Õpetaja Pihlak tuli lapsepõlvemaale tagasi (4)

Foto: Raul Vinni

Kujutage ette, et olete lapsena rääkinud kahte keelt ja seejärel elanud 30 aastat maailmas, kus räägitakse neist vaid ühte, mis on saanud teie emakeeleks. Ja on nii tugevalt juurdunud, et te enam ei mõista selles teises keeles kirjutatud kirjaridu, mida olete kunagi omaenda lapsekäega kirja pannud.

Maia Pihlak (41) on selle kõik läbi teinud. Nüüd on tal oma lapsepõlvekeel taas nii suus, et astub esmaspäeval Kärla põhikoolis õpilaste ette ja oskab seletada, mida tähendab lause, mille ta tahvlile kirjutab: “Здравствуйте, меня зовут Майя.”

Eestist Venemaa kaudu Eestisse

Leedus sündinud Maia kolis perega Saaremaale üsna titeohtu vanuses. Ema oli tal küll venelanna, kuid isa puhas saarlane. Isa Rein Pihlak töötas Sõmeral Est-Agaris direktorina ja samasse paika nad elama asusidki.

“Leedust ei mäleta ma midagi,” tunnistab Maia Pihlak. Seevastu Saaremaast küll. Lapsepõlv ei unune nii lihtsalt. Elusaatus viis ta kuueaastaselt emaga Lõuna-Venemaale, Sotši lähedale Kropotkini linna. Seal käis ta koolis.

Kõrgkooli läks ta Moskvasse, õppis kultuuriinstituudi kulturoloogiateaduskonnas ja hiljem jätkas aspirantuuris (vastab meie magistriõppele – R. V.) Moskva kultuuri- ja kunstiülikooli pedagoogikateaduskonnas. Pärast kooli sai temast õpetaja Moskva oblastis Podolski linnas. Kuid saatus tahtis siiski, et ta Saaremaale tagasi jõuaks.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.