Ärimees, ära tiku poliitikasse: määrid nii käed kui ka näo (5)

Ärimees ära tiku poliitikasse määrid nii käed kui ka näoLugu ilmus esmakordselt 3. septembril ajalehes Äripäev

Äri ja poliitika on kaks täiesti erinevat maailma. Kui äriinimese eesmärk on kasumit teenida, siis poliitiku tegevus piirdub saadava raha kulutamisega.

Ärimees kaalub hoolikalt oma otsuseid, sest tema ju vastutab iseenda ees. Poliitikul seevastu, eriti meie riigis, vastutust samahästi kui ei ole. Kas me ikka soovime, et tegus inimene muutuks mõtlemisvõimetuks tüübiks, kes liigutab oma suud ja käsi nii, kuidas isakesed üleval käsivad? Ja kas ärimees saab lõpetada omakasupüüdliku mõtlemise, kui on poliitikuks hakanud? Ega tegelikult äriinimesi poliitikas ju palju olegi. Pigem teostavad nad end oma võimete piiril ikka ettevõtluses.

Võim korrumpeerib

Loodus on asjad nii paika pannud, et elav hing püüdleb püramiidi tipu poole, kus tal on rohkem võimalusi paarilisi leida ja järeltulijaid saada. Küllap on see nii äris ja ka poliitikas. Mõlema valdkonna esindajad üritavad saada võimu, saada rikkamaks ja kuulsamaks. Osa nimetab seda edukas olemiseks, sest nii on valikuvõimalusi rohkem.

Võim korrumpeerib. Äri poole pealt on Silvio Berlusconi Itaaliast hea näide, kuidas võimsa meediakompanii omaniku ja endise peaministri käes olnud võimu kasutati pigem enese heaolu suurendamiseks ja kahtlase väärtusega tegevuseks. Mäletame ärimeest, meie oma endist peaministrit, kes väidetavalt sooritas hiilgava kaabutriki ühe tehasega.

Teist poolt iseloomustab hästi Jüri Mõis, kes tuli ärimehena poliitikasse, kuid mõne aja pärast pettunult lahkus. Ka näitleja ja meelelahutaja Hannes Võrno loobus riigikogu tööst vabatahtlikult. Kummalgi polnud lahkumise põhjus ilmselt mitte hakkamasaamatus oma tööga. Pigem see, et poliitikasse minek muudab inimese zombiks, kes oma peaga mõelda ei tohi ja tegelikult ka ei saa. Teda juhib “vanem vend”. Kui sa seda teed, siis jääb su karjäär päris lühikeseks. Ühest keskkonnast teise üleminekul on jääknähud hullemad kui pärast napsitamist.

On olemas ka vahepealne sektor, kuhu kuulujaid pean kõige edukamaks oma asja ajamisel. Need on ärimehed, kes suudavad meeldida poliitikutele tänu oma heldele käele ning saavad sealjuures konkurentsieelise. Meenutagem näiteks Tallinna koolide üürileandmist, aga selliseid toimetamisi on ju kuulda olnud kogu aeg.

Teisalt, kas poliitikust võib pärast poliitikast väljakukkumist äkki saada ärimees? Pole kuulda, et Villu Reiljan oleks oma konsultatsioonikompaniiga Eesti ärimaastikku liigutanud. Küllap saavad neist pigem palgatöötajad ja/või väike­ettevõtjad, sest süüa tahaks ju ikka. Muidugi, kui nad pärast poliitik olemist midagi muud teha üldse oskavad.

Oleg Ossinovski, kes avaldas arvamust, et poliitikat peaksid tegema ainult jõukad inimesed, mõtles seda kindlasti siiralt. Kaaluksin tema valimist, kui ta otsustaks kandideerida. Kuid kahte jumalat korraga teenida on raske, lausa võimatu. Sa oled kas poliitik või oled ärimees. Erandeid on, aga üldiselt ei saa selline lõhestunud kooslus toimida.

Maailma ajalugu on tulvil poliitikuid, kes ajavad rahva asja ja teevad seda südamega, jättes teadlikult kõrvale püramiidi tippu ronimise, kuid jõuavad sinna sellest hoolimata. Mahatma Gandhi Indiast on hea näide. Kuid kahjuks on need inimesed vähemuses. Pole vaja kaugelt otsida võimuhulluse ja diktaatorluse näiteid.

Oma liistude juurde

Iga mees jäägu ikka oma liistude juurde. Poliitik kulutagu teiste raha teistele (kõige ebaefektiivsem tegevus majandusteooria järgi), ärimees aga kulutagu oma raha iseenesele (tulemusrikkaim tegevus).

Pealegi, kes siis riiki üleval peaks, kui ärimehed poliitikuteks hakkaksid? Keegi peab ju poliitikute tehtud otsused kinni maksma. Riik püsib ettevõtlusel, mis maksab raha riigi ülalpidamiseks. Eesti avaliku sektori töötajaskond on niigi suur, lisaväärtust toodavad nad vaid protsendi jagu.

Usun, et riigil on veel küllalt ruumi, et saata oma töötajaid tagasi ärisektorisse, kus nende olemasolu on ka lõpuks õigustatud. Pealegi, ärimeeste poliitikasse minek toodab juurde potentsiaalset korruptiivsust.

Inimest ei tee edukaks mitte rikkus, kuulsus ja võim (kaduvad väärtused), vaid see, kuidas ta suudab mõjutada ja muuta inimeste elu tema ümber. Steve Jobs, Elon Musk, Bill Gates – mõelgem, kuidas need ettevõtjad on positiivses mõttes meie elu muutnud. Kas see olnuks nii, kui nad oleksid olnud poliitikud? Vaevalt küll.

Raivo Hein
saarlasest investor

 

KOMMENTAAR

Mark Muru, Orissaare vallavolikogu liige, OÜ Alunaut juht:

Kuna ka äris on poliitikat, siis ma ei ütleks, et ärimees päris poliitikas hakkama ei saa. Suurde poliitikasse minnes võib endale samuti püha eesmärgi sättida. Ja kui sa oled piisavalt jõukas, ei pruugi raha selle eesmärgi saavutamist sugugi segada.

Eks see, kas võim korrumpeerib või mitte, ole persooniküsimus. Võim võib ju korrumpeerida, teisest küljest aga – kui seljatagune on “rasvane”, siis see jõukas ärimees ei ole ehk nii korruptsioonialdis kui keegi teine, kes näeb poliitikas oma võimalust korruptsiooni abiga jõukaks saada.

Mina seekord kohalikel valimistel ei kandideeri. Põhjus on see, et mul ei ole [voliniku tööks] oma ettevõtte kõrvalt aega. Kui nüüd vaagida, kas ärimees üldse peaks poliitikasse minema, siis tegelikult tuleks tal mõelda, kumba ta teha tahab, poliitikat või äri. Mõlemat tõsiselt teha paraku ei jõua. Selles suhtes olen täitsa nõus – ühe jalaga ühes ja teise jalaga teises paadis olla ei saa.

Mind õpetas Orissaare vallavolikogusse kuulumine kohaliku omavalitsuse köögipoolt, muresid ja rõõme lähemalt tundma. Samuti probleeme, mis ei lase neid muresid lahendada.

 

Erik Keerberg, Kuressaare linnavolikogu esimees, OÜ Enerpoint Saare juhataja:

Muidugi võib inimesel selline vaatenurk olla nagu selle arvamusloo autoril – igaüks näeb asju oma rikutuse tasemelt.

Kahtlemata vaatab ärimees, kuidas ta saaks raha teenida. Kohaliku omavalitsuse poliitika eesmärk ei ole aga raha kulutada, vaid omavalitsuse opereerida olevat raha võimalikult efektiivselt kasutada, et kõik vajalikud teenused oleksid inimestele kättesaadavad. Ma ei nimetaks seda raha kulutamiseks. Samamoodi on ettevõttes vaja olemasolevate ressurssidega efektiivselt toimetada.

Enda näitel tean, et kui olla väga aktiivselt ettevõtluses, ei ole küll võimalik nii efektiivselt mõlema koha peal – ettevõtluses ja poliitikas – toimetada. Kuna volikogu ei ole selline ametikoht, mis iga päev kaheksa tundi töötab, on tööd ettevõtluses ja omavalitsuses võimalik ühitada. Tõsi, olen seda ka ise tajunud, et aega jääb nii ühe kui ka teise poole jaoks väheks.

Print Friendly, PDF & Email