Eesti konjunktuuriinstituudi andmeil tarbiti Eestis mullu 10,6 liitrit puhast alkoholi inimese kohta – seega joovat eestlased aastas liitri jagu absoluutalkoholi rohkem kui põhjanaabrid soomlased.
Juunis algatas Terve Eesti sihtasutus sotsiaalse liikumise “Joome poole vähem!”, et vähendada alkoholi liigtarbimisest tingitud kahjusid ja viia aastaks 2018 Eestis alkoholi tarvitamine püsiva tulemuseni alla kuue liitri elaniku kohta.
Ekspertide ja huvigruppide koostööna on valminud soovitused, kuidas vähendada Eestis alkoholitarbimist. Sotsiaalministeerium on aga koostanud Eesti alkoholipoliitika kontseptsioondokumendi ehk rohelise raamatu, kus on kirjas meetmed alkoholi liigtarvitamise ja kahjude vähendamiseks.
Küsisime psühhiaater Anti Liivilt, koolijuht Andres Antonilt, gümnasist Iti Toonilt ja perearst Sille Välilt arvamust selle kohta, mida teha, et eestlased vähem alkoholi tarbiksid.
Anti Liiv
psühhiaater
Olen selle küsimusega, kuidas vähendada alkoholitarbimist, otseselt tegelenud 1980.–1987. aastani. Ei tulnud toime. Alkohol on seepärast liiga kättesaadav, et riik saab alkoholi turustamisest hiigelsissetulekuid ning riigil tegelikult ei ole siirast soovi, et rahvas alkoholi tarvitamise lõpetaks. Riik arvab, et alkoholismi on võimalik ravida, aga joomine sõltub joodiku tahtest. Aga mis on peale alkoholitarvitamise näiteks vaimselt alaarenenud inimese rõõm, kes tervislikel põhjustel isegi kaitseväkke ei kõlba?
Alkoholitarbimise piiramise hoova on kätte andnud ka religioon, aga nüüd on järsku kõike hakatud lõhkuma. Andmekaitse põhjendusel on keelatud avalikustada joodikute nimesid ja tegusid, mida nad juua täis peaga teevad. Samas oli sotsiaal-ne kontroll väga tõhus vahend – patustanud inimesed kartsid säärast avalikustamist.
1980-ndatel aastatel oli mul oma roll selles, et kõigil liiklusmiilitsa tabatud roolijoodikutel tuli sundkorras oma auto külge panna O-ga algav “oinanumber” nii kauaks, kui karistus kestis. Kui need oinanumbrid tulid, hakkasid inimesed nende roolijoodikute autode üle irvitama. Sellist asja võiks rakendada ka nüüd. Tarvitseks alkoholi tarvitamine vaid kriminaliseerida – vaadake, mis siis saab!
Võimalik oleks kuulutada joodik teovõimetuks ehk riiklikuks hulluks, kelle suhtes rakenduvad mitmed seadused: esiteks ei tohiks ta relva omada. Teiseks võetakse talt automaatselt ära auto ja mootorratta juhtimise load, ta ei saaks iseseisvalt teha kinnisvaratehinguid. Seda oleks juba praegu võimalik teha, selleks tuleb aga alkoholism tunnistada kontrollile allumatuks hulluseks.
Andres Anton
Muhu põhikooli direktor
See jalgratas on leiutatud juba ammu enne meid. On kaks “vaala” – esiteks tuleb alkohol võimalikult raskesti kättesaadavaks teha. Teiseks tuleb tõsta selle hinda.
Mind ennast häirib selle asja juures kõige rohkem, et noortel on alkoholi kätte saada suhteliselt lihtne. Kuna praegu on vanusepiir 18 eluaastat, tuleks see tõsta 21-le. Pigem ostab ju 18-aastane noor 16-aastasele õlut või mida iganes. Kaheksateistkümnene ja kuueteistkümnene suhtlevad omavahel rohkem.
Kindlasti on ka seda ette tulnud, et meie kooli õpilased on avalikus kohas joobes viibinud, aga õnneks ei ole see meie jaoks väga terav teema. Koolides on enamjaolt kinnised peod ja selliste ürituste puhul on informeeritud ka politsei. Muud peod toimuvad aga koolimajast kaugel ning see otseselt meie teema ei ole.
Iti Toon
Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient
Omaealistest ei tea ma küll kedagi, kes poleks alkoholi proovinud. Minu tutvusringkonnas leidub ka neid, kes tarbivad alkoholi regulaarselt, näiteks nädalavahetustel.
Mina leian, et alkoholi peaks vähem reklaamima – seda promotakse liiga palju, kas või telekas. Ka ei tohiks täiskasvanud lastele halba eeskuju näidata – just lapsevanematel tasuks sellega arvestada.
Kindlasti on alkohol liiga kättesaadav – kuidagi selle joogi ikka saab, kui tahtmine suur. Ilmselt saab ka 10–12-aastane, kui vaja. Poodides võiks joogivalik kindlasti väiksem olla. Leian, et piiranguid tuleks seada eelkõige kange alkoholi kättesaadavuse osas – ostja vanusepiirang tuleks tõsta 21. eluaastale. Aga kui järele mõelda – 18-aastane on ka lahja alkoholi joomiseks liiga noor.
Sille Väli
perearst
Selles, et meie ühiskonnas liiga palju alkoholi juuakse, pole mingit kahtlust. Ja paraku on napsitajate seas ka palju naisi.
Muidugi on mul ka just alkoholist tingitud tervisehädadega patsiente. Ja need on pöördumatud hädad. Seda, et alkoholi tarbimine tuleb lõpetada, olen öelnud alati, kui tervisehäda põhjuseks on alkohol. Mina arvan, et piiramisest üksi ei piisa – tarvitamisele tuleb ikka lõpp teha. Halbadest harjumustest on aga raske lahti saada.
Mida peaks tegema, et vähem joodaks, ma üheselt öelda ei oskagi – olukorra muutmine on ikka väga erinevates faktorites kinni. Kuna see asi on nii käest ära läinud, tuleb ikkagi mitmel rindel midagi ette võtta – riikliku alkoholipoliitika, inimeste teadlikkuse ja kasvatuse osas. Alkoholi vähem kättesaadavaks tegemisest üksi ei piisa.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Targutamine siin ei aita, räägitakse pikki aastaid alkoholipoliitikast aga ainuke riigi alkoholipoliitika on – igasse putkasse, bensiinijaama, igale üritusele, no igale poole viinapudelid riiulitele. Kui tunnistatakse probleemi olemasolu, siis tuleb võtta eeskuju kus asjad korras, näiteks Rootsi. Meil ainult käib üks uinu-muinu.
reklaami tehakse , välja on kujunenud arusaam , et alkohol teeb sinust popi inimese , on iseenesestmõistetav kohustuslik pea iga koosviibimise osa . Mida kalleimaid marke jood , seda jõukam oled..
Tavainimene oma igapäevase tööga ja sissetulekuga elujärge parandada ei saa , siis ka siin “aitab” alkohol -seda ikka jaksad osta (hiljem ainult seda ostadki)..meri põlvini ja mured ei piina…
Riigi alkoholipoliitika seisneb justnagu alkoholismi vastu suunatud kaagutamises, mis pääseb valla iga kord kui Soome riigieelarve hüvanguks on vaja taas alkoholi aktsiise tõsta. Lõpptulemusena väheneb peale iga sellist aktsiooni Eestile laekuv maksutulu ning tõuseb puskari ning piiritaguse salaalkoholi tarbimine.
Seni kuni puudub riigil sisuline soov asjaga tegeleda ei juhtu midagi. Soovimatus asjaga tegeleda on mõistetav, sest:
* alkoholi müül toob arvestatava maksutulu
* alkohol hoiab oma värdjalikul moel üleval elu äärealadel (kui maapoodides keelata viina müük, sureks esmalt poed ja seejärel kogu elu äärealadel välja)
* alkoholitarbimine on olnud alati meie elu osa ja sellega tuleb leppida. Valitsus, mis tõstab õlle hinda pidavat kiiresti kukkuma (Šveik)
“…kui maapoodides keelata viina müük, sureks esmalt poed ja seejärel kogu elu äärealadel välja…”
Asi on ikka nii, et kõigepealt suretetakse maksimaalselt elu välja ja siis … pood kinni, nagu naksti.
Küsimus on ikka selles ka, millises seltskonnas keegi end popina tunda tahab. Mustjala poe ees Saku firmamärgiga pudelist käärind soku kust joonud tüüp, kes sealsamas mööduvale Saksa turistile “Hitler kaputt!” hüüab, on omasuguste hulgas kahtlemata väga cool kuju. Üldine reegel on aga paraku selline, et mida kallim on alkohol riigi keskmise palgaga võrreldes, seda rohkem sea kombel lakutakse. Ka Soomes – arenenumate Euroopa riikidega võrreldes. Peenemate jookide tarbimine annab tunnistust pigem sellest, et eelistatakse kvaliteeti kvantiteedile. Mustjala poe esised püsikunded vaatavad ikka, et saaks odavat, kanget ja hästi palju – soovtavalt all-in-one.
vaadake minevikku! Suurel nõukaajal oli ka valitsuste tasandil kuivad seadused ja millega need lõppesid. Olid ka talongikaubad! Mõni mees siis jooma hakkaski, kuna viina pole kuhugi panna olnd.
Karsklusliikumine peaks au sees olema ja joomarlus tuleks läbi kultuurirahva pilkeobjektiks seada aga see nõuab ilmselgelt ka me käitumises reforme.
10,6 liitrit, see on müstika!! Meie peres juuakse aastas CA 5 pudelit sampat,ise tipsutan ehk pudeli konjakit aastas. Tutvusringkonnas, mis pole väike, ei tarbita ka rohkem, no kust see 10,6 liitrit piiritust välja koorub??? Arvestus käib hällis-hauani, need sateliidid, kes poole ööpäevast,ümber poe tiirutavad, selle ülesandege toime kindlasti ei tule. Kuna põhja suunas väljavurav alko ei pidavat arvesse minema, siis jää arusaamatuks kui kõrgest laest need arvud võetud on.
Puskarit ei hakka ajama 11-aastased, 12-aastased ega ka tavaline keskklassi jooja või uus turusegment nimega naised. Kahjud väheneksid just nende arvelt. Pigem on see väikese liigtarbiva grupi sõltlaste probleem, keda mõjutab kange alkoholi hind. Jah, on õige öelda, et kui keegi väga tahab, saab ta alkoholi alati kätte. AGA üldine ebamugavus ja kallidus, mis on seotud puskari tegemisega, taksoviina tellimise ja muuga teeb tarvitamise ikkagi vähem mugavaks. Ei usu, et sajad tuhanded inimesed mitu korda nädalas viitsiks niimoodi rahmeldada- sõltuvus ei ole nii suur, joovad parem teed ja istuvad Facebookis.
Su esimeste kommentaarid on ok, aga viimased kõlavad ajupestuna, nagu sa oleks liiga kaua alkotootjate PRi lugenud. Millega täpselt tuleb leppida? Kas alkoholi üldise olemasoluga või just täpselt 10.6 liitriga inimese kohta aastas, miljonitesse eurodesse ulatuva pideva turunduse ja sadade vigastussurmadega aastas? Ja kes täpselt on need “meie”, kelle elu osa alkohol on alati olnud? Eesti mehed juba sellest ajast, kui nad mõisa viinaköögis teotööl olid?
“Valitsus, mis tõstab õlle hinda pidavat kiiresti kukkuma” on üks tühi ja mõttetu klishee. Esiteks ei tõsta õlle hinda ainult valitsus vaid ka alkoholi müüjad, bränding, tooraine hinnad ja muu. Teiseks, ka valitsus võib õlle hinda mõjusalt ja kukkumist kartmata tõsta. Vaata Skandinaaviat, valitsused ei ole kukkunud.
Ükskord jooksid nad Türilt Paidesse. Ka kaul tehti :” Türi – Paide Rahvajooks, võidab Paavel Loskutov.”
Puskarit ajavad ikka meistrid. Ja neid meistreid tuleb legaalse alkoholi ülikalliduse järel nagu seeni pärast vihma. Ja küll need 11-12 aastased vanematelt või vanemate tagant oma puskaripudeli ikka kätte saavad – nii saamatu meie kasvav põlvkond pole sugugi mitte. Ja jääbki tervisevõit saamata. Hoopis täiendavad kahjud tulevad – solkviina, väheneva seaduskuulekuse ning joomiskultuuri langusega kaasneva laialdase pätistumise näol.