Kummardus Oskar Kallasele

Kummardus Oskar Kallasele

NOORED NÄITLEJAD: Etenduses kaasalöönud (vasakult) Rasmus Vendel, Holger Ojaküla, Richard Anwar Rahnik ja Emma Lotta Rand on teatrile sõrme (juba) andnud. Foto: Sander Ilvest

Kui palju teab Kaarmal elav inimene omakandist pärit kuulsusi? Ja kui teabki nimesid, siis kas ka nende lugu? Kolmel õhtul juulikuus mängiti Kaarma Kirikukülas Kallase pere kunagise kodutalu õuel lavastust “Oskar – üleni aatemees”.

See oli 4. lugu suvelavastuste sarjast “Kallased ajamere kallastel”. Eelmiste suvede lood rääkisid Kallaste perest, elust Kirikukülas, vend Rudolfist, õdedest Idast ja Wilhelminest (Minnist), Oskari abikaasast Ainost. Loomulikult ei puudunud üheski loos pere kõige kuulsama liikme Oskariga seotud seigad. Kaarma kamberteatri seekordse lavastuse keskmes oli eelkõige Oskar.

Mis sunnib ühte linnainimest tulema maale kultuuri tegema? Ja veel teatrit tekitama? Etenduse kavalehel oli kirjas, et “Kaarma kamberteater lihtsalt tekkis. Tühjale kohale. Aeg oli siis 1. juuni 2010.”

Jah, teatrit meie kandis tõesti polnud, näitlejaid polnud, lavastajat polnud, kuid Kaarma köstrimaja oli, lahke perenaine Taimi Juhandi oli ja rikas Kallaste kultuurilugu oli. Ilmselt tänu sellele tähtsale ja armsale paigale ja Tiiu Villsaare kultuuriarmastusele sai kamberteater alguse. Nii nagu sai siit kunagi alguse Kallaste pere lugu. Tänu köstrist isale Mihkel Kallasele said kõik tema lapsed hea hariduse ja vajaliku pagasi eluks. Poeg Rudolfist sai õpetaja ja pastor, matemaatikaõpiku ja nuputamisraamatute autor. Võime uhkusega öelda, et Eesti üliõpilaste seltsi sinimustvalge lipu õnnistas Otepää kirikus sisse just tema.

Seekord rullus vaataja ees lahti Oskari lugu. Erinevad ilmekad eluetapid olid lavastaja Tiiu Villsaare poolt hoolikalt valitud ning näitlejate poolt lihtsalt ja siiralt esitatud. Oskar väikese poisina (Rasmus Vendel) Kallaste koduõues koos naabrilastega asjalikult toimetamas ja mängimas… Oskar gümnasistina (Argo Sannik) esimest korda armunud ja õnnelik… Siis Tartu ja õpingud… Järgnev küpsemine: õpingud Soomes, abiellumine Aino Krohniga, töö õpetaja ja õppejõuna, saadikutöö Soomes ja Suurbritannias. Kõige selle juurde kuulus väsimatu aateline tegevus Eesti hüvanguks.

Nii võttis Oskar Kallas osa Eesti kirjanduse seltsi asutamisest, pani aluse Eesti Rahva Muuseumi rajamisele (viis esimese eksponaadi oma kodust Kaarmalt), kogus rahvaluulet, organiseeris kogumistööd, oli esimene rahvaluuledoktor.

Etenduse kavalehelt võis lugeda Jaan Tõnissoni iseloomustust, ilmunud Postimehes 1938. a: “Oskar Philipp Kallas on üks meeldivamaid ja ilmekamaid isiksusi selle sajandi esimese poole Eesti avalikkuses… Kõiges oma töös ning rühmamises ikka heatujuline, tasakaalukas ja väsimatu usus ning lootuses paremale tulevikule. Vaimukas vestleja ja soojendav oma jumaliku huumoriga kõikjal, kuhu ta hulka astunud.”

Tunni aja jooksul sai vaataja käia mööda Oskar Kallase elurada. Lavastusega tehti kummardus Kaar-malt pärit kuulsamale inimesele tema 145. sünniaastapäeva künnisel.
Minu sügav kummardus kuulub Tiiu Villsaarele ja kamberteatri trupile, tänu kellele sai kultuurimälu värskendada ja nautida esinejate armast mängu Kallaste kunagisel taluõuel.

Sirje Aru
tänulik vaataja

Print Friendly, PDF & Email