Peeter Tammearu toob linnateatris lavale lustaka ameerika loo

Peeter Tammearu toob linnateatris lavale lustaka ameerika loo

KUIDAS ISTUB? Grimmitoas proovisid eile parukaid Merilin Kirbits, Helena Merzin ja Andres Raag. Foto: Sander Ilvest

Eile alustati Kuressaare linnateatris ameerika näitekirjanike Sam Bobricki ja Ron Clarki komöödia “Wally kohvik” proovidega. Lavastaja on Peeter Tammearu, kes on ise näidendi tõlkinud.

“Seda on Ameerikas mängitud, aga Eestis need autorid vist ei ole tuntud, vähemalt ma ei tea, et oleks siin mängitud,” ütles Peeter Tammearu. Ta lisas, et kuna tema eelmine lavastus “Vana õngitseja” läks väga hästi, siis sai mõeldud, et tahaks veel ühe lõbusa tüki teha.

“Need kaks komöödiat on natuke sarnased. “Vanas õngitsejas” olid meil vanad inimesed, kes otsivad eluõhtul armastust, selle tüki puhul on aga kõige huvitavam käik see, et on kolm pilti ja iga pildi vahe on 20 aastat,” kirjeldas lavastaja. Lavastuse tegevus toimub 40 aasta jooksul ja osalised jõuavad selle aja jooksul 30-aastastest 70-aastasteks saada.

Särtsakas ja lõbus lugu

Kõik algab sellest, kui New Yorgist tuleb üks noormees oma naisega ja ostab endale kohviku. Paraku on see kohvik Las Vegase lähedal kõrbes, meie mõistes täielikus kolkas ning asub veel õnnetuseks valel pool teed. Selles kohvikus, mis näeb välja nagu hamburger, otsustabki noormees oma iseseisvat elu alustada.

Loo koomilisus seisneb selles, et 40 aasta jooksul ei külasta kohvikut mitte keegi, kuna see asub vales kohas ja kõik käivad teisel pool teed konkurendi juures. Teisalt loodab kohvikuomanikest abielupaar kogu aeg, et äkki ehitatakse sinna koolimaja või tehakse uus tee. Ent aastad lähevad ja midagi ei juhtu. Lõpuks on tegelased vanad ja siis saab näha ja kuulda, mida nad ise kogu asjast arvavad.

“Särtsu täis ja lustakas lugu. Mida vanemaks tegelased saavad, seda naljakamaks lähevad,” muheles lavastaja, kelle sõnul on tegemist toredate pööretega looga ja vananemine on tore boonus, mida mängida.

Ka tuleb paarile enne kohviku avamist külla üks tüdruk, kes on tohutu pika tee hääletanud ja kellel on kindel soov Hollywoodi jõuda ja filminäitlejaks saada. Tüdruk, kes tuleb vaid üheks õhtuks, jääb sinna aga 20 aastaks.

Esimese pildi tegevus toimub 1940. aastal, teisel 1958. aastal ja kolmandal 1981. aastal. Näidend ise on kirjutatud 1982. aastal.

Elus määrab juhus palju

Näitlejaid on etenduses kolm: Louise’i mängib Helena Merzin, Wallyt Andres Raag (Tallinna linnateater) ja Jane’i Merilin Kirbits.

Lavastaja Peeter Tammearu nentis, et tore on tööd teha, kui on hea materjal, head näitlejad ning ühtemoodi kokkuhoidev ja mõtlev punt. “Elu ei pea ainult kuklasügamine olema, vaid tore peab ka olema,” kinnitas ta, lisades, et sellised materjalid pakuvad ise nii palju välja, ole ainult mees ja haara kinni. Peeter Tammearu on teinud lavastusi 40 ringis. “Ma arvan, et “Wally kohvik” ei ole selles mõttes niisugune Ameerika, et vaatame lihtsalt ameerika lugu, me katsume ikka nii teha, et oleks paralleele Eestiga,” tähendas ta. “Elatakse ju meilgi vahel terve elu ära kodust välja saamata või midagi muutmata. Ja kas me oleme sellega siis elu lõpul rahul või ei ole sellega rahul? Võib juhtuda, et oleme terve elu rahulolematud ja tahame muud ning siis seitsmekümneselt mõtleme äkki, et see oligi meie elu ja täitsa tore oli tegelikult.”

Tammearu lisas, et kõike kätte ei saa inimene siin ilmas kunagi, valikuid tuleb teha ja väga palju määrab sinu elu ka juhus.

Wally osatäitja Andres Raag ütles, et tema jaoks ja tegelikult nende kõigi jaoks on need rollid väga suur väljakutse. Seda just sellepärast, et piltide vahel on 20 aastat. “Aga tõotab põnev tulla ja katsume selle vähese prooviajaga hakkama saada. Kui me oma tööga hästi hakkama saame, siis on publikul, mida vaatama tulla,” lausus ta.

Kuressaare linnateatri direktor Piret Rauk arvas, et tegemist on väga tänuväärse materjaliga nii näitlejate kui ka publiku jaoks. Lavastuse kunstnik on Jaak Vaus.

“Wally kohvik” esietendub Kuressaare linnateatris 1. ja 2. oktoobril.

Print Friendly, PDF & Email