Sirvides värskeid kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu tulemusi, võib tõdeda, et suurima tõusu on Saare maakonnas aastaga teinud Orissaare vald.
Kui 2011. aasta andmete põhjal platseerus Orissaare nn võimekuse edetabelis 95. kohal, siis aastaga roniti 41 koha võrra kõrgemale – 54-ndaks. Orissaare vallavanema Aarne Põlluääre hinnangul on sellise tõusu toonud tark majandamine. “Võib öelda, et Orissaare vald on haldussuutlik vald ja teinudtarku juhtimis- ja finantseerimisotsuseid,” tõdes Põlluäär.
Vallavanema sõnutsi on nad oma ressursse planeerinud õigesti ning nende süsteem töötab kohalikku olustikku arvestades ja elanike huvides. “Oleme selle tulemuse üle uhked, kuigi tõsi on, et avaldatu tuleb ka mõningase üllatusena,” lisas Põlluäär.
Aastate 2009–2012 arvestuses kuulub Orissaarele 96. koht, kuid vallavanema kinnitusel võivad nad sellegagi väga rahule jääda. “Kui arvestame, et eelnevate aastate laenukoormus on olnud kõrge ja tänaseks on see langenud alla 40%, siis on see suur asi, mis tõesti me võimekust näitab.”
Kõrgeimal kohal tabelis on Saare maakonnast jätkuvalt Kuressaare linn. Kui 2011. aastal kuulus talle 10. koht, siis mulluste andmete tabel näitab Saaremaa “pealinna” 12. kohta. Aastate 2009–2012 arvestuses kuulub Kuressaarele siiski endiselt tubli 10. koht.
Muhu oskas tulemust ette oodata
Suurima languse tegi aastaga läbi Muhu vald. Kui 2011. aasta tabel näitas valla kohaks järjestuses 86, siis läinud aasta tabelis on Muhu 116. kohal. Tabelis langeti seega 30 koha võrra. Muhu vallavanem Raido Liitmäe tõdes, et tegelikult on võimekuse tabelid üles ehitatud pigem perioodide võrdlusele ning eilegi avaldatud tabelites on võrreldud perioode 2009–2012 ja 2005–2008.
Tõsi, selles võrdluses on Muhu koht väga hea: kui 2005–2008 oli Muhu 115., siis perioodil 2009–2012 ollakse 89. kohal. “Kui tõesti võtta 2011. ja 2012. aasta võrdlust, siis teadsime juba 2012. aastast kokkuvõtteid tehes, et aasta oli eelnevatest kehvem, sest võitluses Muhu sotsiaalkeskuse ehituse eest olid ka meie investeeringud suhteliselt tagasihoidlikud ning majandustulemused kehvemad,” möönis Liitmäe.
Vallavanema hinnangul tekitab edetabelite ja uuringute sisu alati küsimusi nende väljapakutud pildi õigsuses, aga ometi neid jälgitakse ja uuritakse. “Näiteks meie puhul on meie kehvemad tulemused eelkõige rahvastiku ja maa valdkonnas,” tähendas vallavanem. Ta lisas, et Muhus on kõrge ülalpeetavate määr ning madal rahvastiku taastootmispotentsiaal. Ka on seal Liitmäe sõnul väga kehvad tulemused kohalikel valimistel osalemise ja kandideerimise arvestuses.
Head näitajad on Muhu vallal aga kohaliku majanduse, elanike palga- ja pensionitulude (elaniku kohta) ning hea omafinantseerimise võimekuse valdkonnas.
“Samuti on rõõmustav, et just praegusel aktiivsel investeerimisperioodil on meil Eesti lõikes perioodil 2009–2012 kõrgemad kohad just omavalitsuse finantsolukorra (41. koht) ja elanike heaolu (42. koht) arvestuses.”
Torgu figureerib viimases kümnes
Pea sama suure languse kui Muhu on aasta lõikes läbi teinud ka Laimjala vald, mis langes aastaga võimekate seas 27 kohta. 2011. aastal oli Laimjala koht tabelis 170., 2012. aastal aga 197. Mitme aasta arvestuses on Laimjalale antud 180. koht.
Kui vaadata tabelit üle-eestilises arvestuses tagantpoolt, siis on viimases kümnes ka Saare maakonna nn ankrumees Torgu vald. Tema koht oli 2011. aastal tabelis 210., 2012. aasta andmete järgi on Torgu langenud 11 kohta ja platseerunud kohale 221. Tabelis on 226 kohalikku omavalitsust. Aastate 2009–2012 arvestuses kuulub Torgule siiski natukene parem koht – 218.
Kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi analüüs reastas Eesti omavalitsused erinevate komponentide järgi. Arvesse võeti nii kohalikku majandust, elanikkonna heaolu, kohaliku omavalitsuse organisatsiooni kui ka finantsolukorda ja teenuseid.
Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia avaldas kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi andmed viiendat korda.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Huvitavad andmed !
..aga liiga pealiskaudne kirjatükk.
Tundub, et langevad need, kes oma inimestest hoolivad, tõusevad need, kes “üle laipade” valitsevad…
Loetled ehk ka laibad ette?
Lugupeetud ajakirjanik võiks avaldada ka andmed kuidas võimekust mõõdetakse, siis saaks ka lugeja aru mida see number tegelikult näitab või ei näita. Kindlasti ei näita see jätkusuutlikust ega panust vallarahva heaolule.
Ütles Hemingway
Hindama peaks inimesi kes elavad pirukast kaugemal ja hoiavad hinge sees ääremaadel,kus puudub poliitika,naised,viin,auahnus ja raha.
Need ametnikud on metoodika väljatöötamisel lähtunud just eelpool toodud punktidel.
kõige rohkem on ülalpeetavaid (puuetega mittetöötavaid tööealisi) kirjas Kärla valla registris ja see asjaolu rikub kogu tervikpildi ära. vallast endast mitte olenevalt.
Julius Fucik: “Kellele lüüakse hingekella-ikka sinule.”
See, kuidas võimekust möödetakse on üks paras keeruline jura.
Näiteks “Kuressaare 12” ja “Kaarma 60” — kui Kaarma vald koliks oma vallamaja teisele poole teed linnapiiridest välja Kaarma valda, siis Kuressaare positsioon paraneks , kuna omavalitsuse töötajate arv omavalitsuse territooriumil väheneks ja Kaarma oma langeks kolinal. Sisuliselt ei muutuks muidugi midagi.
Miks aga üldse arvutatakse omavalisuste sellist “võimeksust”?
Küsimused “Miks Geomedia arvutab omavalitsuste võimekust?”, “Miks ajakirjanik sellest kirjutab?” ja “Miks koer lakub oma mune?” on vastatavad kõik ühe vastusega: “Sest ta saab seda teha!”
Geomediat on küll raske “ametnikeks” nimetada.
Kuid miks ei peaks omavalitsusi omavahel võrdlema? See ju vallarahval-valijatel ikka huvitav teada, kuidas on lugu teistes valdades ja äkki meite mehed ei pinguta piisavalt?!
Jutt ei ole mitte “omavalitsuste võrdlemisest” vaid sellest, kuidas omavalitsusi võrreldakse.
See, kuidas seda tehakse on lühidalt kirjas http://geomedia.ee/moiste/
(juhin tähelepanu lõigule:
“…Tuleb tähele panna, et KOV-indeks ei arvestata linnade ja valdade sellisel hindamisel kohaliku omavalitsemise vajaduste poolt ning tulenevalt ka võimekuse (haldussuutlikkuse) ja vajaduste omavahelist suhet.”)
“Miks seda teeb Geomedia?” küsimuse vastus on siiski lihtsalt “Sest ta saab seda teha!”
Geomeedial iga-aastane “leib” laual ja Kiisler saab raporteerida, et oblastite tegemise aeg on ülimalt käes. Kuigi eilsetes uudistes oli vastuolu. Ühelt poolt anti märku, et väikesed omavalitsused on jätkusuutmatud, kuid siiski viimastel aastatel on täheldatud väikeste omavaltsuste haldussuutlikkuse tõusu ;-)
Üsna jama tulemus. Ja mida see jahumine kõik annab. Kui inimesed ära kaovad, siis on minu arvates kõik valesti. Nii ju juhtub Kihelkonnal, ka Salmel ja mujalgi. Mingil huvitaval põhjusel läheb Lümanda kooli I klassi neist kõige rohkem lapsi. SEE ON PÕHILINE. Arvan, et Geomedia võiks kuidagi teistmoodi oma raha teenida. Sama kehtib ka Saaremaa arenduskeskuse kohta. Kõik sõltub ju sellest, mida sa statistikasse võtad ja mis siis tulemustest arvad.
Et mitte olla üldsõnaline, siis olen TÜ-s matemaatikat õppinud statistika kallakuga natuke. Lisaks aidanud mitmes-setmes suhtes nii üliõpilaste, sportlaste uuringute kui muudeski valdkondades matemaatika statistika vahendeid rakendada.
Olgu muud mis on: Geomedia tulemus ajab mind pigem hämmeldusse.
Ja veel, kui lisada siia linnastumisele sundimine, talinasse sundimine, talina ääres mingi hurtsikus kükitamine, selle asemel et kodus oma maa ja mets TÖÖLE panna, siis tekibki küsimus, MIDA SIISKI ANNAB GEOMEDIA UURIMUS. Vastus oleks – suurt mitte midagi. Noh , olen ka ise statistika vaimustuses olnud noorelt, kui tagantjärele tarkusena eputasin ENSV kõrgkoolide õppejõudude ees. Muideks Käärikul. Midagi sarnast on ka tunda Geomedia korral. Neila aga makstakse selle võltsteaduse eest. Mina aga muu töö kõrvalt tahtsin ENSV kõrgkoolide tegelastele „pirni“ panna. Õigemini näidata klassi.
Ja veel, ja veel. Erinevate näitajate kohad on olulised. Veel olulisemad on mingi näitaja osakaal kogu selles supis.
VEEL, VEEL, VEEL. Kui inimesi pole, siis kõik muu on … tühi töö ja vaimu närimine.
Olgu uudis kas positiivne v negatiivne virisetakse mõlema kallal, mida te ise viimasel ajal korda olete suutnud saata ?
OLEW AIT EIP
Iga päev käib töö kodumajapidamises, Internetis kolamine. Kas juba piisab? Igaljuhul on Geomedia punnitus suurt mõttetu.