Mida teha, et eestlased jooksid vähem? (12)

Eesti konjunktuuriinstituudi andmeil tarbiti Eestis mullu 10,6 liitrit puhast alkoholi inimese kohta – seega joovat eestlased aastas liitri jagu absoluutalkoholi rohkem kui põhjanaabrid soomlased.

Juunis algatas Terve Eesti sihtasutus sotsiaalse liikumise “Joome poole vähem!”, et vähendada alkoholi liigtarbimisest tingitud kahjusid ja viia aastaks 2018 Eestis alkoholi tarvitamine püsiva tulemuseni alla kuue liitri elaniku kohta.

Ekspertide ja huvigruppide koostööna on valminud soovitused, kuidas vähendada Eestis alkoholitarbimist. Sotsiaalministeerium on aga koostanud Eesti alkoholipoliitika kontseptsioondokumendi ehk rohelise raamatu, kus on kirjas meetmed alkoholi liigtarvitamise ja kahjude vähendamiseks.

Küsisime psühhiaater Anti Liivilt, koolijuht Andres Antonilt, gümnasist Iti Toonilt ja perearst Sille Välilt arvamust selle kohta, mida teha, et eestlased vähem alkoholi tarbiksid.

Anti Liiv
psühhiaater

Olen selle küsimusega, kuidas vähendada alkoholitarbimist, otseselt tegelenud 1980.–1987. aastani. Ei tulnud toime. Alkohol on seepärast liiga kättesaadav, et riik saab alkoholi turustamisest hiigelsissetulekuid ning riigil tegelikult ei ole siirast soovi, et rahvas alkoholi tarvitamise lõpetaks. Riik arvab, et alkoholismi on võimalik ravida, aga joomine sõltub joodiku tahtest. Aga mis on peale alkoholitarvitamise näiteks vaimselt alaarenenud inimese rõõm, kes tervislikel põhjustel isegi kaitseväkke ei kõlba?

Alkoholitarbimise piiramise hoova on kätte andnud ka religioon, aga nüüd on järsku kõike hakatud lõhkuma. Andmekaitse põhjendusel on keelatud avalikustada joodikute nimesid ja tegusid, mida nad juua täis peaga teevad. Samas oli sotsiaal-ne kontroll väga tõhus vahend – patustanud inimesed kartsid säärast avalikustamist.

1980-ndatel aastatel oli mul oma roll selles, et kõigil liiklusmiilitsa tabatud roolijoodikutel tuli sundkorras oma auto külge panna O-ga algav “oinanumber” nii kauaks, kui karistus kestis. Kui need oinanumbrid tulid, hakkasid inimesed nende roolijoodikute autode üle irvitama. Sellist asja võiks rakendada ka nüüd. Tarvitseks alkoholi tarvitamine vaid kriminaliseerida – vaadake, mis siis saab!
Võimalik oleks kuulutada joodik teovõimetuks ehk riiklikuks hulluks, kelle suhtes rakenduvad mitmed seadused: esiteks ei tohiks ta relva omada. Teiseks võetakse talt automaatselt ära auto ja mootorratta juhtimise load, ta ei saaks iseseisvalt teha kinnisvaratehinguid. Seda oleks juba praegu võimalik teha, selleks tuleb aga alkoholism tunnistada kontrollile allumatuks hulluseks.
Andres Anton
Muhu põhikooli direktor

See jalgratas on leiutatud juba ammu enne meid. On kaks “vaala” – esiteks tuleb alkohol võimalikult raskesti kättesaadavaks teha. Teiseks tuleb tõsta selle hinda.
Mind ennast häirib selle asja juures kõige rohkem, et noortel on alkoholi kätte saada suhteliselt lihtne. Kuna praegu on vanusepiir 18 eluaastat, tuleks see tõsta 21-le. Pigem ostab ju 18-aastane noor 16-aastasele õlut või mida iganes. Kaheksateistkümnene ja kuueteistkümnene suhtlevad omavahel rohkem.

Kindlasti on ka seda ette tulnud, et meie kooli õpilased on avalikus kohas joobes viibinud, aga õnneks ei ole see meie jaoks väga terav teema. Koolides on enamjaolt kinnised peod ja selliste ürituste puhul on informeeritud ka politsei. Muud peod toimuvad aga koolimajast kaugel ning see otseselt meie teema ei ole.
Iti Toon
Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient

Omaealistest ei tea ma küll kedagi, kes poleks alkoholi proovinud. Minu tutvusringkonnas leidub ka neid, kes tarbivad alkoholi regulaarselt, näiteks nädalavahetustel.
Mina leian, et alkoholi peaks vähem reklaamima – seda promotakse liiga palju, kas või telekas. Ka ei tohiks täiskasvanud lastele halba eeskuju näidata – just lapsevanematel tasuks sellega arvestada.
Kindlasti on alkohol liiga kättesaadav – kuidagi selle joogi ikka saab, kui tahtmine suur. Ilmselt saab ka 10–12-aastane, kui vaja. Poodides võiks joogivalik kindlasti väiksem olla. Leian, et piiranguid tuleks seada eelkõige kange alkoholi kättesaadavuse osas – ostja vanusepiirang tuleks tõsta 21. eluaastale. Aga kui järele mõelda – 18-aastane on ka lahja alkoholi joomiseks liiga noor.
Sille Väli
perearst

Selles, et meie ühiskonnas liiga palju alkoholi juuakse, pole mingit kahtlust. Ja paraku on napsitajate seas ka palju naisi.
Muidugi on mul ka just alkoholist tingitud tervisehädadega patsiente. Ja need on pöördumatud hädad. Seda, et alkoholi tarbimine tuleb lõpetada, olen öelnud alati, kui tervisehäda põhjuseks on alkohol. Mina arvan, et piiramisest üksi ei piisa – tarvitamisele tuleb ikka lõpp teha. Halbadest harjumustest on aga raske lahti saada.

Mida peaks tegema, et vähem joodaks, ma üheselt öelda ei oskagi – olukorra muutmine on ikka väga erinevates faktorites kinni. Kuna see asi on nii käest ära läinud, tuleb ikkagi mitmel rindel midagi ette võtta – riikliku alkoholipoliitika, inimeste teadlikkuse ja kasvatuse osas. Alkoholi vähem kättesaadavaks tegemisest üksi ei piisa.

Print Friendly, PDF & Email