Vatsliku mahetalu plaanib toota joogipiima ja võid (1)

Vatsliku mahetalu plaanib toota joogipiima ja võid

PEREETTEVÕTE: Ahto ja Taivi Väli Vatsliku talu on pereettevõte ja koduks neljale põlvkonnale. Foto: Sander Ilvest

Pühapäeval Eesti vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval parima mahetootja konkursil teise koha pälvinud Lümanda valla Kipi küla Vatsliku talu plaanib lähiaastatel hakata tootma pastöriseeritud piima, mahevõid ja jogurtit.

Parim mahetootja valiti seitsme kandidaadi hulgast, Eesti parimaks mahetootjaks tunnistati Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu ökokanepiõli.

“Selline saavutus tuli meile täieliku üllatusena,” ütles teise koha kohta Vatsliku talu peremees Ahto Väli, kelle sõnul veenis teda konkursil osalema tuntud mahetootja Jaan Kiider.

Praegu läheb Vatsliku talu 40-pealise maatõugu piimakarja 100-tonnine aastatoodang suuremas osas Saaremaa piimatööstusele, kuid suviti on aktiivsed kunded ka suvitajad.

“Hea koostöö on meil Pae Jutaga Lümanda söögimajast, kes teeb tutti-notti. Ta viib siit piima ja kanamune ja teeb kena rammusa värgi,” ütles Vatsliku talu perenaine Taivi Väli.

Ahto Väli sõnul plaanib Vatsliku talu liikuda toorpiima tootmiselt sammu edasi ning hakata investeeringutoetuse abil Saaremaa koolidele ja lasteaedadele pastöriseeritud joogipiima tootma. Kui joogipiim tuuakse Saaremaale mandrilt, siis mahevõi tuleb sootuks Saksamaalt, mis tähendab, et ka see nišš on kohapeal täitmata. Seetõttu on Vatsliku talu võtnud nõuks hakata tootma ka mahevõid ning miks mitte ka jogurtit.

Talus on sadakond kana, kelle munad lähevad ümberkaudsetele inimestele, kooli ja lasteaeda. “Me ei jõua nii palju anda, kui ära viiakse,” kinnitas Ahto Väli. On ka küülikuid ja sigu ning neli hobust, kellega soovijad saavad ratsutamas käia. “Talvel oleme lastele vastlapäeval saani- ja reesõitu pakkunud,” märkis talunik.

Vatsliku talu maakari toodab lehma kohta umbes 5000 kilogrammi piima aastas. Toodang on tänapäeva mõistes väike, kuid maatõug on haigustele vastupidavam ja ninaesise suhtes vähenõudlikum, mis on kuivakartlike paepealsete maade puhul oluline.

“Meie karjamaad on ju metsakarjamaad ja sood. Ei ole siin kultuurheina, ei saa siin loomad täie lõuaga süüa,” rääkis Ahto Väli.

Talus on vilja all 30 ha maad, loomasöödaks kasvatatakse otra, kaera, nisu ja rukist. Mahetalu parim saak on 3,5 tonni otra hektarilt, mis on võrreldes sovhoosi ajal saadud 600 kiloga vägagi korralik. Põhilised märksõnad on külvikord ja loomasõnnik.

“Meie saagid on küll väikesed, aga me kulutame vähem ja tänu sellele on meie näitajad head,” sõnas Ahto Väli. “Nälga ei sure ja rikkaks ka ei saa.”

Väga tugevalt annab Kipi küla maadel sel aastal tunda põud, mis on mulla lausa tuhkjaks muutnud ja pannud karjamaadel rohukasvu kinni, nii et piimatoodang langes vahepeal drastiliselt. Just sellises kurvas seisus tulid talupidajatele appi vanad paharetid koprad, kes nagu ikka tegid Rüüsa peakraavile ette tammi, mis seekord päästis aga vähemalt ühe rohumaa põua käest.

“Siiamaani olime kobraste peale väga pahased, sest nad ujutasid maad üle ja me ei saanud neid niita,” rääkis Taivi Väli. “Sel aastal oleks meil ilma kobrasteta nälg majas, näiteks silo teist niidet me ei saa,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email