Doktor Anne Roost: saarlastel on naeratavad silmad (1)

Sel kevadel Tallinnast Kuressaare haiglasse tööle tulnud doktor Anne Roost tunnistab, et senise töö põhjal on tal saarlaste silmadest jäänud kena pilt – saarlastel on ilusad, sõbralikud ja naeratavad silmad.

Muresid on silmaarsti juures käijatel seinast seina. Tööealised inimesed tulevad silmaarsti jutule kõige sagedamini prillisooviga. Sellele vanusegrupile on doktor Anne Roosti sõnul iseloomulikud ka traumad ja muidugi mitmesugused silmapõletikud.

Silmi tuleb lõdvestada

“On ka selliseid teadlikke inimesi, kes soovivad oma silmi kontrollida, kuna neil on perekonnas esinenud selliseid silmahaigusi, nagu glaukoom, hallkae ja silmapõhjas kollatähni kärbumine,” tõdeb Roost.

Ehkki ikka ja jälle kiputakse rääkima, et üks põhilisi kurjajuuri silmahädade juures on töötamine arvutiga, siis otseselt arvutiga töötamisest tingitud silmakaebusi on Anne Roosti jutule tulnutel olnud vähe. Siiski neid leidub.
“Kuna arvutiga töötades vaatame pikka aega lähedale, istume sund-asendis, siis väsivad silmade, selja- ja kaelalihased,” kirjeldab Roost ja nendib, et see ongi sellise töö juures kõige suurem probleem.

Kuid samalaadsed probleemid tekivad ka töölistel, kes tehastes väikestest detailidest asju kokku monteerivad. Seal on lisaks veel müra, tolm ja puudulik kohtvalgustus. “Sellist tööd tegevad inimesed tulevad sagedamini oma silmavaevustega meie vastuvõtule kui arvutiga töötajad,” ütleb silmatohter.

Kuidas silmi säästa, on doktor Anne Roosti sõnutsi raske küsimus. Silmad on ju selleks, et vaadata ja näha. “Minu kogemused arstina ütlevad, et eakad inimesed, kes kasutavad oma silmi – loevad, teevad käsitööd ja kasutavad arvutit –, näevad palju paremini kui need, kes silmi “hoiavad” ja ei tee midagi,” märgib Roost.

Samas kinnitab ta, et tundide kaupa arvuti taga istumine ei ole siiski õige. Selleks ongi ette nähtud pausid. “Kaugele vaadates lõdvestame silmalihaseid. Püsti tõustes ja liikudes töötavad teised lihasgrupid, pinges olevad lihased lõdvestuvad, hingamine muutub sügavamaks, verevarustus paraneb,” loetleb doktor Roost võimalusi, kuidas ja miks tuleks istuvas töös pause teha.

Silmatilkadest on abi

Kui asi on aga nii tõsine, et inimesel on tööpäeva lõpuks peavalu ja lisaks ka silmavalu, siis tuleb kindlasti konsulteerida arstiga, sest peavalu põhjuseid on palju. “Silmatilgad peavalu vastu ei aita, aga silmade punetust vähendavad, kui neid regulaarselt kasutada,” kinnitab ta.

Säärased probleemid võivad tekkida sellest, et arvutiga töötamisel pilgutame vähem silmi. Nõnda muutub silma sarvkestal olev pisarkile õhemaks ja ebastabiilseks. Tekivad kuivad laigud ja silmalaud hakkavad pilgutamisel silma hõõruma. See tingib purutunde ja punetuse.

Doktor Anne Roosti sõnul on meil kõigil pisarkile paksus ja koostis erinevad ning sõltuvad ravimitest, kroonilistest haigustest, hormonaalsetest muutustest, keskkonnatingimustest (konditsioneer, päevavalguslambid, tolm, kosmeetika).

Silmatilkade kasutajatel on seejuures ilmselt rõõmustav teada, et kuna niisutavad silmatilgad koosnevad peamiselt veest ja paksendavast ainest, siis üledoseerimise ohtu ei ole.

Artikli ilmumist toetati osaliselt ESF programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ vahenditest.