Saaremaa vesi on jõudnud eestlaste lemmikute hulka

Saaremaa vesi on jõudnud eestlaste lemmikute hulka

Tootmisjuht Riho Niit seadistab PET-pudeli valmistamise liini. Foto: erakogu

2001. aastal lauavett villima hakanud OÜ Saare Foods on viimase 12 aasta jooksul tõusnud tühjalt kohalt Eesti suuremate lauaveetootjate hulka.

Möödunud aastal 4,8 miljonit liitrit vett pudelisse villinud Saaremaa lauavee tootja on kanda kinnitanud kõikides Eesti suurtes kaubanduskettides ning alates möödunud aastast võib Saaremaa vett leida ka Soome kaubandusvõrgus. Eesti pudelivee turust kuulub Saaremaa tootjale umbes kümnendik, pudelisse villitud naturaalse vee turust aga umbes viiendik.

Esimesed lepingupartnerid väljapool Saaremaad olid siinsele pudeliveetootjale Stockman ja Prisma. Kettidesse sissesaamine pole väiketootjale mõistagi lihtne. “On ka selliseid, mille uksele tuli koputamas käia mitu aastat ning 7–8 korda enne, kui avati,” ütles OÜ Saare Foods juhatuse liige Taivo Esko.

Esko sõnul on kaupmeeste usalduse võitmiseks oluline tagada lepingulised kaubakogused. Hooajati võib poeketi nõudlus mingi toote järele mitmekordistuda ning kui tootja ei suuda tellimust täita, on leping läbi. “Me ei ole kordagi alt vedanud, oleme kõik oma vabad tunnid sinna sisse pannud, et lepingut täita,” kinnitas Esko. Mõistlik ja stabiilne peab kaupmeeste jaoks olema ka toodete hind. “Üritame vähemalt kolm aastat ikka ühe hinnaga müüa ja vesi ei peaks olema kallim kui limonaad,” ütles Esko.

Kui esimestel tegevusaastatel andsid kaubandusketid saar-laste veele riiulis ruumi kahe pudeli jagu, siis praegu on Saaremaa vee riiul näiteks Saare Selveris 1,5 meetri pikkune ja toodang on esindatud kauba-alusel.

Erinevalt jaekaubandusest pole Saaremaa veel nii hästi läinud aga pubide, baaride ja restoranidega. “Vähehaaval me seda poolt küll kasvatame, aga oleks lihtsam, kui me toodaksime ka õlut ja saaksime pakkuda täispaketti,” selgitas Taivo Esko. Küll on aga saarlaste toodang saadaval mitmel rahvusvahelisel bussiliinil.

Saarlased ise tarbivad AS-i Saare Foods toodangust vaid paar protsenti. “Et Saaremaa jaoks toota, piisaks võib-olla ühest päevast kuus,” pakkus Esko.

Müügil Soomes

2012. aasta märtsist on Saare Foods oma veega ka Soomes Prisma keti enam kui 400 kaupluse riiulil. “Praegu on meil Soomes inimene, kes seda asja ajab. Ise meil soomlastega kontakti saada ei õnnestunud,” ütles AS-i Saare Foods juhatuse esimees Meelis Lonn.

Saaremaa veevillija toodangust läheb Soome praegu küll alla kümnendiku, kuid praegu toimetab ettevõte selle nimel, et pääseda Soome kauplustes riiulilt saali kaubaaluse peale. “Soomes on seda väga raske saavutada, aga eks me Soomes alustame praegu samamoodi kui 12 aastat tagasi Eestis,” rääkis Lonn, kelle sõnul müüvad nad Soomes vaid sidrunimaitselist ja gaseeritud vett, sest naturaalset vett põhjanaabrid saarlastelt müüki võtta ei taha.

Meelis Lonn leiab, et 1,5 aastaga on paikapanevaid järeldusi Soome turu kohta liiga vara teha. “Kui viie aasta pärast on müük ikka samal tasemel, siis ei ole meil võib-olla kõige paremini läinud,” arvas ta.

Mõned aastad tagasi üritas Saare Foods oma vett müüa ka Lätis, kuid sealsele turule sisenemine sattus masuaega ning loodetud läbimüük jäi saavutamata. Samas pole firma Läti turule käega löönud, vaid läheb millalgi uuele katsele.

Reklaami ei osta

Saaremaa vee tootja oma pudelivee müümiseks reklaami ei osta, siiski võime saarlaste kaubamärki näha televisioonis pressikonverentside või nõupidamiste laudadel.

Saaremaa vesi on olnud telepildis ka mitmel jalgpallikohtumisel, sealhulgas Eesti ja Brasiilia kohtumisel, kergejõustiku juunioride EM-il Kadriorus jne. Samuti toetatakse golfi- ja tennisevõistlusi.

Meelis Lonni sõnul on kõige paremad vee müügimehed päike ja kuum suvi, nagu tänavu. Supersuvest jäi puudu paarinädalane kuumalaine, mil riiulid tühjenevad mitte tundide, vaid minutitega.

Meelis Lonn märkis, et on veetehase edusse uskunud esimesest päevast peale, ehkki esimesed kuus aastat tuli tootmisele peale maksta. Tehase juhtimises on liigutud samm-sammult vastavalt sellele, kuidas nõudlus toodangu järele on suurenenud. Ühtegi investeerimisotsust pole vastu võetud emotsioonide pinnalt ja nii võib tagantjärele tõdeda, et kõik uued tootmisliinid ja ka pudelivalmistamisseade on ostetud õigel ajal.

Möödunud aastal 1,13 mln euro suuruse käibe juures 122 000 eurot kasumit teeninud ettevõte investeerib kuni 70 protsenti kasumist vana tehnika väljavahetamiseks ja tootmismahtude suurendamiseks.

Lümanda vallas kolme töötajaga alustanud veetehases töötab praegu kuus liinitöölist, kaks mehaanikut ja tootmisjuht. Enamik töötajaid on Lümanda ja Kihelkonna vallast. “Kaks inimest on meil tööl esimesest päevast, kaader on väga stabiilne ja tubli,” kiitis Taivo Esko.

 

Veetootjat häirivad elektrikatkestused

Ehkki Elering on üle Saaremaa elektrisüsteeme aasta-aastalt paremaks muutnud, tuleb ikka ja jälle ette ootamatuid elektrikatkestusi.

“Ootamatuid katkestusi on küll vähemaks jäänud, aga neid toimub ja sellega me rahul ei ole,” ütles OÜ Saare Foods juhatuse esimees Meelis Lonn.

Näiteks oli kaks katkestust juunikuus, neist ühel korral tormi tõttu ja teisel juhul tõmbas trassi läbi kopp. Enne seda on olnud ka juhuseid, kus liine tõsteti ümber ja tehas jäi vooluta, kuid tehast keegi sellest informeerima ei vaevunud.

Meelis Lonni sõnul on veetehases palju elektroonika juhitud kalleid seadmeid, millele elektrikatkestused sugugi head ei tee. Eriti häirivad on lühiajalised katkestused, mis kestavad vahel 2 minutit, kuid seiskavad sellegipoolest kogu tehase. Tehase käivitamine võtab aga aega umbes 1,5 tundi.

Lonn rääkis, et pärast elektri vabaturuga liitumist maksab veetehas elektrienergia eest võrreldes kahe aasta taguse ajaga oluliselt rohkem, kuid teenus on jätkuvalt küsitava kvaliteediga. Küll võib aga võrguhaldajale avaldada kiitust selle eest, et nad aprillis põlema süttinud alajaama väga operatiivselt korda tegid.

Print Friendly, PDF & Email