Keskkonnahariduskeskus õpetab seebi- ja kreemitegu (5)

Keskkonnahariduskeskus õpetab seebi- ja kreemitegu

TERVISLIK KRAAM: “Erinevalt enamikust poekreemidest see kreem naftast toodetud õli ei sisalda,” kinnitab Anne Teigamägi. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa ühisgümnaasiumis aasta eest avatud keskkonnahariduskeskus kavatseb tänavu veebruaris alustatud koolituste korraldamist jätkata, õpetades huvilisi valmistama looduskosmeetikat ja kodukeemiat.

SÜG-i projektijuhil, varem aastaid keemiaõpetajana töötanud Anne Teigamägil on keskuse laboris parasjagu käsil näokreemi valmistamine.

“Lahustan mesilasvaha õliga, lisan destilleeritud vett,” räägib Teigamägi, lastes kätel käia ja samal ajal protsessi kohta selgitusi jagades. “Erinevalt meie tehtavatest kreemidest, mille koostises on toiduvalmistamisel kasutatav õli, sisaldab enamik poekreeme naftast toodetud õli, mida meie organism ei vaja.”

Tasapisi muutub algul poolläbipaistev, veidi kollakas ebaühtlane segu saumikseri abiga siidise konsistentsiga valgeks kreemiks. Vahustamise vahel lisab Teigamägi segusse pisut eeterlikku õli ja E-vitamiini ning peagi on greibilõhnaline näokreem valmis.

“Kreemi tegemine võtab aega mõne minuti, aga külmikus säilib see mitu kuud,” ütleb Teigamägi. “Pealegi on see omavalmistatud kreem odavam kui poest ostetud kallis kreem ega sisalda säilitus- ja värvaineid, mis võivad allergiat tekitada.”

Teigamägi demonstreerib ka loodusliku sääsetõrjevahendi pudelit. “Poest ostetud sääsepeletajad on päris kõva mürk, mis inimestele hästi just ei mõju, looduslike sääsetõrjevahendite tegemiseks kasutame looduslikke eeterlikke õlisid, eelkõige sidrunheina.” Ja toimib? “Toimib küll,” kinnitab Teigamägi. “Tõsi, mitte väga kaua. Pool tundi on suhteliselt rahulik – hiljem tuleb uuesti lisada.”

Ruumi keskele lauale on laotud seebid – küll ümmargused, kandilised ja roosiõiekujulised, valkjatest-beežikatest roosade, oranžide ja lausa tumepruunideni välja. Leidub nii tõrva, tsitrusviljade kui ka šokolaadi järgi lõhnavaid seepe.

“Ise seebi valmistamine on väga popp,” kinnitab Anne Teigamägi, kelle sõnul võetigi mullu sügisel valminud keskuses koos õpilastega kõigepealt ette seebitegu.

Veebruaris korraldas keskus õpitubasid kõigile soovijaile, kes kodus tehtavate kehahooldustoodete valmistamisest huvitusid. Valmisid näokreemid, kehakoorijad, jala- ja huulepalsamid, sääsetõrjevahendid, vannipallid, -pralineed ja -teed, samuti deodorandid.

Teigamägi sõnul oli deodorandiõpituba samuti väga populaarne. Vaatamata kasinale reklaamile on koolitusi tellinud nii asutused kui ka ettevõtted.

Eelkõige aga tahab keskus pakkuda põnevaid õpitubasid SÜG-i oma lastele-noortele.

“Kuna meil on olemas keskkonnahariduskeskus, labor ja selle töö tegemiseks sobivad tingimused, annab see meile võimaluse muuta tavaline keemiaõpetamine natuke huvitavamaks,” lausus Teigamägi.

Selliseks lisategevuseks tuleb aga eelkõige projektipõhiselt töötaval keskusel raha leida. Nii ootab Anne Teigamägi jah-sõna keskkonnainvesteeringute keskuselt, et jaanuarist taas õpilastele mõeldud koolitusi alustada ning oma tegevusringi laiendada. “Et neid lapsi, kes siia jõuavad, oleks rohkem,” ütleb Teigamägi.

Laiemale huviliste ringile mõeldud tasulisi koolitusi on keskkonnahariduskeskus valmis aga alati korraldama, kinnitab Anne Teigamägi. Samuti on oodata väljakuulutatud õpitubasid erinevatele sihtgruppidele.

Tuleval kolmapäeval toimub SÜG-is keskkonnaameti korraldatav keskkonnahariduse infopäev.

“Seal tutvustame oma võimalusi kogu Saare maakonna lasteaia- ja algklassiõpetajaile, loodusainete õpetajatele,” ütleb Teigamägi. Infopäeval tegutseb ka kolm õpituba: “Mis on vee sees?”, “Mis on marja sees?” ja “Mis on deodorandi sees?”. Viimase neist viib läbi Anne Teigamägi ise.

Print Friendly, PDF & Email