Arstivastuvõttude arv on kahanenud (4)

Kuigi Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika näitab, et arstivastuvõttude mullune arv oli Saare maakonnas võrreldes 2008. aastaga märgatavalt väiksem, pole patsientide arv haigla andmeil kahanenud.

SA Kuressaare haigla juhatuse esimehe Viktor Sarapuu sõnul on TAI statistikas avaldatud arvud küll tõesed, kuid ei peegelda patsientide arvu vähenemist. “Erinevus on tingitud arvutiprogrammidest, andmete kogumisest ja töötlemisest,” selgitas Sarapuu. “Statistikasse läheb lõpetatud juht – uue arvutiprogrammi korral tehakse siis, kui haige on käinud arsti juures ka mitu korda, sellest üks juht. Sellest tulebki statistiline erinevus.”

TAI andmeil oli möödunud aastal nelja eelmise aastaga võrreldes kõige vähem arstierialade ambulatoorseid vastuvõtte – vaid 181 086. Vaadeldud ajavahemikus oli see arv suurim 2008. aastal – 213 040.

Paljude arstierialade puhul on vastuvõttude arv märgatavalt kahanenud.

Üldarsti või residendi vastuvõtuna TAI andmeisse kirja läinud külastusi toimus mullu lausa mitu korda vähem kui 2008. aastal. Kui siis oli vastav näitaja 12 928, siis läinud aastal vaid 1830. Ka günekolooge on vähem külastatud: 2008. aastal veel 20 458 korral, läinud aastal ainult 15 757-l. Kõrva-nina-kurguhaiguste arstil oli 2008. aastal 4606 vastuvõttu, neli aastat hiljem vaid 2965.

TAI andmeil oli tänavu esimesel poolaastal arstierialade ambulatoorsete vastuvõttude arv mullu sama ajavahemikuga võrreldes paari tuhande võrra suurem: möödunud aasta esimese kuue kuu jooksul 93 238, tänavu aga 95 137.

Statistika järgi on meil – nagu mujal Eestiski – arstierialade esindajaist läbi aastate konkurentsitult kõige külastatavamad perearstid. Nende keskmine vastuvõttude arv Saare maakonnas ületab aastas sadat tuhandet. Maakonna külastatumate spetsialistide “edetabelisse” kuuluvad veel üldkirurg, günekoloog, üldarst, oftalmoloog ehk silmaarst, psühhiaater, samuti dermatoveneroloog ehk nahahaiguste arst.

Perearsti vastuvõtte toimus TAI andmeil enim 2008. aastal (109 907), seejärel hakkas külastuste arv vähenema, langedes 93 777-ni 2009. aastal ning hakates seejärel taas tasapisi tõusma. Mullu registreeriti perearsti külastusi 104 061, tänavu esimesel poolaastal on neid kirja pandud 55 174.

Kuni 14-aastaste laste vastuvõtte oli vaadeldud viie aasta lõikes enim 2009. aastal (18 044), mullu pandi külastusi kirja 15 173.

Märgatavalt on vähenenud ka perearstide koduvisiitide arv: 2544-lt 2009. aastal 1595-le 2012. aastal. Ligi kolmandik patsientidest, kelle pärast perearst kodusid külastab, on kuni 14-aastased lapsed.

Perearst Kersti Tuuling statistikas väidetut siiski kinnitada ei saa. “Minu töös ei ole visiitide vähenemist toimunud – vastupidi, tööpäevad on läinud väga pikaks,” tõdes ta. “Kui haigekassa näeb asja nii, et perearstil on neli tundi vastuvõtt, peale selle koduvisiidid ja töö dokumentidega ning vajadusel arst pikendab tööpäeva, siis minul on tavaline selline tööpäev, kus võtan seitse tundi järjest haigeid vastu.”

Ka hambaarstierialade puhul on külastatavus aasta-aastalt langenud, näitavad TAI avaldatud arvud. 2008. aastal oli neid külastusi 51 946, 2009. aastal 46 785, 2010. aastal 44 967, 2011. aastal 42 884 ning mullu 40 532. Tänavu esimesel poolaastal on külastusi kirja läinud 21 937.

Kuressaare hambapolikliinikus registreeriti 2008. aastal 29 139, läinud aastal aga 21 037 visiiti.

Hambaravila juhataja-ravijuhi Reena Reinväli sõnul on vastuvõttude vähenemise peamine põhjus maakonna elanikkonna kahanemine.

Vähemaks on jäänud ka hambaarste – kes on läinud pensionile, kes lapsepuhkusele.

“Kindlasti on visiitide arvu vähenemise põhjus ka see, et inimeste materiaalsed võimalused ei ole kasvanud,” lausus Reinväli. “Ära on jäetud kõikidele kehtinud haigekassa poolne hambaravihüvitis ning praegu saavad hüvitist vaid teatud grupid. Samas on see, kas ja kui sageli hambaarstil käiakse, prioriteetide küsimus. Ma ei leia, et korrapäraselt hambaarstil käiva inimese kulu oma hammaste tervise heaks oleks väga suur. Plommihind 18 eurot ei tohiks tööinimesele küll üle jõu käia.”