Kalameestele palju meelehärmi põhjustanud kormoranide arvukuse vähendamise on inimese kõrval oma mureks võtnud ka merikotkad ja hõbekajakad.
“Merikotkas eelistab suuri kormoranipoegi, aga eks nad võtavad vanalinde ka,” ütles Eesti maaülikooli teadur Kalev Rattiste, kelle sõnul kütivad merikotkad kormorane nende pesitsuskoloonias, mis on kotkastele oma külluse poolest nagu restoran. Teaduri sõnul nähti eelmisel aastal Käina lahel vaatepilti, kus teineteisest 600 m kaugusel asuvast kahest kormoranikolooniast tõusis korraga õhku 43 merikotkast.
Kormoranide aina sagedasemat sattumist merikotkaste toidulauale võib seletada kaitsealuste merikotkaste arvukuse suurenemisega Eestis. Kui veel 1970-ndate algul oli Eestis 10–15 paari merikotkaid, siis eelmise aasta seisuga oli neid Eestis pesitsemas juba 220–250 paari ning koos mittesuguküpsete isenditega elab Eestis keskeltläbi 1000 merikotkast, rääkis Kalev Rattiste.
Kui palju kotkad kormoranide arvukust vähendavad, ei osanud Rattiste öelda, kuid merikotkal on tema sõnul kindlasti oma roll selles, et Matsalust on kadunud kormoranide Tondirahu koloonia. Kormoranide ja kotkaste suhetest on peatselt valmimas üks üleeuroopaline ülevaade.
Sarnaselt kotkaga hävitavad kolooniates kormoranide poegi ka hõbekajakad, kes kisuvad linnupoegi lausa pesast välja ja tapavad neid vanalindude silme all.
Saaremaa linnuvaatleja Mati Martinsoni sõnul ei jätnud kormorane rahule ka kalamehed, kes taas rüüstasid täielikult nn Kreeka laeva koloonia. Varem paarisajast pesast koosnenud Kreeka laeva koloonias oli sel aastal vaid 36 pesa, mis kõik olid hävitatud.
Kalev Rattiste sõnul oli kormoranipesade ebaseaduslik rüüstamine eriti aktuaalne 2000. aastate keskpaigas, seda just Kihnu väina saarte ümbruses. Kõikidest Eesti pesadest hävitati tollal sõltuvalt aastast 6–12 protsenti.
Viimastel aastatel on rüüstamised Rattiste sõnul harvemaks jäänud. See-eest on aga kormoranide arvukust hakatud vähendama riigi toel kormoranimune õlitades, mille tulemused peaksid selguma paari aasta pärast.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Inimene kukkus ju meeletult kormorane hävitama, varsti jõuame sinnamaani, kus kormoranid tuleb kaitse alla võtta. Loodus suudab ennast niigi tasakaalus hoida, milleks siis mitu aastat massiliselt pidi kormoranide mune õlitama? Keegi tobu tuleb mingi ideega lagedale ja idioodid kiidavad takka.
Aga meil on ju ikka nii olnud, et üks loll teeb ees ja sada lolli kiidavad takka ja teevad järgi.
Hundiaasta lembelugu:
Lammaste aina sagedasemat sattumist huntide toidulauale võib seletada kaitsealuste huntide arvukuse suurenemisega Eestis. Kui veel 1970-ndate algul oli neid Eestis 10–15 paari, siis eelmise aasta seisuga oli neid Eestis pesitsemas juba 220–250 paari ning koos mittesuguküpsete isenditega elab Eestis keskeltläbi 1000 hunti.
Aga kas sa “nojah” oled näinud, milline näeb välja kormoranide koloonia? Või kui palju suudavad nad süüa? Igatahes selle sõnnikuhunniku järgi, mis pesade ümbruses lasub, võib arvata, et traalimehed on oma väljapüügilt suhteliselt amatööri tasemel.