Saaremaa päevaõppekoolid on gümnaasiumi lõpueksamite tulemuste poolest 237 õppeasutusest koosnevas pingereas esimese 60 seas.
Saaremaa ühisgümnaasiumile (SÜG) kuulub Eesti koolide kõigi eksamitulemuste arvestuses tänavu 32. koht, näitavad SA Innove avaldatud andmed. Mulluse 22. positsiooniga võrreldes on SÜG seega kümme kohta kukkunud.
2011. aastal oli kool edetabelis 25. kohal.
Ka Leisi keskkool on mulluse tulemusega võrreldes langenud, ent vaid kaks kohta – 42.-lt 44.-le. Tubli tõusu on seevastu edetabelis mullusega võrreldes teinud Kuressaare gümnaasium (KG): 73. positsioonilt 59.-le. 2011. aastal oli KG 76. kohal.
Koguni 28 koha jagu on ülespoole kerkinud aga Orissaare gümnaasium (OG) – läinud aastal leidis kooli 132. realt, tänavuseks tulemuseks on aga 60. koht.
Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumile (KTG) kuulub pingereas 215. koht. KTG mulluseid ega tunamulluseid tulemusi edetabelis ei ole – eksamikeskus kajastab edastatud statistikas koole, kus eksaminande on viis või enam.
Kohale suurt tähtsust ei omista
Kui edetabeli juhi, Tallinna reaalkooli keskmine eksamitulemus on 85,98 punkti, siis SÜG-il on see 71,62, Leisi keskkoolil 70,7, nii Kuressaare kui ka Orissaare gümnaasiumil 68,01, KTG-l 52,70.
Saaremaa ühisgümnaasiumi direktori Viljar Aro hinnangul on SÜG-i koht edetabelis “enam-vähem okei”. “Oleme stabiilselt seal 20.–30. koha kandis kogu aeg olnud,” lausus ta.
Pingereale Aro oma sõnul erilist tähtsust ei omistaks, kuna koolide eksamitulemuste punktivahed on sageli väga väikesed. “Koht sajast kaugemal paneks aga mõtlema küll,” tunnistas ta.
“Eks see ole iga kooli puhul nii – mõned tulemused on paremad, mõned halvemad,” lausus Aro. “Lennud on erinevad, samuti valikuprintsiibid, vahel on asi ka õpetajas kinni – põhjuseid võib olla väga palju.”
Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktor Ly Kallas kinnitas, et KTG positsioon edetabelis tema jaoks tähtsust ei oma.
“Mina ei paneks täiskasvanute gümnaasiumi teiste üldhariduskoolidega ühte ritta,” lausus ta. “Tulemused võiksid alati paremad olla, aga arvestada tuleb seda, et meie koolis õpitakse töö ja pere kõrvalt. Tasub ka meeles pidada, et paljud tulevad KTG-sse vaid eksameid tegema ega ole meie koolis pikemalt õppinud.”
Kallas leiab, et KTG õpilased on tublid, kuna keskmiselt ulatusid tänavused eksamitulemused üle viiekümne punkti. Paremate õppijate tulemused olid üle 90 punkti.
Direktori sõnul ei anna edetabel adekvaatset pilti ka KTG õpetajate tööst. “Gümnaasiumi saabuvat viielist õpilast on kergem viielisena hoida kui kahelist õppijat kolmeliseks saada,” rääkis ta. “Seepärast hindan ma meie õpetajate tööd samaväärseks edetabeli kõrgematel kohtadel olevate koolide õpetajate omaga.”
Maakonna parim inglise ja eesti keeles
Inglise keele eksami tulemuste poolest oli meie maakonnast ja ühtlasi Eesti maagümnaasiumidest tublim õppeasutus Leisi keskkool, saavutades 207 kooli seas koguni 13. koha. Mullune positsioon, tõsi küll, oli veelgi parem, kümnes. Tunamullu kuulus Leisi koolile 18. koht. Kuressaare gümnaasiumi leiab tabeli 29. realt (mullu 27. ja tunamullu 74. kohal). SÜG-ile kuulub tänavu 41. koht. Läinud aastal oli kool 23., ülemöödunud aastal 32.
Täiskasvanute gümnaasiumi osaks jäi tänavu 121. koht.
182 kooli eesti keele eksami tulemuste järgi kuulub Saare maakonna gümnaasiumidest kõrgeim, 12. koht samuti Leisi keskkoolile, mis mullu oli 11. Kahekümnenda koha sai SÜG (läinud aastal 13.), 37. koha Orissaare gümnaasium (mullu 67.), 56. koha Kuressaare gümnaasium. Kuressaare täiskasvanute gümnaasium jäi selles arvestuses 157. kohale.
60 kooli seas kuulub ajalooeksami tulemuste osas SÜG-ile 11. koht. KG-le andsid õpilaste ajalooteadmised pingerea 48. koha. Bioloogiaeksami tulemuste põhjal oli SÜG 121 kooli järjestuses 44., KG 54. Geograafiaeksami tulemuste arvestuses sai SÜG 57 kooli arvestuses kaheksanda koha, Orissaare gümnaasiumile kuulub 13. positsioon. KG-le tõid eksaminandid 17. koha.
Edetabeli esimene koht kuulub kokkuvõttes Tallinna reaalkoolile (85,98).
No super ju! Eks me paneme nüüd kõik oma lapsed Leisi KKsse. Kui see selle artikli eesmärk oli…
Statistiliselt mängib väga suurt rolli võrdlusaluste valimite maht. Hetkel on see väga ja väga ebavõrdne. Seega on mõttetu selliseid üllitisi rahvale pähe määrida, lgp Monika Puutsa ja teised ajakirjanikud.
on täna 28?
ära ohi “ei noh” , kui asjad nii, siis on nii.
Kõrgem tulemused inglisekeeles on juba aastaid olnud, ka siis, kui lennus oli kordi rohkem kui 10 inimest
See, et väikese kooli väikese klassi hea tulemus ruulib koolide edetabelis mitmes aines , käib suurtele ilmselgelt närvidele, sest valitsev (loe haridusmin.) seisukoht on, et ainult suured koolid oma suurte klassidega toodavad kvaliteeti. Milleks muidu me neid mammutlikke riigikoole rajame?
Kui valim on väiksem, siis halb tulemus kajastub seal veel valulisemalt.
Samuti saab väikse valimi välja tuua siis, kui oleks tegu üksikute heade tulemustega mitme aasta lõikes, aga kuna head tulemused on stabiilsed ja iga aasta moodustavad valimi erinevad tegelikult erinevate võimetega õpilased, siis kiituse avaldamine ja välja toomine siinkohal on siiski asjakohane.
Kahju, et ajaleht on piirdunud ainult kesklehtedest numbrite väljanokkimisega. Kohalik ajaleht võiks ikka ka õpetajad nimeliselt ära mainida, sest see on ju puhtalt nende tubli töö tulemus. Võib küll olla, et Leili Keskkool on loonud heade õpitulemuste saamiseks väga head tingimused, aga põhitöö teeb ikka ära konkreetne inimene – aineõpetaja.