Edukas hundijaht Võhma jahiseltsis. Esiplaanil (püssiga) hundi küttinud Janne
Happo.
Autor: Võhma Jahiselts
Sel nädalal kasutasid jahimehed kahepäevase vahega ära mõlemad juba pikemat aega üleval olnud hundilaskmise load.
Esimene kahest hundist kütiti 19. septembri hommikul Üru jahiseltsi maadelt Viki töökoja tagant suurelt soolapilt hommikul kella 7.30 paiku. Soost autoga läbi sõitnud Kihelkonna jahimees tabas kevadel ilmale tulnud hundikutsika 60-70 meetri pealt lasuga kaela.
Teise hundi lasi laupäeval hommikul pärast kella 7 Mustjala vallas Tuiu soos varitsusjahil viibinud soomlasest külalisjahimees Janne Happo. “Võin öelda, et see oli väga suur juhus ja õnn, sest tuul oli meile väga soodne,” ütles Võhma jahiseltsi esimees Toivo Lõhmus. Kordaläinud jaht sai alguse sellest, et jahimehed ei kasutanud soosse minekuks tavapärast otseteed vaid läksid suure ringiga läbi märja vaarikavõsa, mistõttu hunt ei püüdnud inimese lõhna kinni.
Võis olla karja alfaema
Toivo Lõhmuse sõnul märkas ta võsavillemit 80-90 meetri kaugusel ning andis soomlasele märku laskmiseks. Hunt hakkas kohe metsa poole taganema, kuid sai täpse tabamuse tagakehasse. Enne kokkukukkumist jõudis kiskja viis meetrit veel edasigi liikuda. “Looma tagaosast sisenenud kuuli saime kätte esijalgade juurest abaluu alt, tema sisikond oli täiesti sodi,” rääkis Lõhmus. Toivo Lõhmuse sõnul selgitab looma täpse vanuse ekspertiis, aga hinnanguliselt võis kütitud emahunt olla nelja-aastane.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire peaspetsialist Rauno Veeroja rääkis, et nelja-aastane emasloom võib suure tõenäosusega olla hundikarja alfaema, kes on Saaremaal hoolitsenud karja juurdekasvu eest. “Kui tuleb tavaline jahihooaeg otsa ja kari saab veel räsida, siis tulemuseks võib olla, et järgmisel aastal ei ole pesakonda enam,” sõnas Veeroja.
Hõredalt ja väikesearvuliselt elavate kiskjate puhul sõltub väga palju sellest, mis soost ja kui vana loom kütitakse. “Kui saare peal on 1-2 sigimisvõimelist emaslooma ja need kaovad, siis on järgmisel aastal lambakasvatajate jaoks rahu majas,” pakkus spetsialist. Veeroja meenutas, et 1990. aastate alguse hundirohkusele järgnes Saaremaal sisuliselt 15 aastat huntideta.
Iseküsimus on see, kas Tuiu soos lastud emahunt ka tegelikult nelja-aastane alfaema oli. Suurkiskjate täpset vanust ei pane paika jahimehed ega isegi kohalikud hundiuurijad. Vanus määratakse hamba tsemendikihti jäävate aastarõngaste järgi USA-s asuvas Matsoni laboris. Nimetatud labor määrab kiskjate vanust maailmas kõige täpsemini. Ka märkimisväärse osa EL-is kütitud suurkiskjate iga määratakse just seal.
“Meie saame Eestis kohapeal määrata vanuse vaid ligilähedaselt, saame öelda, kas kiskja on noor, täisealine või vana,” selgitas Veeroja, kelle sõnul võtab USA-st labori andmete saamine umbes aasta. “Kogume sadakonna looma hambad kokku ja saadame siis sinna,” lisas ta.
Murdmised on vähenenud
Keskkonnameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et käesoleval aastal on hundid Saaremaal keskkonnametile teadaolevalt murdnud oluliselt vähem lambaid, kui kahel eelneval aastal. Kolme viimase aasta võrdluspilt lammaste murdmiste osas on 15. septembri seisuga järgmine: 2011. aastal 79 lammast, 2012. aastal 119 lammast ja 2013. aastal 35 lammast.
Põhjustena võib Talvi sõnul ennekõike välja tuua loomakasvatajate vastutustunde ja teadlikkuse paranemise – mitmetes suurtes Saaremaa lambakarjades on rajatud tõhusad karjaaiad, kasutatakse karjavalvekoeri, kaitstud ööaedikuid ja varjualuseid ning loodetavalt on ka inimese järelevalvetegevus oluliselt parem. “Selle poolest saab saare loomakasvatajaid kiita,” märkis Talvi.
Samas on saarel taastumas vahepealsete lumerohkete talvedega madalseisu langenud metskitsede arvukus, kes on kõrvuti hirve ja metsseaga hundi peamiseks looduslikuks saakloomaks. Vastutustundliku ja hoolsa karjakasvatuse korral murrab hunt Talvi sõnul valdava osa saagist metsas.
Keskkonnaameti Hiiu,- Lääne- ja Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et täiendavate hundi küttimise lubade väljastamise vajadust hakkab keskkonnamet vaagima esmaspäeval. Selleks võetakse kokku jahimeeste ja keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna seireandmed, info kütitud huntide kohta ning andmed murtud lammaste ja huntide rünnete kohta. “Paneme need andmed kokku ja siis teeme otsuse,” sõnas Lotman.
Saarte Jahimeeste Seltsi direktor Ilmo Torn on Saarte Häälele septembri alguses öelnud, et temale teadaolevalt tegutseb Saare maakonnas üks hundipesakond ja ilmselt veel mõni üksik võsavillem.
Saaremaale anti veel kaks hundilaskmise luba
Seoses kahe hundilaskmise loa realiseerimisega möödunud nädalal otsustas keskkonnaamet anda eile Saaremaa jahiseltsidele õiguse küttida eriloa alusel veel kaks hunti.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et keskkonnaamet annab kuni hundijahi ametliku alguseni 1. novembril veel kaks eriluba huntide küttimiseks kogu Saaremaal, kuid mitte Muhus.
Lotmani sõnul on Saare maakonnas viimasel ajal toimunud huntide rünnakud hajusalt üle Saaremaa. Kindlaks on tehtud nelja kutsikaga pesakond, kus kutsikad on juba üsna liikuvad ja osavad. Kuna Muhus ei ole suve jooksul huntide rünnakuid olnud, siis seal praegu hunti lasta ei tohi.
Huntide arvukus tuleks Lotmani sõnul Saaremaal hoida minimaalne, et tagada poollooduslike koosluste hooldamine ja karjakasvatus.
Möödunud nädalal lasti Saaremaal kaks hunti: 19. septembril Kihelkonna vallas Vikil ja 21. septembril Mustjala vallas Tuiu soos. Kokku on selle aasta sees kütitud Saaremaal viis hunti, neist üle-eelmine lasti maha veebruaris.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Juba praegu on saarel hirve- ja metsseauputus. Kas sellele probleemile ei hakata ükskord tähelepanu pöörama, kui hundid viimseni maha kõmmutatud?
peaasi, et lambad alles
Selle 15 hundivaba aastaga kujuneski Saaremaast Eesti suurim lambakasvatus piirkond.
Kuigi karjatamata maastikke on Saaaremaal veel rohkesti, ei ole lammaste arvukus viimasel kolmel aastal tõusnud ja sel aastal isegi veidi langenud.
Tõnu, ei ole mõeldav kõikidele lambakarjadele ehitada ümber hundikindlaid aedu ja võtta karjavalvekoeri, kes on ka inimestele ohtlikud. Ettepanekule proovida karjaseametit, mida usinalt propageerid, arvasid, et nii lolli teemat sina isegi ei aruta.
Saaremaa ei vaja hunte!
http://www.vargfakta.se/
http://www.taajamasusi.com/
http://www.jaktojagare.se/
Neilt kodulehetedelt saab jälgida kuidas hundil mujal maailmas läheb.
Kuidas Rootsi huntidesse suhtub ja kuidas neil võitlused hundirindel kulgevad.
Googel aitab tõlkida!
Metssea käest võib kihva saada, aga lammas vagurake püüab ennast mingi hädise jooksmisega päästa.
Ehk et kõigepealt hundid , siis metssead, ikka nii, kuidas need loomad Saaremaale sisse toodi.
Hunt ojal joob
ja muretu ta meel,
kas aimab ta,
kui pikk ta elu veel…
võib küti kuul
ta leida iga tund
ja elu läind
kui oleks näinud und…
Saaremaa ei vaja hunte!!!
Tea mis see Saaremaa siis teistsugune oma looduselt on, et looduse sanitare ei vaja
on Saaremaal ja ka mujal olnud nii, et kui metsloom tuleb karja murdma, siis ta kütitakse.
Inimene peab looduses oma eluruumi (mille hulka käib talumajandus) eest samamoodi võitlema kui muud loodusolendid. See on looduse seadus.
Ka looduse mitmekesisuse säilitamisel tuleb teha valikuid.
Kas soovime hooldatud loopealseid ning teisi väärtuislikke alasid ja hooldajatena lambakasvatajaid ning teisi karjakasvatajaid.
Või seate eelistusse hundid, kellede vajalikkust püütakse juba kolmandat aastat Saarlastele selgeks teha.
Siis kaovad esimeses järjekorras lambad ja selle järel ka lambakasvatajad ning neile aladele saab probleemideta hunte sigitada!
Hundi asurkonna taastamine ei ole keeruline ega pikaajaline protsess ja materjali selleks idas tohutult. Asurkonna ohjamine on rahaliselt kulukas.
Karjakasvatajatele stressi tekitav ja samuti rahaliselt kulukas.
Poollooduslike koosluste hooldamine ei nõua ainult rahalist tuge, vaid ka valikuid.
Raha matmine ebaefektiivsetesse hundirünnete ennetusmeetmetesse looduslikel aladel ei taga nende alade majandamise jätkumist!
PLK alade majandamisest välja jäämine, võib olla pöördumatu protsess, mida seda põhjustava faktori, hundi puhul, ei saa väita!
Minu ja paljude teiste arvamus on, et saared (ka muu Eesti sellisel hulgal nagu praegu) ei vaja hunte!
Ilmar Rootsi doktoritöö:
Hunt ja inimene: suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi lõpuni.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18703/rootsi_ilmar.pdf?sequence=1
Eriline põhjus hunti karta oli muidugi karjalastel. Kuigi Saaremaalt pole teada ühtegi lastemurdmise juhtu, püüti sealgi karjahoidjaid kaitsta. 80-aastane Toomas Ints Mustjalast pajatas: „Kui minu ema väike plika olnud, käind Tuiu külas lambas. Siis oli untisi palju. Isa oli hülgekütt, ja kui lapsed läind karja, siis pandud neile püssipühkimise takud kaela, et unt juure ei tule. Need aisesid püssirohu järele…”
Ilmar Rootsil on ka teisi lugusid pajatada, kuidas hundid tõesti inimesi murdsid.
Teen ettepaneku teha Ilmar Rootsiga Saaremaal kirikutetuur nagu kunagi Rannap klaveriga.
nii nagu mõni laisk lambaomanik ei viitsi oma loomade eest hoolitseda, ei viitsi ja oska ta ka lugeda. Ilmar Rootsi kirjutab aasta tagasi ajakirjas Loodusesõber: “Saaremaa lambakasvatajate silmis on susi sattunud halba valgusse kariloomade murdmise tõttu. Siiski pole meie esivanemad hunti kunagi vaenanud, vaid arvestanud talle karjast kindla „hundi jao”. Tundub, et ka praegu ei suhtu meie rahvas tervikuna hunti vaenulikult.”
“Saaremaa lambakasvatajatele võib meenutada, et lammaste murdmine, mis meil praegu toimub, on arusaadav, sest tegemist on kiskjaga, kes alati on koduloomi murdnud. Hundid on lambaid murdnud, eriti sügiseti ju tuhandeid aastaid ja teevad seda ka edaspidi. Tänapäeva põlvkond ei tea midagi hundi jaost, kellel oli iga talu karjast oma osa määratud. Seda võeti vanasti kui paratamatust ja selle vastu lihtsalt ei saanud. Need kahjud kirjutati juba talu eelarve kulude poolele sisse. Kuna seda suhtumist ei tunta enam, siis iga niisugune kahjutegu pannakse kella külge. Mis näitab ka, et põlvkondade vaheline side on katkenud.”
Ilmar Rootsi ei ole laisk ega demagoog, ta ei karda hunti, vaid suhtub loodusesse mõistuse ja austusega.
Edasi loe ise, muidugi kui lugeda viitsid: http://www.loodusesober.ee/artikkel2126_2105.html
Tiina räägi valijatele, kas sul on kaasaga samasugune ettekujutus huntidest?
“Ma arvan kindlasti, et hundil on koht Saaremaal ja ta peaks siin liigina elama. Me saame rääkida ühest hundiperekonnast, kes ka sigib,” leidis bioloog Tõnu Talvi.
Tõnu töö sigiva hundipesakonnaga, on olnud eelnevatel aastatel tõhus ja karjakaitset huntide eest vajavad juba enamus Saaremaa karjakasvatajaid.
Või on sinu unistused veel suurejoonelisemad ja mitu hundiperet linna elama asub?
Kas metsas peaks olema hunte? Me ju ei näegi neid! On erinevad huvid, sest inimesed on erinevad – linnamehed, põllumehed, jahimehed, looduskaitsjad, metsamehed. Tõde on see, milles suudetakse kokku leppida. Oskus teadlikult kokku leppida eristab meid loomariigist. Samuti oskus midagi pühaks pidada, kasumist kõrgemaks, kasvõi kokkuleppeliselt.
Suudame edasi kesta vaid siis, kui keskkond seda võimaldab. Õhk, muld ja vesi peavad olema eluks kõlbulikud. Kõik muu on teisene. Võib-olla meenutavad kunagi meie lapselapsed traktoreid, mida inimene juhtis ja ihkavad veel näha rapsi erkkollaseid põlde, mitte kroonlehtedeta GMO-d.
Või hoopis sooja tuba Lasnamäe 10. korrusel ja aganateta leiba? Sooja dušši , mitte jalgadele urineerimist, sest karjalapse jalad külmetavad karjalaskepäeva hommikuhallas.
Hundid segavad muidugi, sest toetuste kerjamiseks vajatakse ju mitmesajapealisi aastaringselt vabapidamisel peetavaid metsistunud lambaid, kellest osa nagunii kõngenuna leitakse. Maastikuhooldus missugune.
No mütoloogiast vaevatuil tuleks küll abi otsida.
Muutkem siis saare nimi Lammassaareks, väga sobiv.
kui elu on saarel nii raske ja metsas hirmus, mine tagasi lasnamäele. Ei pea kogu aeg pingutama ja ennast karjakasvatajaks ja maahooldajaks nimetama. Pühi peeglilt tolm ära ja võta ennast kokku.
jälle see õnnetu toetustemanguja siin halisemas
Laske parem üksteist maha, na**ui te neid hunte lasete!!!
aga ma mäletan aega, kus SAAREMAAL ei olnud ei hunte ega metssigu. Faunat jätkus sellest hoolimata.Eriti palju rohkem oli Saaremaal toredaid lapsi ja muidu toredaid inimesi. Nüüd tahetakse EL ehk sisuliselt saksamaa näpunäidete alusel teha Saaremaast, tundub, et tervest Eestist mingi šokiturismi koht. Noh, sel suvel oli JÄLLE, kus mitu korda peetakse auto kinni ja tagurdatakse ja mul tekib alati hirm, mis puint audust välla vajub. Kas autumaadiga vä ilma. Siis on seal turistikesed omale ja oma lastele imelooma lammast näitamas. Aga kui enam elu ja tervist ei ole, kui enam ei viitsita rallida hundi ja metssea pahnases maastikus rullida, siis on lammaste asemel ainult võsastunud ja heinakulusse kasvanud šokk. Ehk jubedus, mida isegi kommunismi ajal ei jõutud valmis ehitada.
OLEW AIT
EIP
Mis toimub ? Mida te ärplete siin, kurat möned lollid kommentaarid on ikka siuksed, et tahaks kohe kirjutaja käest küsida, mis on jahindus ja sinna kuuluv ? Kurat tee selgeks endale see enne. Jahindus ei ole ainult loomade tapmine. ***** suured loomasöbrad vaadake, et ise oma eluga hakkama saate ja nende kallal möliseks, kes oma lemmikuid suvehooaja lõpul suvila kanti vedelema, NÄLGIMA JA SUREMA jätavad.
muidugi oleks hea, kui saaremaal poleks hunte, poleks ka praegu neid probleeme, mis nendega kaasnendu, või siis 1-2 üksikhunti nagu oli enne.
Vastik on lugeda, kuidas keegi hoopleb, et ta kellelgi sisikonna sodiks laskis.
No ei ole vastuvõetav see lõbu pärast tapmine!!
Ma arvan et metsloomadel on parem elu kui taluloomadel. Mine vaata elutingimusi suursigalates,kanafarmdies jne. Inimene on kiskja ning jahindus on ja jääb alati meie geenidesse. Muretsed siin paari hundi pärast aga seda ei mõtle kuidas vorst lauale tuleb? Arvad et see on lihtsam loomale? Seda ei mõtle uidas sul nahast kingad on, kuidas ravaimid, kosmeetika mida tarvitad on loomade peal katsetatud. Jhaimehed hoiavad metsloomade populatsiooni kontrolli all ja teevad loomade heaks palju muudki kasvõi talvistest söötmispaikadest. Loomulikult on ka vastutustundetuid salakütte kes lasevadki rohkem lõbupärast aga tõsine jahimees on hoopis teine mõiste. Pealegi ei lage lastud loomast midagi raisku, uluki liha süüakse ära ja huntide lorjuse söövad metsa korilase dnagu linnad,r ebased jne. Loodus. Kõik ke sostava dplastikpakendis liha pooditest ja tagrutavad siin paari hundi pärast tuleks saata sundtuurile tapamajja. Siis näeksid kuidas reaalselt vorst lauale tuleb ja kes me siin toiduahelas õigupoolest oleme.
Ma arvan et metsloomadel on parem elu kui taluloomadel. Mine vaata elutingimusi suursigalates,kanafarmdies jne. Inimene on kiskja ning jahindus on ja jääb alati meie geenidesse. Muretsed siin paari hundi pärast aga seda ei mõtle kuidas vorst lauale tuleb? Arvad et see on lihtsam loomale? Seda ei mõtle uidas sul nahast kingad on, kuidas ravaimid, kosmeetika mida tarvitad on loomade peal katsetatud. Jahimehed hoiavad metsloomade populatsiooni kontrolli all ja teevad loomade heaks palju muudki kasvõi alustades talvistest söötmispaikadest. Loomulikult on ka vastutustundetuid salakütte kes lasevadki rohkem lõbupärast aga tõsine jahimees on hoopis teine mõiste.
Pealegi ei lähe lastud loomast midagi raisku, uluki liha süüakse ära ja huntide korjuse söövad metsa korilased nagu linnud rebased jne. Loodus. Kõik kes ostavad plastik pakendis liha poodidest ja tagrutavad siin paari hundi pärast tuleks saata sundtuurile tapamajja. Siis näeksid kuidas reaalselt vorst lauale tuleb ja kes me siin toiduahelas õigupoolest oleme.
Osa saarlasi on lihtsalt justkui verejanulised ja primitiivsed metslased saamata aru, et mets on püha ja metsa kuuluvad ka puud ja selline loom nagu hunt. Et metsa ja selle asukatega tuleb ümber käia arukalt, et on midagi, mida tulevatele sugupõlvedele ka jätta.
Huntide arvukus tuleks Lotmani sõnul Saaremaal hoida minimaalne, et tagada poollooduslike koosluste hooldamine ja karjakasvatus.
Mina mõistan seda nii, et Saaremaa püütakse hoida hundivaba ja siia eksinud kütitakse?
Tõnu Talvi mõistab nõuet omamoodi: võibolla üks sigiv pesakond ainult kolme kutsikaga.
Igale lambakasvatajale karjavalvekoer ning tõhusad karjaaiad – küll te olete tublid!
Konkreetsust ei ole!!!
Tapahimust vaevatuil tuleks samuti abi otsida.
Tänu jahimeestele kütiti küll üks hunt viimasest murdmiskohast kahe kilomeetri kaugusel.
Ei lõpe huntide kisklussurve meie hooldusalal!
Tänasel lammaste ja Paatsa hoiuusala ülevaatusel leidsin ka lamba, kelle kõri kallal olid oma murdmisoskusi katsetanud hundikutsikad! Värske haava põhjustajaks ei saanud olla juba kütitud hunt.
kui need hundid nii lihtsalt ja juhuslikult püssitoru külge jäid, ei saa olla neid nii vähe mitte!