Kuressaare koolipoiss on Eesti noorim pärandkoosluste taastaja (1)

17-aastane Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Karl Eik Rebane on tõenäoliselt noorim loodushoiutoetuse taotleja Eestis.

Karl Eik Rebane, kellele keskkonnaamet määras toetuse sel kevadel, hakkab taastama oma vanaemale kuluvat 0,88 ha suurust loopealseala Kura kurgu hoiualal Torgu vallas Türju külas. Karl Eik on sel aastal ainuke teadaolev poolloodusliku koosluse taastaja selles vallas, kellega on leping sõlmitud ning tõenäoliselt on ta noorim toetuse taotleja Eestis, ütles keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.

Karl Eik Rebane ütles Saar-te Häälele, et loopealse taastamisega saab pihta hakata pärast lindude pesitsusaja lõppu. Kadakatega kinni kasvanud loopealse taastamiseks kasutab loodushuviline noormees saagi ja võsalõikurit.
Loopealsed on eriti väärtuslikud ja liigirikkad niidud, mis on olnud Saaremaale väga iseloomulikud, kuid tänapäeval on suurem osa neist kinni kasvamas ja seega hääbumas.

Karl Eik Rebane on osalenud kahel korral keskkonnaameti korraldatud Vilsandi rahvuspargi noore looduskaitsja kursusel ning jäänud Kaja Lotmani sõnul mõlemal aastal silma sellega, et oskab küsida nutikaid küsimusi ja omab laia silmaringi looduse valdkonnas. “Talle meeldivad väga praktilised tegevused ja ta on olnud neis väga osav. Seega igati positiivne ja tõsine noor inimene,” kiitis Kaja Lotman. “Keskkonnaametit ja ka teisi looduskaitse sõpru rõõmustab väga, et ka noorem põlvkond soovib osaleda Saaremaa kauni looduse korrashoius,” lisas ta.

Kaja Lotmani sõnul on sel aastal plaanis üle Saare maakonna taastada ca 700 ha erinevaid poollooduslikke kooslusi, millest näiteks rannaniite on ca 260 ha, loopealseid 170 ha, puisniite ca 40 ha. Kõige rohkem taastamisele minevaid alasid on Kaarma vallas (ca 200 ha), teisel kohal on Kihelkonna vald (88 ha) ja kolmandal kohal Pihtla vald (ca 70 ha).

Suuremad niitude tervikalade taastamistööd on plaanis Kihelkonna vallas Kõrusel (ca 75 ha loopealse taastamist), Ruhnus (rannaniidu taastamine ca 50 ha), Väike-Tulpe saarel (rannaniidu taastamine ca 40 ha-l), Abrukal (rannaniidu taastamine ca 50 ha-l). Mullutu-Loode hoiualal taastatakse soostunud ja sooniite ca 90 ha. Väike-Tulpe saarel plaanitakse šoti mägiveiseid karjatama hakata.

Lotmani sõnul laekus taotlusi sel aastal rohkem, kui keskkonnaametil raha oli ja seetõttu valiti taastamiseks välja väärtuslikumad alad.

Print Friendly, PDF & Email