MEES JA KIVI: Merise külavanem Enno Kolter loodab, et tema lapsepõlve mängude koht hiidkivi osutub vähemalt Mustjala valla suurimaks rändrahnuks. Foto: Sander Ilvest
Mustjala vallavanem Kalle Kolter teavitas keskkonnaametit, et Mustjala vallas Merise külas asub kivi, mille suurus on üllatav, kuid mis ei kajastu üheski ametkondlikus allikas.
Külast poole kilomeetri kaugusel metsas asuva kivi kõrgus on hinnanguliselt 4,75 meetrit ja ümbermõõt 22 meetrit.
Kolter soovib, et keskkonnaamet uuriks Merise küla kivi ja kujundaks selle kohta omapoolse arvamuse. Vallavanem on kindel, et see teema pakub laialdasemat huvi loodussõpradele nii lähedalt kui ka kaugemalt.
Vallavanema teate peale kohale sõitnud, kohtusin Mustjala poe juures Merise külavanem Enno Kolteriga, kes kodused tööd pooleli jättis ja ajakirjanikule teejuhiks tuli. Omapäi oleks hiigelkivi ülesleidmine olnud pea võimatu.
Ühtegi legendi külavanem eramaal asuva rändrahnu kohta rääkida ei osanud. Samuti ei hakanud ta oletama, miks kivi küljest kaks suurt kildu ära on murdunud.
“Võib-olla oli veeremise hoog liiga suur,” muigas Kolter. Igatahes siis, kui ta kunagi pisikese poisina kivi otsas ronis, olnud need tükid juba küljest ära. “Siin kivi külje all on kogu aeg ka rebased elanud,” teadis ta lisada.
Kivi mõõtmisandmed pärinevad umbes kümne aasta tagusest ajast, kui ta üritas rahnule tähelepanu tõmmata. Siis tehtud tööl mingit ametlikku tulemust ei olnud.
“Ainult tütar sai koolis halva hinde, kui ta kontrolltöös kirjutas, et Mustjala valla kõige suurem kivi on Merise külas,” meenutas Kolter.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees ütles eile, et keskkonnaamet Merise küla rändrahnust varemalt teadlik ei olnud.
“Kindlasti võtame info teadmiseks ja kaalume edaspidi selle rändrahnu kaitse alla võtmist,” lubas Paomees.
Kui kivi ei võeta riikliku kaitse alla, siis on kohalikul omavalitsusel võimalus võtta rändrahn kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil.
Mustjala valla seni suurim rändrahn on keskkonnaregistri andmetel Võhma külas asuv Türiseniidi kivi, millel kõrgust neli meetrit ja ümbermõõt 21,2 meetrit. Seega on Merise rändrahnul tõesti lootust saada valla suurimaks kiviks.
Võrdluseks niipalju, et Saaremaal suhteliselt tuntud Piretikivi Laimjala vallas Kõigustes on vaid 3,8 meetrit kõrge ja selle ümbermõõt on 17,9 meetrit. Samas on Vahase saare Rabakivil kõrgust 5,1 meetrit ja ümbermõõduks 30,3 meetrit.
Pöide vallas Kõrkveres asuv Aavakivi, mida register hiidrahnuks nimetab, on 4,3 meetrit kõrge ja selle ümbermõõt on 26,5 meetrit.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Neid võimsaid rändrahne on seal kandis veel teisigi.Üks neist asub neljaks osaks murdununa Võhma külas Panga tee lähedal. Kõik need suuremad rändrahnud tuleks tuleks koondada teatmikku ja Mustjala – Võhma mõni turismiettevõtja võiks neid turistidele välja pakkuda.Miks ei võiks need suurte rändrahnude vaatamine olla Saaremaa sadamasse saabuvate turistide programmis?
Sellised suured kivid tuleks killustikuks teha, saaks teed korda ja looduse puhtaks.
Samas on tegemist ikkagi rändrahnuga ja nädala pärast võib ta olla juba Poolas.
ootab jääaega, et edasi liikuda põhja
See pole enam Piretikivi, vaid lausa Suure Tõllu kivi!
Türiseniidi kivist veel suurem/kõrgem kivi on ka Võhma laudast u 700m Lambalahe poole hoides. Piki vana karjateed siis u raudtee ristumiskohani ja u 90 kraadise nurga alt raudtee suhtes siis ca 200m mere poole. Vähemalt 40 aastat tagasi oli ta seal veel olemas. Ja siis sarapuude vahel karjaniidis. Mis seal nüüd on, ei tea, aga vaevalt et keegi ta sealt minema suutis viia. Tollest ajast läks oma kümmekond aastat mööda mil Türiseniidi kivi ümbrus võsast puhtaks raiuti ja “mälestusmärk” püstitati ja temast kui kohalikust suuremast kivist kirjutama hakati. Ülekohus tundus küll suur aga kus sa ja kellele poisikesena sellest kaebama lähed. Ajapikku olen aga tähele pannud, et seda teist kivi ametlikult ka uue korra ajal /vabariigi taastamise järgselt/ ei tunnustata. Ju siis Türiseniidi kivi on suure tee läheduse tõttu lihtsalt kergem kaitse alla võtta, ei pea looduskaitsja isegi saapaid jalga panema, saab kohe suure tee pealt oma toimingud ära teha ja nii on see jäänud ka nüüd. Omaaegsed Võhma karjanaised oskavad ehk asjapulkadele suuna õigemini kätte näidata. NB räägin ka ise ikka miinimum 40-aastasest mälestusest.
Need rändrahnud on küll suured ja aukartust äratavad kivimürakad, kuid nii vinged need ikkagi ei ole, kui Volli neerukivid. Need on sellised pirakad, et kipuvad juba Volli mõistuseraasu nüristama ja eneste alla matma.
Ilmselt tuleks need koos Volliga looduskaitse alla võtta.
Kas Mustjalas valimised tulemas, et üks hoiab kivist kinni endale reklaami tehes. Parajad kujud mõlemad nii mees kui kivi
No kus nüüd avastas äkki. Miks just nüüd tuleb lagedale oma legendiga. Hale kuju.
Ikka poe juures,kus siis mujal!
Ei avastanud nüüd! Sellest kivist tean ka mina ja olen ise näinud. Sellest on ammu räägitud, aga keegi ei vaevunud asja edasi uurima. Hea, et nüüdki.
See suur kivi on seal täitsa olemas.
Kes soovib, mingu ja imetlegu…kui üles leiab!
Pärimus nende rändrahnude kohta käis/käib põlvest põlve.Isad ja emad rääkisid nendest oma lastele ja endise riigivõimu ajal ei tuututatud niivõrd palju kunagistest talumaadest, vaid just nendest suurtest rahnudest,mille juures nemad lapsepõlves mängisid.
ära muretse,leian