Erna Karpets sai 100-aastaseks

Erna Karpets sai 100-aastaseks

AASTATETAGUNE FOTOMEENUTUS: Tütar Anne näitab ema Erna noorpõlvepilti. Ema arvates oli ta nooruses ilus küll. Foto: Tõnu Veldre

Abrukal 100 aastat tagasi metsavahi peres sündinud Erna Karpets elab nüüd tütre juures Pärsamal. Veel kaks aastat tagasi elas ta üksinda Kuressaares teisel korrusel asuvas ahiküttega korteris ja sai endaga suurepäraselt hakkama.

Tütar Anne Raamat kurtis, et ema pole siiani uue elukohaga leppinud. “Aeg-ajalt hakkab ta ikka veel jala koju minema. Autosõitu ta ei salli,” rääkis Raamat.
Erna on hoolimata 100 eluaastast aktiivne ja kipub kõiki kamandama. Tõestamaks ajakirjanikule, et nooruses oli ta tunduvalt kenam kui praegu, laskis ta toaseinalt oma noorepõlvepildi õue tuua. Kui fotol olevale kaunitarile juurde mõelda lauluhääl, mis Erna jutu järgi Abruka metsavahitalust külasse kostis, ja tantsuoskus, võib aru saada, miks Muratsis asunud väeosas teeninud sõdurpoiss Erna ära kosis ja siia elama jäi.

30 aastat tantsu

Kokku on juubilar rahvatantsu tantsinud üle 30 aasta. Viimati tantsis ta oma eelmisel sünnipäeval.

80-aastaselt lõpetas Erna Karpets rahvaülikooli kiitusega. Vene keele õppis ta raadiost selgeks. Hiljem ka soome keele, aga see kippuvat tal unuma.Veel eelmisel kevadel vedas Erna kartulikorvid põllu peale. Sel aastal olla talle aga väike väsimus peale tulnud. “Nüüd pean siis pensionipõlve,” kinnitas naine, kes elus on pidanud palju tööd tegema. Juba viieaastaselt saadeti ta Vahase saarele lehmakarja, 9-aastaselt hakkas hobusega põldu kündma.

Pärast seda, kui Erna leeris ära käis, ostis ta isa Muratsisse Sepamaa talu. Pärast sõda kolis Erna Kuressaare linna elama. Sellest peale loeb ta ennast linnainimeseks. Algul töötas majahoidjana, siis katlakütjana. Viimased paarkümmend aastat küttis ta tavanditalituse Leinatare katelt ja pühkis ka majaesise puhtaks. “Ahju sai aetud kõik, mis põles,” muheles naine.

Suitsu pole teinud

Hobideks on tal olnud lugemine ja rahvatants. Veel üks hobi oli tal reisimine. Suure sõja ajal, päev pärast Tehumardi lahingut aeti ta hobusega küüdikorda sõjaväele varustust vedama. Vastutulev auto ehmatas hobust ning see hakkas lõhkuma. Naise näpp jäi ohjadesse kinni ja on siiani kõver. Teinekord hakkas aga Saksa lennuk neid naabrimehega taga ajama. Siis pugesid nad vankri alla peitu ja jäid ellu.

Oma pikaealisuse saladuseks peab Erna Karpets ennekõike tantsimist. Kuid sama oluline on tema meelest see, et ta pole suitsu teinud ega palju viina joonud. “Suitsu ma korra proovisin, aga see oli kole paha mekiga,” rääkis Erna. “See mõni pits viina aga, mis ma elus võtnud olen, tuli ilmselt tervisele hoopis kasuks,” arvas ta.

Print Friendly, PDF & Email