Seoses sihtasutuse Kuressaare Hoolekanne juhataja valimise skandaaliga on meie kohalikus ajakirjanduses välja käidud mitmeid tähelepanuväärivaid mõtteid sellele skandaalile osutatud ülepaisutatud tähelepanust ja katkisest IRL-ist.
Need vajavad vastulauset ja pakuvad võimalust arutleda laiematel teemadel, kui seda on konkreetne juhataja valimine/paikapanemine.
Kas tegu on ikka päris konkursiga?
Minu arvates on loo üks tähtsamaid alguspunkte linnavolikogu eelmise aasta juunikuu määrus, millega sätestati, et linna äriühingute ja sihtasutuste juhtide leidmiseks korraldatakse konkurss.
See säte ei olnud volikogule mõne seaduse või selle muudatusega ette antud, vaid oli vaba tahte avaldus, millega näidati rahvale, et asutuste juhid on Kuressaares see tase, kus poliitilist valikut (kokkuleppeotsus ilma täpselt määratletud sisuliste kriteeriumideta) ei rakendata.
Teoreetiliselt võiks konkursi küll korraldada ka nii, et selle tingimustes on sätestatud piiranguid, mis annavad väiksema või suurema eelise eelnevalt kokku lepitud (st poliitilisele) kandidaadile, kuid siis oleks tegu juba pettusega.
Samamoodi oleks tegu pettusega siis, kui need inimesed, kes võitja osas otsuse teevad, lihtsalt kokku lepiksid ja korraldaksid konkursi vaid rahva rahustamiseks.
Kurb rääkida, ent paraku oli selline arvamus sihtasutuse juhataja konkursist päris mitmel inimesel, kes küsisid minu käest selle toimumise ajal, et kas tegu on ikka päris konkursiga või on võitja osas juba kokku lepitud. See peaks olema mõtlemise koht võimulolijatele – miks meist nii arvatakse?
Omaette keeruline teema on nii siinkohal kui ka paljude teiste juhtumite puhul loomulikult see, kuidas üldse tagada, et poliitiliselt paika pandud organ, praegusel juhul sihtasutuse nõukogu, teeks mittepoliitilisi ehk ainult asja sisulistele kriteeriumidele toetuvaid parimaid otsuseid. Isiklikult arvan, et see ongi võtmeküsimus. Ja see võti asub otsustajate südametunnistuse ja väärtushinnangute laekas. Kas otsustajad seavad esikohale meie elukorralduse parima toimimise ja jätavad tahaplaanile võimaliku erakondliku kasu võimu säilitamisel või suurendamisel?
Siit omakorda jõuame küsimuseni, kas võim on vahend, mis on vajalik oma ideede ja programmi teostamiseks, või on võim omaette eesmärk ning ideed ja programm on vaid vahendid selle saamiseks…
Ma ei hakka siinkohal loomulikult väitma, et ei mina ega Kuressaare IRL pole võimu omaette eesmärgiks seadnud, sest tõestada ma seda väidet ju kuidagi ei saa, ja pelgalt vastu rinda tagumine, et meie oleme õiged ja head, oleks koomiline.
Küll aga loodan, et seda kinnitavad mitmed meie uuemad ja vanemad poliitilised valikud, ja et inimesed on neid valikuid märganud.
Nüüd aga katkisest IRL-ist, nagu linnapea seda väidab. Mul on seda juba imelik korrutada, aga mina suhtusin sihtasutuse Kuressaare Hoolekanne juhataja leidmise konkurssi kui päris sisulisse konkurssi, kus enne konkursi lõppu poliitilisi kokkuleppeid ei sõlmita.
Nii ei kasutanud ma ka võimalust proovida konkursi võitjate osas eelnevalt kokku leppida – ei nõukogus koos minuga IRL-i esindava Helle Karuga ega ühegi teise nõukogu liikmega.
See näitab minu meelest, et (vähemalt selle juhtumi puhul) IRL on vägagi terve ja katki on pigem mõtteviis, et see nii ei ole.
IRL-i poolt vaadatuna on kahju loomulikult sellest, et nõukogu viimasel koosolekul sai mitteõiguslikele põhjendustele toetuv otsus konkursi tühistamise kohta lisaks Anton Terasele ja Astrid Sepale poolthääle ka Helle Karult, hoolimata sellest, et nii mina kui ka Kairit Lindmäe sellele mitteõiguslikkusele koosoleku käigus toimunud arutelul korduvalt viitasime.
Ju uskus Karu tol hetkel rohkem Terast, kelle poolt kirjalikult lauale pandud konkursi tühistamise otsus koos (minu seisukohalt õiguslikult mittepädevate) põhjendustega said kokkuvõttes koosoleku protokolli kantud otsuse formuleeringuks.
Kas selline haavatav otsus, nii nagu tsiviilseadustiku üld-osa seadus seda ette näeb, ka kellegi poolt kohtus vaidlustatakse ja tühistatakse, näitab aeg.
Arutelu võiks rohkem olla
Mis puudutab aga väidetavat liiga suurt tähelepanu ühe juhataja väikese valimise ümber, siis arvan, et sellist tähelepanu ja arutelu võiks meil Kuressaares hoopis rohkem olla.
Sisulised arvamusavaldused ja kirjutised, kus poliitikud kas tahtlikult või tahtmatult avaldavad oma väärtushinnanguid ja oma arusaamu nii maailma kui ka kohalike asjade kohta, on rahvale, kes vastavalt demokraatia tavale peab varsti otsustama, millised inimesed hakkavad esinduskogudes edaspidi otsuseid tegema, väga vajalikud.
Argo Kirss
Isamaa ja Res Publica Liidu liige
SA Kuressaare Hoolekanne nõukogu esimees
Vaata ka: “Linnapea: miks ei räägita, et IRL on ise katki?”, SH 14.08
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
on meeldiv tõdeda, et vähemalt seekord on valimiseelne debatt keskendunud ideede võitlusele kuidas linnaelanike elu paremaks muuta, mitte ei ole tegemist tavapärase- sina oled loll! ei ole, hoopis sina oled loll!… ärge teda valige, ta on suli,pätt ja kaabakas! Aga tema on hoopis suurem suli…
Oh kirss, kirsike,
maitsev on su viljaje,
aga sinu luust süda,
toov viletsust ning häda.
väga hea ja selge vastus mõnitavale volikogu esimehele kui ka linnapeale. Selgelt öeldud, et ka IRL ei ole kõike võimas ja tunnistab ka omi vigu ja selgelt näitab äraostmatust ja annab võimaluse inimestel teha õigeid otsuseid, mitte Terase moodi-nuga selga, kui ei hääleta
küll see Tammsalu proua ja Terase härra on suutnud kõik kihama panna, rahva, ajakirjanduse kui ka valimiseelse poliitikute olukorra. Kas nüüd heast küljest, on väga kahtlane. Meie linna on vaja uuendusi ja uusi inimesi. Viimased kuud on näidanud,kui korruptiivne siin kõik on. Inimesed, tehke järeldused, kui valimiskasti juures olete. Ärge laske ilusatel, kuid mitte kunagi täituvatel lubadustel, ennast ära osta. Sellist nõmedat olukorda, ei tohiks meie väike saarerahvas küll lubada, kus käitutakse nagu šaakalid, eriti reformikad, kes lõmitavad inimesi oma valedega.
Reformierakond on katki ja kraavis.
Igati nõus, nõme on lugeda IRL ja eks-kesk halvustavaid kirjutisi, rahvas nagunii teid ei vali…..ja see on negatiivne valimiste propaganda teie jaoks. Minge kirsisilmale vihmavarju hoidma…
Kui härra Kirss leiaks IRL-i valimiskampaania kõrvalt aega ka Kuressaare linna sotsiaalvaldkonna küsimustesse süveneda ning SA Kuressaare Hoolekanne nõukogu esimehena oma tööd teha (mitte ainult nõukogu esimehe igakuist tasu vastu võtta), siis ei oleks sellist segadust tekkinudki. Mis puutub aga IRL-i südametunnistusse ning väärtushinnangutesse, siis neid kajastab väga hästi asjaolu, et kohalike valimiste eel sai Valjala valla mehest ja maavanemast Kaido Kaasikust ühtäkki Kuressaare elanik. Kõik ikka võimu nimel…
mõneski kaarma valla elanikust on saanud kuressaarlane. See, et inimene kuressaarlaseks sai, kui ta kodu on 30 km kaugusel ja liiga pikk maa igapäevaselt käia, sellest saan aru, aga kuidas reformierakonna liikmed võõrastesse kodudesse ennast sisse kirjutavad, kuigi oma kodu on linna ääres, vat seda annab mõista. Kihu poti juures olla peab ikka väga suur olema. Kui reformikad ei oleks sellist sigadust korraldanud päevakeskuse juhataja valimisel, siis poleks ka seda jura pidanud siin lehtedes lugema. Oravad saage suureks ja tehke mõnes kohas ikka allahindlust ka. Kõik ju ei pea nii käima, nagu teile meelepärane on.
….tegelikult sigaduse korraldas pakt = IRL ja ekskesk
Tegelikult ei ole ämmaerakond mitte ainult kraavis, vaid suisa silmini sõnnikus ja aina sügavamale vajub.
see hoolekande nõukogu liikmed tuleks maha võtta ja asendada haritud inimestega, mitte lollikarjaga. ennastäis inimesed
Kasuta oma aju analüüsiks ja mõtlemiseks, mitte intriigide sepistamiseks. Kirsi ees aga müts maha, aus ja mõistlik mees.
“soovituse” kommentaar kl.11.50. Järgmine kommentaar kl.19.02. Kus on vahepealsed kommentaarid?
Kuid kes või mis on olnud see jõud, mis juba aasta jooksul on nõukogu liikmeid omatahtsi vahetanud või ka vahetamata jätnud, nagu just parajasti tarvis.
Kui nõukogu koosseis on siiani olnud poliitiliselt manipuleeritav, kuidas garanteerida, et uus nõukogu seda poleks? Sihtasutuse põhikiri ütleb, et linnavalitsus võib nõukogu liikme igal hetkel tagasi kutsuda, ilma põhjendamata. Vot nii.