Terves kehas terve vaim (1)

Terves kehas terve vaim

LEIA MOTIVATSIOON: Saare maavalitsuse spordinõunik Madis Kallas ütleb, et parim motivatsioon on see, mille inimene leiab enda seest. Foto: Raul Vinni

Saare maavalitsuse spordinõunik Madis Kallas ütleb, et paraku paneb inimest sageli liikuma teda ennast või lähedast tabanud terviserike. Kuid tähtis oleks hoopis haigusi ennetada. Seepärast tasub jälgida ja hinnata oma tervislikku seisundit – olen ma ülekaalus, stressis, kas ma toitun tervislikult? Ja liikumisega alustada ei ole kunagi liiga hilja.

Kuidas peaksid algajad harrastajad liikumisega alustama?
Alustama peab järkjärgult, see on kõige alus. Seda kahel põhjusel: järsud muudatused ei ole tervisele kasulikud ja suuri muudatusi on ka psühholoogiliselt raske teha. See tähendab, et aluseks peab olema senine elukorraldus ja liikumisaktiivsus, mida siis hakatakse tasahaaval suurendama – ajalist kestust, intensiivsust ja kordade arvu.

Mis on kõige keerulisem? Nagu öeldakse, esimene samm diivanilt ukseni või…
Kõige keerulisem on leida motivatsioon enda liigutamiseks. Vajalik motivatsioon võib tulla nii inimese seest, kuid selle võivad esile kutsuda ka välised tegurid. Kurb on tõdeda, aga paraku on üks suuremaid liikuma panevaid jõude inimest või tema lähedast tabanud terviserike. See tähendab, et vajaliku tõuke annab näiteks esimene infarkt.
Tegelikult on kõige alus haiguste ennetamine ja oma tervise adekvaatne hindamine – kas ma olen ülekaalus, stressis, toitun valesti. Seega inimesed, vaadake peeglisse ja ärge petke ennast. Ilma hea terviseta ei ole kõigel muul tähtsust, kuna teie lapsed, lapselapsed, tööandja, alluvad, sõbrad vajavad terveid teid.

Millest tuleb alustada? Riietusest, mõtlemisest?
Alustama peab enda analüüsiga, mis ideaalis tähendaks tervise hinnangu saamist eksperdilt. Kui see osutub aga liiga tülikaks, siis tuleb see ise ära teha. Vastused peavad saama sellised küsimused nagu: kas ma olen ülekaalus, kas mul on mingeid tervisehädasid (liigesed valutavad jne), kas ma toitun korralikult, kas ma magan korralikult, kas ma suitsetan palju ja tarbin liialt alkoholi? Kui olete nendele küsimustele ausalt vastanud, siis saab hakata mõtlema sellele, mida teha, mida muuta. Unustada ei tohi, et terved eluviisid on komplekt väga paljudest teguritest.

Milline on liikumiseks sobiv riietus, jalanõud?
Riietus peab olema mugav, liikumiseks mõeldud ja vastavuses ilmaga. Korralikud spordijalanõud on kõige alus. Riietus peaks olema tuult pidav, kuid hingav ja samas kihiline. Selles osas võib julgesti küsida nõu spordipoodide müüjatelt ning alati on saada ka väga soodsa hinnaga korralikke jalanõusid ja riietust. Kui mitte kohe, siis kord kuus on alati kusagil sooduspakkumisi ning ei tasu häbeneda ka taaskasutust, kuid seda ainult riiete puhul.

Kuidas tuleks esialgu valida distantsid?
Kõik sõltub sellest, mida inimene on seni teinud ja milline on tema töö olemus. Arvestama peaks siiski teatud põhimõtetega: liikumine peab olema regulaarne ja õige koormusega. Seega ühest soovitust olla ei saa, kuna päev läbi ehitusel töötav tugev mees vajab sootuks teisi liikumise aluseid kui kontoris istuv keskealine naine. Selles osas soovitan aga pöörduda spetsialisti poole või uurida internetist.
Panen veel südamele, et ülekoormus võib tervisele olla veel ohtlikum kui hädad, mis tekivad vähesest liikumisest!

Millist liikumisviisi tuleks eelistada?
Võtame kaks põhilist riskigruppi ja soovitame tegevust, mis neile sobiks.
Ülekaalulised ja väheliikuvad keskealised inimesed peaksid valima rattasõidu, kepikõnni, ujumise, suusatamise vms. Ehk nemad peaksid vältima liigeste põrutusi, mida põhjustab näiteks jooksmine.
Noored kergelt ülekaalus või lihtsalt väheliikuvad noored inimesed peaksid pigem valima mingi sportmängu ja seda just seltskonna mõttes. Tavaliselt noored ei suuda end piisavalt motiveerida, aga seltskonnaga koos tehtav tegevus annab piisavalt soovi seda tegevust korrata. Niisiis võrkpall, korvpall, jalgpall.
Ühest kindlat soovitust muidugi anda ei saa, kuna füsioloogiliste eripärade ja inimtüübi tõttu ei pruugi sarnastele inimestele sobida sama ala. Oluline on, et inimene seda tegevust naudib. Kuna tegevus, mis pakub rõõmu, ei saa olla väga vale ka tervise või koormuse seisukohalt.

Kas enne treeningut süüa tohib?
Kaks tundi enne treeningut ei tohiks suurt söömaaega teha, ent samas on isegi soovitatav võtta väike süsivesikuamps 30 minutit enne treeningut. Väga palju loeb ka treeningu intensiivsus ja harrastatav spordiala. Näiteks rahulikule kepikõnnile võib minna ka üks tund pärast tugevamat söögikorda.
Söömise juures peab aga pidevalt jälgima põhimõtet, et pigem rohkem söögikordi ja vähem koguseliselt korraga.

Kas ja mida süüa pärast treeningut?
Organism vajab taastumiseks kindlasti toitaineid. Eeldame, et treening toimub õhtul pärast tööd ja koju jõutakse suhteliselt hilja. Siis on oluline vaadata, mida süüakse ja kui palju süüakse. Õhtune söök pärast treeningut peaks olema kergesti seeditav ning vähese süsivesiku- ja rasvasisaldusega. Näiteks ei sobi rammusad lihatoidud ja magusad koogid, küll aga soovitan juurvilju, kanaliha, kala ja valgurikkamaid toite.
Kui inimene liigub korralikult, siis ei tasu söömist karta. Kui organism ikka märku annab, et kõht tühi on, siis tuleb süüa.

Kuidas treenida, kõndida? Kas alustada lühikesest distantsist ja koormust aegamisi suurendada?
Treeningute ülesehitusel kehtib kindel põhimõte, nii nagu see on iga liikuva organismiga, ja mis põhimõtteliselt kehtib ka autode juures. Organism tuleb liikumiseks ette valmistada ja seda põhjalikumalt, mida suurema intensiivsusega koormus järgneb. Süda, liigesed ja lihased vajavad enne tööd aega soojenduseks ja kerget koormust. Näiteks jooksule peaks eelnema mõneminutiline kerge jalutuskäik ja mõned lihtsad venitusharjutused.
Järkjärguline ülesehitus kehtib ka pikemas tsüklis – iga kindla perioodi järel tuleb vastavalt enesetundele ja treenituse kasvule koormusi tõsta. Kuid mitte lõpmatuseni, sest teatud koormus on täiskasvanud inimesele juba piisav ja pole vaja üle pingutada.

Kuidas säilitada motivatsiooni?
Parim motivatsioon on see, mille inimene leiab enda seest. Sisemine soov minna rattaga sõitma või kepikõnnile oleks parim lahendus. Samas on mitmed nipid, millega on võimalik ennast tagant sundida. Leidke endale meeldiv seltskond või kaaslane, kes teid ja keda teie tagant utsitaksite. Või võtke eesmärgiks soovitav kehakaal, mis on reaalselt ka saavutatav, kuna utoopilised eesmärgid võivad lõppeda sootuks vastupidise tulemusega. Aga ideaalis võiks iga inimese motivatsioon olla hea tervis võimalikult kõrge eani.

Kui teadlikud ja hoolivad on saarlased oma tervisest?
Raske on üldisi järeldusi teha, kuid ühte võib kohe kindlasti mainida ja see on tervislike eluviiside levimine üha suurematesse massidesse. Seega arenguks ruumi veel on, aga olukord on juba rahuldav ja selleks on palju juurde andnud ka terviseradade, rahvaspordiürituste ja mitmesuguste tervisealaste ettevõtmiste arvu suurenemine.

Kuidas te ise treenite ja oma tervist hoiate?
Viibin võimalikult palju aega väljas, käin korvpalli mängimas, talvel suusatan ja kogu aasta jooksul käin pärast sauna jões suplemas. Samuti proovin igal võimalusel näha elu positiivsemat poolt, sest stress on üks karmimaid tervisehävitajaid ning sellega ei tohi inimene leppida, vaid sellega võitlema. Naer on samuti terviseks!

Artikli ilmumist toetati osaliselt ESF programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ vahenditest.

Print Friendly, PDF & Email