
NAGU PEO PEAL: Defibrillaatori monitori kaudu on kiirabibrigaadil kogu aeg pilt patsiendi seisundist olemas, kinnitab parameedik Andris Truu. Rooli tagant jälgib tema tegevust Jaan Oolu. Foto: Sander Ilvest
Koos autode laiema levikuga sadakond aastat tagasi tekkis võimalus ka arstiabi kiiremaks kättesaamiseks. Ühest küljest jõudis tohter haige juurde senisest palju lühema ajaga, teisalt oli võimalik abivajaja kähku haiglasse sõidutada.
Kuressaare haigla sai koos uue hoone valmimisega ka täiesti uue kiirabiauto juba enne Teist maailmasõda. 6000 krooni maksnud auto oli ehitatud sõiduauto Chevrolet raami peale arvatavasti Eesti firmas Pollimann.
47 aastat Kuressaare haiglas töötanud Elmar Nelis mäletab veel seda autot ja kiidab tolle mugavust ja väikest kütusekulu. Auto küllaltki ruumikas tagaosas olid kanderaam ja hapnikuballoon ning mõned istmed.
Pikka aega saarlasi teenindanud ja kaks korda sõjaaja üle elanud Chevrolet kanti maha 1954. aastal, asemele tulid veoauto GAZ 51 baasil ehitatud kiirabiautod PAZ 653, mille kongi mõlema külgseina ääres olid ülestõstetavad puupingid, keskel asus kanderaam. Veoauto vedrustus oli jäik ja raputas tugevasti, kanderaamil transporditava haige olukorra leevendamiseks oli see vedrustatud veoauto amortisaatoritega. Mingit muud meditsiinilist erivarustust autol polnud, haigla paigutas sinna suure riidest koti erinevate lahastega, lisaks sellele oli kiirabitöötaja töökohver.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
ikkagi sõidab brigaad linna teise otsa 2km vähemalt 15 minutit.Teankuna loen seda kollaselt raportilt ,mis jäi minule (juba mitmendat korda)
Kas seal raportis on kirjas, sõidu alguspunkt?
Kas on kirjas väljasõit ja kohalejõudmisaeg?
Või võtad aega helistamisest brigaadi kohale jõudmiseni?
Vanasti kui meite oma haigla vöttis kiirabi väljakutset vastu,toimis asi palju kiiremini.Nüüd seleta läbi Pärnu vöi Talina,kus /mis on/asub ja nii see aega vötabki.Saarel peaks siiski otse saama kiirabi kutsuda,jöuaksid nad palju kiiremini abivajajani.
just köik ajad kenasti kirjas ja 15 minti oli alates väljasõidust,sel juhul on kogu aeg veel pikem
Miks sa üldse kiirabi pidevalt kutsud (juba mitmendat korda) Kiirabi on eluohtlike olukordade jaoks, kas tõesti juba mitmendat korda tundsid et su elunatuke on ohus? Või oled ka üks neist hobikutsujatest kellepärast kiirabi ei jõua õigete abivajajateni?
Kiirabil on kutsed jaotatud kiiruse järjekorras (“alfa”, “delta”, “bravo” jne jne). Kui sina helistad ja ütled, et sul on nt juba kolmandat päeva palavik vms, siis see ei ole kiire kutse ja sellele ei tormata võileib suus, vaid süüakse enne rahulikult lõpuni ja siis minnakse.
Kui sa aga helistad ja ütled, et sul on rinnus tugev valu, vasak käsi tuim ja hingamisraskused, siis ilmselt reageeritakse sellele kui “kiirele kutsele” ning visatakse võileib nurka ja pannakse sinu poole ajama.
Kel huvi, milline prioriteet on tegelikult milline ja kuidas kiirabi käitub vastavalt prioriteetidele (kui kiiresti peab reageerima jne), see saab abi ilusasti dokumendist
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/kiirabi/valjakutsete_prioriteedid.pdf
ja jah olen hobikorras kutsuja ,ega mul muud polegi teha
oleks eluohtlik siis see kiirabi samamoodi, ennegi juhtunud.
Peate siiski endale selgeks tegema, et kiirabi EI tule reeglina sealt, kust te seda arvate tulevat. Enemasti on kiirabimasin teenindamas teist väljakutset.
Teiseks- kiirabi ei tohi kasutada operatiivsõiduõigusi, kui Häirekeskus talle selleks luba andnud pole. See tähendab, et kiirabi sõidab tavakiirusel nagu kõik teisedki liiklejad.
Kolmandaks. Isegi kui kiirabi saab loa kasutada operatiivsõiduki õigusi (lülitades selleks sisse töötava helisignaali ja/või vilkurid) on temagi sõltuv toimivast liiklusest, teeoludest ja kaugusest, kust väljasõitu alustab.
Saaremaal olen olnud ise väljakutsel, kus Sõrve poolsaarele (peaaegu tippu) jõusid kiirabi linnast (s.t haiglast, mitte kusagilt teist väljakutset teenindamast)22 minutiga. Talvel. Ilmselt said brigaadi töötajad sellel, äärmiselt kehva ilmaga päeval, põidlaid pihus hoida, et ise välja ei sõidaks. Seetõttu imetlen kiirabiautojuhtide (ka tuletõrjemasinate juhtide) meelekindlust liiklusest ja teeoludest läbi murdmisel. Edu neile nende äärmiselt keerulises töös- te riskite endaga aitamaks teisi.
Ka meil võiks kiirabimasinatel olla selline kiri nagu Suurbrittannias –
http://farm8.staticflickr.com/7248/7602795612_5cb3647dae_o.jpg
kahju, et nii kiirabi, politsei kui ka tuletõrje peavad tegelema mingisuguste AGA- dega, kel lel vist muud tõesti ei ole teha, kui targutada… Ükskõik, mis teemal ja palju… Sellepärast tõeliselt abivajajad jäävadki hätta ja siin peaks riik sekkuma ja kõik mõttetud kutsed muutma tasuliseks!
Arvan,et kiirabitöötajad võiksid ajalehes selgitada kuidas väljakutsetele minek toimub.Tänu koolitustele tean ,et on olemas alfa,bravo jne.Kui helistan kiirabisse ja on tõsine terviserike on kiirabi juba teel kui Pärnuga räägin.Paljud inimesed seda ei tea ja loomulikult on mures ootaja aeg hästi pikk.Ega Saaremaa kiirabitöötajad sellest uuest süsteemist ka eriti vaimustuses pole.
Vastu võtab üle eesti mingi suvaline häirekeskus 112 kõne, siis annab edasi selle pärnule häirekeskusele (kõik selle jutu mis te räägite, vahel isegi mitu minutit)Pärnu tädi annab selle kiirabile, ja nemad sõidavad välja. Ja kui kiirabi on kellegi teise juures juba kohal, siis läheb aega. Olen olnud traumapunkti ukse taga ja kuulnud kiirabi väljasõidukutset, ja pole küll näinud et väljasõit veniks. Aga eks hr. Aga saab ise minna ja vaadata kasvõi päev otsa ja aega võtta.
Kordan siis oma ommentaari:
Kel huvi, milline prioriteet on tegelikult milline ja kuidas kiirabi käitub vastavalt prioriteetidele (kui kiiresti peab reageerima jne), see saab abi ilusasti dokumendist
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/kiirabi/valjakutsete_prioriteedid.pdf