Saaremaale saabus esimene partii kauaoodatud hirvepeletajat (1)

Kolmapäeval saabusid Saaremaa talunikele ja metsameestele esimesed kogused ulukitõrjevahendit Trico.

Ulukipeleti importija, firma Systemseparation Limited esindaja Baltimaades Tanel Vaasma ütles, et tõrjevahendit ostsid neli Ida-Saaremaa põllumajandustootjat, mõned metsaomanikud ja metsandusfirmad. “Kogused olid tagasihoidlikud, võeti kuni paarikümne liitri kaupa, aga me teame, et see vahend toimib, ja seetõttu tasub algul järele proovida kas või väikese kogusega, kui ei raatsi raha välja käia,” rääkis Vaasma.

Ulukipeleti importija sõnul said nad sel nädalal kätte koostöös Jõgeva sordiaretuse instituudiga korraldatud ja kolm aastat väldanud peleti efektiivsuskatsete raporti ning tulemused olid igati korralikud. Katsed viidi läbi aastaid ulukikahjustustega hädas olnud piirkondades, hübriidlehise istanduses ja männiistanduses. Vahend koosneb lambarasvast, veest ja polümeerist, püsib puul sügisest sügiseni ja võimaldab muu hulgas kaitsta puu tüve sarvesügamise või koorimise eest.

Edukaks osutus ka veebruari lõpus Orissaare vallas ulukikahjustuste kohas tehtud näidispritsimine, mille järel hakkasid hirved pritsitud silorullidest eemale hoidma.

Siiani on hirved teinud Saaremaal silopallidele olulist kahju, ilma et nende peatamiseks oleks peale jahimeeste püsside olnud ühtegi toimivat vahendit.

Üks Trico ostjatest, Pöide valla Ranna Agro juht Enn Kosletski ütles, et ülemöödunud aastal oli esimene kord, mil hirvepundid hakkasid nende kandis liikuma. Kosletski sõnul ei ole ta teadlikult jätnud silorulle talveks hirvekahjustuste piirkonda, ikka on püüdnud sügiseti varakult ära tarbida. Vaatamata sellele tekkisid eelmisel aastal siiski juba ka kahjustused.

“Kui Tricost peaks abi olema, on see ikkagi suur pluss. Neile, kes peavad kogu sööda hoidma rullides, on hirvekahjustused suur probleem,” lausus Kosletski, kes ise teeb ka tranšeesilo ja kavatseb edaspidi selle meetodi osakaalu silotegemisel suurendada.

Saaremaal on Tanel Vaasma sõnul Trico edasimüüja kohalik metsamees Lauri Vahenurm. “Edasi on selline plaan, et võtame ette mõned suuremad metsaomanikud ja pritsime neile tasuta umbes hektarisuurused tükid Saaremaa erinevates kohtades, jälgime ning võtame siis kevadel tulemused kokku,” rääkis Vaasma.

Print Friendly, PDF & Email