
KAKS TUULIKUT: 1950. aastate foto Jaagu (vasakul) ja Hindreku (paremal) talu tuulikust. Foto: erakogu
Mitte kuigi kaugel linnapiirist, Vätta poolsaare Kuressaare-poolses servas asub Ennu küla, mis koosneb hajataludest ja ühest vanemast kolme taluga külatuumikust. Ennu küla maadel on ajalooliste kaartide alusel olnud neli tuulikut, neist on tänapäeval säilinud vaid Jaagu talu pukktuulik.
Küla vanim, Hindreku talu pukktuulik esineb seevastu juba 1788. aasta kaardil, kuid võis algselt olla mõnevõrra vanemgi. Samale mereäärsele tuulikumäele ehitati 20. sajandi alguses ka Jaagu talu pukktuulik.
Jaagu talu pukktuuliku ehitas 1924. aastal Jaagu talu peremees Toomas Soostermaaker. Tema poeg August võttis talupidamise üle ja hoidis korras ka tuulikut kuni oma surmani 1980. aastatel. Viimati jahvatati tuulikus arvatavasti 1960. aastatel.
Samas kõrval ühise kõrgendiku otsas 25 m kaugusel seisis ka Hindreku talu pukktuulik, mis lammutati 1970. aastatel nõukogude propaganda tagajärjel, kuna tuulik olnud väidetavalt mäda. Hindreku talu tuulikust on järel vaid suur lõhatud raudkividest kivijalg ja tammest emapuu jupp, mis on läbimõõdult üle 60 sentimeetri, mis on Saaremaa tuulikute kohta erakordselt suur näitaja.
Huvitava ehitusega tuulik
Jaagu talu pukktuulik on konstruktsioonilt suurematüübilise kerega Saaremaa pukktuulik, mis asub kõrgel paekivist laotud kivijalal. Tuulik oli lihtjahutuulik, st sellega sai jahvatada jämedateralist ja koredamat jahu. Veskikivide vahelt läbi käinud terad langesidki läbi jahutoru jahukirstu ning jahude sorteerimist ja järelsõelumist tuulikus ei toimunud.
Tuuliku teeb eriliseks ja omapäraseks selle kere kuju, mis harilikel pukktuulikutel on sirgete seintega, Jaagu talu pukktuulikul aga koondub kahe korruse jooksul ülespoole 15 sentimeetrit nii pikkuses kui ka laiuses, st tuuliku kere on tüvipüramiidi kujuline. Sarnane ülespoole koonduva kerega pukktuulik on teada veel vaid Hiiumaal Tubala mäel – Tubala küla Tõnise talu pukktuulik.
Mihkel Koppel
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.