Viirelaiule toodi Lõuna-Eestist karjatamiseks 440 lammast (4)

Audru valla lambakasvatajate selts tõi Suures väinas asuvale Viirelaiule Lõuna-Eestist suviseks karjatamiseks 440 lammast.

“Enne sügist sai perega Saaremaal käia ja siis praami aknast vaadates tundus see selline väga hea rohumaa,” ütles Audru valla lambakasvatajate seltsi juht Mart Alliku, kes ise peab lambaid Pärnumaal Varbla valla laidudel. Purjetajana on ta siiski mööda sõitnud ka Viirelaiust ning väikesaarel ka peatunud.

Praamil idanema hakanud mõtetest rääkis Alliku oma heale tuttavale, tuntud lambakasvatajale ja veterinaarile Ants Kuksile, kelle Karula rahvuspargis asuv Rõõmu talu on tuntud lambakasvatajate hulgas üle Eesti. “Antsul murdsid möödunud aastal hundid ja koerad maha 60 lammast, tegin Antsuga juttu ning pakkusin talle selle Viirelaiu mõtte välja,” pajatas Alliku, kes ühtlasi sõlmis lammaste karjatamiseks maavalitsuse ja maaomanikega rendilepingud. Selle aasta juuni algul tõidki Ants Kuks ja Mart Alliku saarele kokku 440 lammast.

Pikki aastaid inimtühjana seisnud Viirelaiul on lisaks suurele lambakarjale praegu Alliku väitel tegutsemas ka 15 saarlasest ehitajat, kes Tallinna ettevõtte Paternoster OÜ tellimusel rekonstrueerivad Viirelaiu majakavahi hooned kaasaegseks majutuskohaks. “Viirelaiul on praegu 80 ha kohta elutegevust rohkem kui keskmises Eesti vallas,” muigas Alliku.

Alliku kinnitusel on enam kui neljasajapealine lambakari juba praegu andnud karjamaade hooldamisel silmaga nähtava tulemuse. “Väiksema karja puhul hakkavad lambad taimi valima, aga suure karja puhul on maitseid mitmeid ja kui üks hakkab ees mingisugust taime sööma, siis teised tulevad järele,” selgitas lambakasvataja suure karja tulemuslikkuse tagamaid. Ta kinnitas, et kõik saarel olevad lambad on heas toitumuses.

Praegu on lammaste peremeestel siiski käsil jäärade äraviimine karjast. “Jäärad on kastreerimata ja hakkavad suguküpseks saama. Nii et võtame sealt munadega tegelased maha ja nooruttesid ilmselt ka ja saadame need Kaevatsi laiule Hiiumaale,” rääkis Alliku.

Seega jääb saarele kuni suve lõpuni pisut enam kui 300 lammast. Kuna hoolduse kohustus on võetud viie aasta peale, siis juba järgmisel kevadel on lambad Viirelaiul tagasi.

Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Piret Sepp ütles, et Viirelaiul on suur lage ala olnud pikalt kasutamata ja see oli vaid aja küsimus, millal keegi selle enda jaoks avastab.

Samamoodi on lood Saaremaa lõunarannikul Liivi lahes asuva Väike-Tulpe saarega, kus Mustjala vallas asuv veisekasvatusettevõte Ranna Villa on avaldanud soovi hakata karjatama šoti mägiveiseid. “Saarel on suur vaba ala, kuhu võiks juba praegu loomi peale panna, loomadel oleks seal süüa küll,” rääkis Piret Sepp, kelle sõnul oli Väike-Tulpe puhul samuti vaid aja küsimus, millal keegi selle oma kätte võtab.

Muhu kagurannikul asuva Viirelaiu pindala on 81 hektarit. Viirelaid on madal (kuni 4,5 meetrit üle merepinna), tasane ja võsastunud. Viirelaid on meresõitjatele ammu tuntud orientiir, mis juhatab lõuna poolt tulijaile teed Viire kurgu kaudu Väinamerre. Saare kirdeosas paikneb Viirelaiu tuletorn.

1,8 km2 suurune Väike-Tulpe saar on Kuressaare lähedal Liivi lahes asuv saar, mis halduslikult kuulub Kaarma valda.

Print Friendly, PDF & Email