Nasvani on ainult 5-6 km.Palun asjaomastelt vastust.
Jah, täpselt seda kevadist muudatust ma mõtlesingi, mis konkreetselt tehti seoses Viljandi rõngasvalla loomisega.
Riigikogu eelnõude juures on kõige huvitavamad eelnõude seletuskirjad — seal on kirjas miks seadust muudetakse.
Kuidas seadust muudetakse, see on varjatud — “töö käib ju komisionides”. :)
Õiguskantsler on korduvalt võtnud seisukohti Ühistranspordiseaduse ja selle järgimise kohta. Viimati oli “suure kella küljes” see, kuidas Saare Maavalitsus kasutas avaliku liinivõrgu doteerimiseks mõeldud rahasummasid muuks otstarbeks.
Sellise ühistranspordiseaduse muudatusega aga loodi ebavõrdne olukord teiste omavalitsuste suhtes, kes omavalitsusesisest ühistransporti rahastavad ja korraldavad ilma riigi toeta.
Selguse mõttes toon siis ära ka selle seaduse, millega buudeti korraga nelja seadust
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/119032013001
Üks muudatus oli näiteks see, et Ruhnu vald üldse võiks mingi teise omavalitsusega ühineda/liituda — Ruhnul pole ju “naabreid” aga kirjeldada tuleb see võimalus nii, et Ruhnu ei saaks ühineda/liituda näiteks Tallinnaga.
Ruhnu Tallinaa osa — hahaha. Aga Aegna saar on Tallinna osa ja veel Kesklinna linnaosas. ;)
Kirjutises on jutt “Riigikogu menetluses olev ühistranspordiseaduse eelnõust”. Samaaegselt on kooskõlasturingil veel kolm “ühistranspordiseaduse eelnõu” — Eesti riigis ei ole seadused mitte täitmiseks, vaid muutmiseks!
See menetluses olev seadusemuudatus muudab tegelikult veelgi rohkem.
Loeme uudise http://uudised.err.ee/index.php?06288257 lõpuosa:
Tasuta ühistranspordi ideele vesi peale
Teise olulise punktina toob majandusministeerium oma kirjas välja selle, et nad ei kavatse mingil juhul aktsepteerida mitme omavalitsuse ideed pakkuda ühistransporti tasuta nii, et riigile makstaks kinni saamatajääv tulu. Just sellist lahendust soovisid kasutada näiteks Haapsalu ja Ridala vald.
“Meile teadaolevalt on mitmes piirkonnas välja pakutud lahendused, mille kohaselt kompenseeriksid omavalitsused tasuta ühistransporditeenuse kehtestamiseks riigieelarvest toetavata bussiliikluse kuludest üksnes selle osa, mis käesoleval hetkel laekub piletitulust. Majandusministeerium kindlasti ei aktsepteeri sellesisuliste kokkulepete sõlmimist riiki esindavate maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste vahel,” selgitas ministeerium.
Ministeerium toonitas, et nad ei piira omavalitsuste otsustusvabadust avalike teenuste pakkumisel, kuid tasuta ühistransporti saab sõitjatele pakkuda iga omavalitsus ise või kokkuleppel naaberomavalitsustega, korraldades seda vastavalt liinikilomeetri kogumaksumuse ulatusele täies mahus oma eelarvevahendite arvelt.
…
ja siis meenutame meie “meretarkuse kohvilaua” esiutopisti lennukaid ideid:
…“Saare maakonna puhul saaks tasuta ühistranspordi kehtestada ühiselt kohalikud omavalitsused, makstes kinni piletitulu osa ühistranspordi kuludest ning kulud jagataks vastavalt elanike arvule,” selgitas transpordinõunik….
saartehaal.ee/2013/02/02/tasuta-uhistransport-oleks-moeldav-ka-saaremaal/
meiesaaremaa.ee/esitatud-ideed/tasuta-uhistransport-saare-maakonda/
meiesaaremaa.ee/esitatud-ideed/saarlase-soodustus-parvlaevaliiklusest-maakondlikku-bussitransporti/
jne
Krt küll! Inglise keeles tähendab lühend IRL — In Real Life aga kus planeedilt on Saaremaa IRLlased pärit, sellest ma küll aru ei saa! No kuidas saab keegi ütelda, et IRL ise ei ole katki!?
Täitsa katki on ju!
kui Saaremaal viiakse läbi omavalitsuste reform ja saab olema üks suur Saaremaa vald mis on sama suur kui Tallinna linn, kas siis saavad ka saarlased oma saare piires tasuta sõita?? Ja huvitav oleks teada mis on järgmine kohustus mille riik omavalitsuste kaela veeretab?
Tasuta sõitu loodad? Praegu maksab iga vald oma rahadest kinni oma transpordi ja need õpilasliinid. Muidugi ei lükata ka kedagi vallainimest sealt maha.