Merise mets peidab endas hiiglaslikku rändrahnu (15)

Merise mets peidab endas hiiglaslikku rändrahnu

MEES JA KIVI: Merise külavanem Enno Kolter loodab, et tema lapsepõlve mängude koht hiidkivi osutub vähemalt Mustjala valla suurimaks rändrahnuks. Foto: Sander Ilvest

Mustjala vallavanem Kalle Kolter teavitas keskkonnaametit, et Mustjala vallas Merise külas asub kivi, mille suurus on üllatav, kuid mis ei kajastu üheski ametkondlikus allikas.

Külast poole kilomeetri kaugusel metsas asuva kivi kõrgus on hinnanguliselt 4,75 meetrit ja ümbermõõt 22 meetrit.

Kolter soovib, et keskkonnaamet uuriks Merise küla kivi ja kujundaks selle kohta omapoolse arvamuse. Vallavanem on kindel, et see teema pakub laialdasemat huvi loodussõpradele nii lähedalt kui ka kaugemalt.

Vallavanema teate peale kohale sõitnud, kohtusin Mustjala poe juures Merise külavanem Enno Kolteriga, kes kodused tööd pooleli jättis ja ajakirjanikule teejuhiks tuli. Omapäi oleks hiigelkivi ülesleidmine olnud pea võimatu.
Ühtegi legendi külavanem eramaal asuva rändrahnu kohta rääkida ei osanud. Samuti ei hakanud ta oletama, miks kivi küljest kaks suurt kildu ära on murdunud.

“Võib-olla oli veeremise hoog liiga suur,” muigas Kolter. Igatahes siis, kui ta kunagi pisikese poisina kivi otsas ronis, olnud need tükid juba küljest ära. “Siin kivi külje all on kogu aeg ka rebased elanud,” teadis ta lisada.

Kivi mõõtmisandmed pärinevad umbes kümne aasta tagusest ajast, kui ta üritas rahnule tähelepanu tõmmata. Siis tehtud tööl mingit ametlikku tulemust ei olnud.

“Ainult tütar sai koolis halva hinde, kui ta kontrolltöös kirjutas, et Mustjala valla kõige suurem kivi on Merise külas,” meenutas Kolter.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees ütles eile, et keskkonnaamet Merise küla rändrahnust varemalt teadlik ei olnud.

“Kindlasti võtame info teadmiseks ja kaalume edaspidi selle rändrahnu kaitse alla võtmist,” lubas Paomees.

Kui kivi ei võeta riikliku kaitse alla, siis on kohalikul omavalitsusel võimalus võtta rändrahn kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil.

Mustjala valla seni suurim rändrahn on keskkonnaregistri andmetel Võhma külas asuv Türiseniidi kivi, millel kõrgust neli meetrit ja ümbermõõt 21,2 meetrit. Seega on Merise rändrahnul tõesti lootust saada valla suurimaks kiviks.

Võrdluseks niipalju, et Saaremaal suhteliselt tuntud Piretikivi Laimjala vallas Kõigustes on vaid 3,8 meetrit kõrge ja selle ümbermõõt on 17,9 meetrit. Samas on Vahase saare Rabakivil kõrgust 5,1 meetrit ja ümbermõõduks 30,3 meetrit.

Pöide vallas Kõrkveres asuv Aavakivi, mida register hiidrahnuks nimetab, on 4,3 meetrit kõrge ja selle ümbermõõt on 26,5 meetrit.

Print Friendly, PDF & Email