Diabeet võib endast märku anda igas eas (1)

Suhkurtõve ehk diabeedi levimuse kohta Eestis, sealhulgas Saaremaal puuduvad täpsed andmed. Maailma mastaabis tehtud uuringute alusel hinnatud levimus täiskasvanud rahvastiku hulgas on 4,6%. Prognooside kohaselt kasvab see näitaja aastaks 2030 aga 6,4 protsendini.

Võttes arvesse elanikkonna vananemist ja linnastumist, väheliikuvat eluviisi, ebatervislikku toitumist ja sellest tulenevat ülekaalulisust, on diabeet kogu maailmas muutunud pandeemiaks, mis oluliselt mõjutab elukvaliteeti.
Ei ole põhjust arvata, et haiguse levik Saaremaal erineks muust maailmast. Küsimus võib olla selles, et paljud haigusjuhud on lihtsalt avastamata.

Haiguse võib avastada igas eas. II tüüpi dia-beeti haigestumine kasvab vanuse tõustes, mistõttu avastatakse seda ka rohkem elu teises pooles. I tüüpi diabeeti haigestumine “nooreneb” ja suureneb Eestis aastas 3% võrra.

II tüüpi diabeet algab hiilivalt enamasti keskeas. Võib põhjustada väsimust, suurenenud magusaisu, janu, suukuivust, sagedast urineerimist, kuid võib ka kulgeda aastaid varjatult, nii et inimene ei tarvitse arstile pöörduda.
Küllalt on juhuseid, kus diabeedidiagnoos ilmneb alles tüsistuste korral, näiteks südameinfarkti või ajuinsuldiga haiglasse sattumisel.

Et haigust õigel ajal ära tunda, peaks teadma oma riskitegureid ja nende esinemisel aeg-ajalt kontrollima veresuhkrut. Riski tõstavad diabeet lähisugulastel, ülekaal, naistel üle 4-kiloste või ka enneaegsete laste sünnitamine, kaasuvana esinev kõrgvererõhktõbi, kõrge kolesteroolitase.

Eelnimetatud haigusi kokku nimetatakse ainevahetussündroomiks ja nad on oluline riskitegur organikahjustuse tekkel, mistõttu on vaja riske maandada nii palju kui võimalik. See tähendab püüda kehakaalu normaliseerida õige toitumise ja liikumisega, võtta ravimeid, mis hoiavad kontrolli all veresuhkru, kolesterooli ja vererõhu. Muidugi tuleb hoiduda kahjulikest harjumustest nagu suitsetamine ja alkoholitarvitamine.

Diabeeti haigestumist soodustab kindlasti pärilikkus, mis on II tüüpi diabeedi puhul kuni 25% ja I tüübi puhul kuni 6%.

Diabeedi diagnoosimisel aitab õigeaegne ravi ära hoida raskeid tüsistusi. Kahjuks on dia-beet eluaegne progresseeruv haigus. Varases staadiumis on mõnikord võimalik elustiili muutmisega haigust mõneks ajaks ohjeldada, pidades dieeti.

Meie inimeste teadlikkus on oluliselt tõusnud, kuid jätab siiski soovida. Sageli kohtan oma praktikas lausa hoolimatust ja igasuguse vastutuse puudumist, mis puutub oma tervisesse. Nagu teada, mõjutab inimese tervist 50% elustiil, 20% keskkond, 20% pärilikkus ja vaid 10% tervishoid.

Seega soovitan kõigile järele mõelda oma võimaluste üle ja teha õiged järeldused. Terves kehas terve vaim.

Virge Nemvalts
endokrinoloog

Artikli ilmumist toetati osaliselt ESF programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ vahenditest.

Print Friendly, PDF & Email