Sooduskampaaniad lämmatavad kohalikku kalakasvatust (6)

Kaubanduskettide korraldatavad sooduskampaaniad panevad keerulisse olukorda kohalikud kalakasvatajad, kes ei suuda seetõttu konkurentsis püsida.

Eesti vesiviljelejate liidu juhatuse liige, Pöide vallas asuva kalakasvanduse OÜ AquaMyk omanik Priit Lulla ütles, et kaubandusketid teevad imporditud vääriskala odavmüüki hinnaga, mis jääb alla kalakasvatamise omahinna.
“Kuidas saab kauplus müüa kala 4 euroga, kui kalaeksporti vahendaval Oslo börsil maksab sama kala 4,50 eurot?” küsis Lulla. Arvestades, et börsihinnale lisanduvad transpordikulud, käibemaks ja kaupluse marginaal, peaks forellikilo tegelik hind poes olema 7–8 eurot.

Pealtnäha peaks selliste hinnakääride puhul keegi ahelas kasumist justkui ilma jääma, kuid nii see ei ole. Lulla sõnul paistavad asjalood sedasi, et madalad hinnad saavutatakse maksupettusega, mis sarnaneb kütuseaktsiisi petuskeemidega. Kuna kala on kiiresti riknev kaup, on ärimeestel maksuametile ka lihtne põhjendada, miks müüdi mingi kogus kala odavamalt, kui see oli sisse ostetud, osutas Lulla. Tema sõnul aitaks pettusi vähendada toiduainete käibemaksu alandamine 20 protsendilt näiteks 5–8 protsendile, nagu mitmel pool mujal Euroopas.

Lulla sõnul kasvatavad Eesti kalakasvandused aastas ca 500 tonni kala, siseturu tarbimine on aga 4500 tonni vääriskala. Sellegipoolest on kohalikul kalakasvatajal keeruline poeketis oma kaupa müüa. Põhimõtteliselt on vesiviljelus kimpus samade probleemidega, millega tekitas kõneainet Lõuna-Eesti tomatikasvataja, kes seitse tonni tomateid tasuta ära jagas.

Kalakasvatuse keerulist olukorda võiks aidata paremaks muuta ühistegevus, kuid teades eestlaste iseloomu, oleks seegi keeruline. Kuna turustamine on ebakindel, ei tee kalakasvatajad tootmismahtude suurendamiseks ka investeeringuid.

Rimi Eesti Food AS-i kommunikatsioonispetsialist Kat-rin Bats rõhutas, et kampaaniakala ei ole kindlasti toode, millelt jaekett tahab kasumit teenida. “Meie jaoks on kalakampaania pigem käibekasvatamise vahend,” nentis ta.
Bats selgitas, et kala hind võib börsil muutuda ja seetõttu on kaupluse jaoks selle hind sageli erinev. “Pealegi ostame me kampaaniakala Eesti vahendajatelt, kel on vahel samuti huvi müüa suuremaid koguseid soodsamalt, et need kätte ei jääks.” Samal põhjusel müüb jaekett vahel algul veidi kõrgema hinnaga pakutavat kala kampaania lõpus soodsamalt.

Maksu- ja tolliameti (MTA) pressiesindaja Uku Tampere andmeil otse Norrast lõhet Eestisse tarbimiseks ei impordita, see tuleb läbi Rootsi, Soome, Leedu, Läti. Kuna käibedeklaratsioon ei võimalda kaubapõhiselt deklareeritud ja tasutud käibemaksu hinnata, siis ei saa öelda, millise kilohinnaga jõuab muudes liikmesriikides vabasse ringlusse deklareeritav Norra lõhe Eestisse.

Viimase aasta jooksul on Norra lõhet imporditud Eesti kaudu koguses 113 147 kg ja statistilise väärtusega 358 174 eurot, kuid nende saadetiste sihtriik on olnud Läti. Selle lõhe puhul makstakse tollimaks tollideklaratsiooni alusel Eestis ja käibemaks sihtriigis käibedeklaratsioonis deklareeritu alusel.

Mis puutub maksukontrolli, siis eraldi statistikat vääriskala kohta tehtud pole. Küll aga on mõne kontrollimise käigus tuvastatud, et kala liigub ettevõttelt ettevõttele, kuid kogu tehinguahelas kokku käibemaksu tasutud pole.
Uku Tampere möönis, et MTA-le on küll laekunud vihjeid kaladega seonduvate maksupettuste kohta, ent need ei puuduta Norra päritolu lõhe ja selle käibemaksutagastuse või tolliväärtuse deklareerimata jätmisega seonduvat.

Print Friendly, PDF & Email