Kirjatükk väljendab isiklikke seisukohti.
Juba õige mitmendat kuud vaatan kurbusega, kuidas mitmeid keerulisemate küsimuste otsustamisi lükatakse igaks juhuks edasi, sest kardetakse, et äkki kellelegi ei meeldi.
Alguses arvasin, et asi on ilusas suves – ka lõunamaades on ju päeva kuumimal ajal siesta ning meil on sel aastal tõesti olnud kena soe suvi, mis töömõtted vägisi peast ajab. Praegu on hommikud-õhtud juba jahedamad, otsuste defitsiit aga aina süvenemas.
Küsija suu pihta ju ei lööda
Üks järjekordne teema, mille otsustamist tahetakse kangesti kaugustesse lükata, on omavalitsusreform ja selle kohta rahva arvamuse küsimine. Kuuldavasti tegutsetavat kiirustades ja inimesed sattuvat segadusse, kui peavad samal päeval kahele küsimusele korraga vastama (üheaegselt lemmik-“vali-mind-mehe” väljatoomine ja omavalitsusreformi kohta arvamuse avaldamine käivat üle jõu).
Lisaks paistab, et rahva eelmisel korral avaldatud arvamust (ja selle põhjal ametisse saanud volikogu) ei usaldata ka mitte – sest rahvaküsitluse korraldamise üle otsustamine on volikogude pädevuses, seega on nende teha, kuidas saaks küsimus esitatud võimalikult selgelt, arusaadavalt ja loogiliselt. Rääkimata sellest, et kritiseeritavad “keegid”, kes justkui küsimuste sõnastusi ette annavad ja eelnõusid ette valmistavad, võivad ju soovida mida tahes, aga tegelikult esitab küsimuse ikkagi meie valitud volikogu.
Ja volikogu võib küsida nimetatud “kallutatud jõudude” soovidest hoolimata ikkagi just seda, mida tema õigeks peab: liitumine ühe-, kahe- või kolmekaupa; ühinemine täna või ühinemine homme või igavesti omanuhti tegutsemine jne.
Pidage mind naiivseks, aga mina veel usun nii meie inimeste tarkusse kui ka volikogusse valitud inimeste suutlikkusse paar küsimust ilma mitmekuise ettevalmistuseta kirja saada.
Eks mu usul ole ka natuke alust – 1999. aastal liitusid Kaar-ma vald ja Kuressaare vald ning otsuse selleks tegid mõlema valla elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega samal päeval.
Minu jaoks oli see esimene kord vallavolikogu valida ja hoolimata oma kogenematusest (olin toona 20-aastane) suutsin ma hoomata kaht küsimust ja neid eristada.
Ei ole tänased kuressaarlasedki kehvemad, küllap tuleme sellega kenasti toime.Kaks kuud on piisav aeg, millega asjad ära korraldada, selle asemel, et otsida põhjusi, miks seda teha ei saa.
Saadavad vastused oleksid aga hea sisend värskelt valitud volikogule ja volikogu nimetatud valitsusele, et hakata vastavalt rahva mandaadile konkreetsemalt tegutsema (või siis hea vabandus, miks jalad seinale visata – kui inimesed peaksid otsustama, et ka praegu on kõik kenasti).
Reformi maagilistest omadustest
Teine mure, mis ei ole pea kahe nädala jooksul mind rahule jätnud, sai alguse pärast 10. augustil Saarte Hääles ilmunud artikli “Üks omavalitsus pole võluvits” lugemist, millele oli alla kirjutanud linnapea Mati Mäetalu.
Kõigepealt pani mind kihvatama see, et linnapea väljendab vaikimisi eeldusel ameti poolest justkui linnavalitsuse ühist seisukohta, aga minult kui linnavalitsuse liikmelt ei ole arvamust küsitud. Ehk siis jälle seesama asi, mis ülal jutuks oli – igaühel meist on oma arvamus ja vähemasti mulle meeldiks, kui otsustes, mis mind puudutavad, selle vastu huvi tuntaks.
Õnneks ma esitatud arvamusega natuke isegi nõustun – tõesti, mehaaniline liitmistehe Kalevit koju ei too ja maakonnas vaid ühe omavalitsusüksuse olemasolu probleeme ei lahenda.
Ja endise pedagoogina (küll mitte matemaatika-, vaid kehalise kasvatuse õpetajana) teadis linnapea ka seda, et 1 + 1 alati tulemuseks 2 ei anna (Boole’i teooria, kui ma lapsepõlves loetud “Hajameelse magistri” raamatutest õigesti mäletan). Samas ei ole omavalitsusreform ka kõige kurja juur, mis tähistaks allakäigutee esimest trepiastet.
Reform kui muutus on abivahend. Millised mõjud sel on, sõltub eelkõige sellest, kuidas seda tehakse. Lihtne näide – auto võib olla nii kuriteoriist (liiklusõnnetuse korral) kui ka masin, mille abil olulisi väärtusi hoida (õnnetuses viga saanu kiire transport haiglasse, et elu ja tervis päästa).
On üsna kummastav, et linnapea, kes esindab liberaalset ja pealkirja järgi vägagi uuendusmeelset seltskonda, seekord pigem tagurliku tee toeks kõneleb.
Meie endi kätes on võimalus valida, millist teed minna ja kui juba võluvitstest ja muust maagiast rääkida, siis mulle küll ei meenu, et üheski muinasjutus oleks printsessi käe ja pool kuningriiki saanud see kolmest vennast, kes ristteele maha istus ja ootama jäi, et keegi teine tema eest otsustaks, kuidas edasi minna ja mida teha. Kuna see lugu on kuressaarlaste rääkida, saame ise valida sellise tee ja liikumisviisi, mis meile parim tundub.
Need ajad on õnneks möödas, mil tuli vait olla ja edasi teenida.
Virge Pihel
Kuressaare linnavalitsuse liige,sügisestel valimistel IRL-i nimekirjas kandideerija
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Linnavalitsus on ikka täitsa katki.
Virgeke,sa eksid rängalt – need ajad pole möödas vaatamata parteilist kuuluvusest.
Mulle meeldivad kanged saare naised. Müts maha, Virge!
No on ikka see võimupirukas kallis! Istuvad seal linnavalitsuses vägisi ja piinatud nägudega ümber laua. Arutavad justnagu tähtsaid asju. Üheski küsimuses üksmeelele ei saa ega kokkulepeteni ei jõua. Kuid hämmastavas üksmeeles silitab neist igaüks oma hõlma varju peidetud pussnoa pead.
Mis puudutab vaateid haldusreformile, siis pole siin ühe osapoole seisukohad oluliselt paremad teisest. Tõde on nagu ikka – kuskil vahepeal.
Virge Pihelile sirge selja eest 10 punkti! Teised linavalitsuse tegelased imevad niisama pliiatsit ja vaatavad seda “mittemidagitegemise” kirbutsirkust pealt, kartes kohta kaotada.
Väga hea, Virge, loodetavasti lugejad on sama teravad pliiatsid!
Olles ühtse Saaremaa omavalitsuse pooldaja ja Virgega igati nõus, ei saa ma märkimata jätta, et parteilase seisukoht langeb jällegi kokku partei ametliku seisukohaga.
Kas tõesti pole ühtki reformikat, kes IRL-i reformi pooldaks. Ja vastupidi.
Virge, see on nüüd küll steriilselt puhas parteiliini seisukoht vürtsitatud Boole’i teooriaga. Või vaidled sa vastu?
Ma ei toeta seisukohta, et teeme ära ja vaatame mis välja kukub, oleks parim lahendus. See oleks sama kui maja ehitus ilma esmase visiooni ja projektita.
Mille kohta rahvas peaks oma arvamuse andma? Küsimusele “kas olete nõus teadmata mis funktsioonidega ja milliste võimalustega omavalitsuse tekkeks ning mil määral see saarel demokraatiat pärsiks ning kohaliku võimu tasandit tugevdaks?”
Rahvas peab peale küsimuse teadma ka tausta. Materjalid loodava omavalitsuse “pros and cons” kohta peaksid olema avalikult kättesaadavad.
Hää Toomas, kes sa elad saarerahvast vist vähe kaugemal. Vallavanemad ja volikogude esimehed on olnud arutelu-ümarlaudadele kutsutud. (Kuid kas nad ka kohale tulid?) Samuti on palutud kohalkäinutel volikogudele materjale tutvustada. Rahvasaadkutel omakorda on olnud võimalus oma valijatega rääkida. Küllap avaldatakse juba nädala jooksul Saarte Hääles noodsamad plaanid, mis avalikult pikemat aega ka ühel kodulehel on kättesaadavad olnud: http://sasak.ee/index.php?menuID=101
Hää vastaja, ma ei ole saarerahvast kaugemal, sest ma olen saarerahva üks esindaja. Hetkel on ju küsimuse all mitte esindusdemokraatia (vallavanemad, volikogu liikmed ja riigikogu liikmed ning mõned maavalitsuse esindajad) vaid rahva osalusdemokraatia küsimus. Anna palun link kus materjalid saare ühise omavalitsuse kohta üleval. Parem veel kui rahva esindusdemokraatia esindajate ja otsedemokraatia esindajate(kolmest sektorist)poolt kinnitatuna.
Hää Toomas, ole sa lähedal või kaugel, eks selleks seda va küsitlust ju tahetigi korraldada, et esindusdemokraatia esindajad ehk valitud saaksid rahva poolt mandaadi asja edasi arutada. Selleks, et kunagi saaks miski olla kõigi sektorite poolt kinnitatud, tuleb ometi kuskilt otsast alustada. Ei maksa neid piiblijutte uskuda, et maailm loodi kuue päevaga ja siis oligi kõik valmis. Ka uus ühendvalla mudel ei saa rahvaga arutamata äkki kusagil valmis ja kinnitatud olla.
Lp. Virge, seletage mulle pikalt ja põhjalikult ära, et kust ikkagi tuleb see suur raha ja pudrumäed mis ühe suure omavalitsuse all ääremaad nagu Kihelkonna, Leisi, Sõrve jne õitema panevad.
Toomas Kasemaa lähenemine asjale ühtib ka minu arusaamisega asjast, kuidas asjad peaksid käima.
Neid KOV arenguseminari 07.05.13
http://sasak.ee/index.php?menuID=101 materjale EI TOHI reaalsete plaanide pähe levitada, sest nendest EI SAA lähtuda!
Kogu see arenguseminaril jahutu on alates Sulev Valneri “Omavalitsuste tugevdamise reformikava tutvustusest” on kõik sisutühi, sest rajaneb IRLi väljatöötatud “Omavalitsuskorralduse reformi seaduse väljatöötamiskavatsusest”, mis vahetult enne seda arenguseminari sai Justiitsministeeriumilt, Eesti Maaomavalitsuste Liidult, Kultuuriministeeriumilt ja Keskonnaministeeriumilt hävitava hinnangu. Linnade liit ei pidanud sellist jama isegi vastamisväärseks.
07.05.13 tutvustati seal arenguseminaril “Liikluseeskirja” vaatamata sellele, et “Liiklusseaduse” kehtestamisega tühistai “Liikluseeskiri”. Sel aastal on Saarte Hääl avaldanud mitu segadust külvavat kirjutist, kus kirjasaatjad targutavad “Liikluseeskirja” üle — loodetavasti on nüüdseks toimetuses ka aru saadud, et igasugu jama ikka võimendada ka ei tohi!
Kuressaare linna kodanikuna olen veendunud, et isiklikult ei võida ma Saaremaa valdade ühendamisest/ühinemisest mitte midagi ja minu arvate ka linn tervikuna mitte.
Paar selgitust kommentaarides esitatud küsimustele.
1. Minu põhiline soov seda arvamust kirjutades oli see, et inimestel oleks võimalus oma seisukohta väljendada. Ma olen veendunud, et kuressaarlased suudavad samal päeval vastata kahele (või lausa mitmele) küsimusele, ilma et sattuksid tohutusse segadusse. Samuti olen kindel, et valitud volikogu suudab kahe kuu jooksul sõnastada küsimused, mis on arusaadavad ja millele antud vastuste abil saaks edasi tegutseda.
2. Ma ei ütle, et üks omavalitsusüksus tähendab pudrumägesid ja piimajõgesid, vaid seda, et reform on tööriist. Ja iga tööriista kasutamise tulu sõltub sellest, kuidas seda kasutada. Piltlikult: kirvega kure püüdmine pole ehk kõige nupukam tegu, puid lõhkuda saab sellega aga täitsa edukalt. Selleks, et seda vahendit mõistlikult kasutada, oleks tark küsida, mida arvavad sellest asjaosalised, keda see mõjutab.
3. Mõtlen ma aga täitsa iseoma peaga, parteikontorist käske-korraldusi mulle ei jagata (ega saakski seda teha, sest ma ei kuulu ühtegi erakonda – IRLi nimekirjas kandideerin sellepärast, et seal on enim mulle sümpaatseid inimesi).
Tegelikult on rahval kama kaks, kas saab olema üks omavalitsus, või saab neid mitu. Saaremaa oma tagasihoidliku majandusega hangub nii, või teisiti, ainsaks väljapääsuks on üks omavalitsus aga kas sellele ka kompetentne juht leitakse on palju suurem probleem, ja kui juht on leitud, kas ta suudab kompetentse meeskonna selle suure taristu haldamiseks luua.
Need on need probleemid!
1)… Samuti olen kindel, et valitud volikogu suudab kahe kuu jooksul sõnastada küsimused, mis on arusaadavad ja millele antud vastuste abil saaks edasi tegutseda.
???
Küsitluse läbiviimine valimisjaoskondades jääks kohalike omavalitsuste korraldada aga volikogudele pole ju kavatsust ka anda õigust sõnastada küsimusi, millele sel ülesaaremaalisel rahvaküsitlusel, mille korraldamise kohta volikogult juba “JAH” vastust tahetakse!
ehk siis
“Rahvahääletuse läbiviimise määruse eelnõu saab koostada pärast e-hääletuse läbiviija selgumist”
ja
“…juhul kui valdav osa Saare maakonna kohalikest omavalitsustest otsustab rahvaküsitluse läbiviimise kasuks, on nad suure tõenäosusega nõus lisama Saare maakonna rahvaküsitluse e-valimiste platvormile ehk e-valimiste läbiviija on vabariigi valimiskomisjon.”
Esimesel septembril hakatakse otsima e-hääletuse läbiviijat, siis hakatakse alles koostama määruse eelnõu, mille kohta juba varem on volikogudelt seda “JAH” sõna mangutud ja lihtsalt ei ole võimalik, et KOVide volikogud saaks veel mingite küsimuste osas kaasa rääkida.
Nõus, “kuressaarlased suudavad samal päeval vastata kahele (või lausa mitmele) küsimusele ning valitud volikogu suudab kahe kuu jooksul sõnastada küsimused, mis on arusaadavad ja millele antud vastuste abil saaks edasi tegutseda” aga seda ju sel küsitlusel teha ei lasta ei volikogul ega kuressaarlastel!
Kasutades punktis 2) toodud analoogiat — volikogudelt küsitakse “Kas olete kirvega nõus?” ja alles peale vastuse saamist hakatakse arutama, kas “kirvega” tuleb kurgi püüda, puid lõhkuda või on jutt “kirvesupi” keetmisest.
Päris nii see asi ikka ei ole, nagu punktist 3) paistab — alates sellesügisestest KOV valimistest tuleb valimisnimekirjad seltsinguks formeerida — ei ole sisulist vahet, kas olla erakonna liige või valimisnimekirja liige.
PS. Loodan, et valijad ei vali saadikuid mitte “inimeste sümpaatia” järgi vaid ikka asjalikemate kriteeriumite järgi.
Vt KOKS § 2 lg 2:
(2) Kohalik omavalitsus:
2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
Ehk siis kes tahes võib öelda, et rahvaküsitlust tehakse nii või naa, otsustuspädevus on volikogul ja seda ei saa volikogult ära võtta.
Keegi ei ütle, et haldusreform on võluvits, mis tööb pudrumägesid ja piimajõgesid, pigem on see võimalus midagigi teha. Praegune mudel, kus 2011 aasta andmete põhjal on Saaremaa omavalitsustes 180 töötajat, kellest erinevaid juhte on 48 ja raamatupidajaid 39, samas sotsiaalala töötajaid 25, täiesti jabur. Lisaks vaid 5 OV valitsemiskulud on enamvähem mõistlikud, kusjuures nt Ruhnu iga kolmas € läheb selleks, et Ruhnu valitsetud saaks. Milleks maksta nii suur osa eelarvest peaaegu tühja, sest ega OV töötajad hetkemudeliga eriti midagi mõjutada ei suuda. See, millise partei nimega see reformikava on, on ju tähtsusetu, tuleks olla nagu Virge, rääkida asjadest nii nagu on ja otsida koos võimalikke tulevikuvariant, mitte egoistlikult viriseda ja ennast lolliks teha.
Olukord ei ole kiita aga kas ikka “See, millise partei nimega see reformikava on, on ju tähtsusetu,”?
Meenutame ajalugu, kuidas “see reformikava” tekkis.
On 2008 aasta jaanuar ja Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar põhjendab, miks kutsutakse valitsusest tagasi regionaalminister Vallo Reimaa:
“… Ministri peamine tähelepanu on olnud pööratud haldus-regionaalse reformi teostamisele, mis on paraku samuti ummikusse jõudnud. Üks koalitsioonipartner pooldab jätkuvalt kaheastmelist omavalitsust, lahenduseks ei saa olla ka teise koalitsioonipartneri poolt pakutud maavalitsuste kaotamine.
…”
http://m.ekspress.ee/article.php?id=27673803
Kaua sai Reimaa regionaalminister olla, kaua on Kiisler olnud?
Nüüd on aastanumber 2013, august hakkab lõppema, IRLil pole ju mingit reformikava, ongi ainult seosetud uitmõtted ja kraaksumine, et kes ei ole nõus see on ****.
IRL ei ole kunagi olnud haldusreformi VEDUR, IRL on olnud aegade algusest peale haldusreformi PIDUR!
Milline peaks olema haldusreform, see on ammu selgesks saanud omavalitsuste tasandil — see ei haaku aga erakondliku tasandiga, 10 aastat on võtmed olnud IRLi käes. Hetkel on olukord veelgi keerulisem, sest IRL on kahe antogonistliku erakonna värdmoodustis — liikumine Res Publica erakonnastus ju selleks, et võtta üle Isamaa ja Reformierakkonna valijaskond. Muul (hobuse ja eesli ristand) ju järglasi ei saa (“Boole matemaatika” järgi oleks selline järglane lihtsalt “sümpaatne värdjas”.)
Kui meie austatud maavanem oli omavalitsustegelane ja tal olid volitused omavalitsuste töös kaasa rääkida, siis ta reisis palju aga ei teinud midagi. Nüüd kui ta on maavanem riigiametnikuna, siis ta reisib palju ja vingub, et tal ei ole volitusi millegi tegemiseks ja lällab nagu pajakinnastega elevant portselanipoes — tüüpiline IRL!
Okei Volli. Sa ajad siin üdini juriidilist joont. Ja jääb arusaamatuks, kas sa sõdid ühise Saaremaa vastu või oleks sa poolt, kui kõik oleks juriidiliselt korrektne.
Kui sa oled poolt, siis otsiks äkki koos lahendusi, mitte ei teeks teiste ideesid maha.
Kui oled põhimõtteliselt vastu, siis ütle välja ja ole vait.
No hakkab peale!
Mida sa mõtled selle “ühise Saaremaa” all?
Tee see esmalt enesele selgeks ja siis esita see küsimus. Loogiline, et saa ei saa aru minu seisukohast, sest sul puudub arusaam, millest üldse jutt käib.
Ma ei ole ei poolt, ega vastu, ega ka erapooletu, sest pole ju millegi suhtes seisukohta võtta.
Aga viimane lause iseloomustab praegust olukorda – kui oled vastu, siis ole vait.