Tulumaksu laekumise tempo näitab kasvutrendi (3)

Tulumaksu laekumise tempo näitab kasvutrendiMaksu- ja tolliameti andmetel kasvas esimesel poolaastal üksikisiku tulumaksu laekumine Saare maakonnas möödunud aasta sama ajaga võrreldes enam kui kümnendiku võrra. Eriti hea on aga laekumine olnud Salme vallas.

Esimesel poolaastal laekus Saare maakonna omavalitsuste eelarvetesse ligi 815 000 eurot ehk 10,2 protsenti enam kui mullu samal ajal. Võrdluseks olgu siinjuures nimetatud, et mullu laekus Saare maakonna omavalitsuste eelarvetesse esimesel poolaastal ligi 600 000 eurot ehk 8,1 protsenti enam kui 2011. aasta kuue kuu jooksul.

Kasv on märkimisväärne. Sellest võib järeldada, et majanduslikus mõttes on tänavu esimene poolaasta olnud palju parem kui mullune.

Esimese poolaasta andmed näitavad, et 2013. aastal laekus Saare maakonna pea kõigis omavalitsustes üksikisiku tulumaksu enam kui 2012. aasta samal perioodil. Ainus erand on Kihelkonna vald, kus tulumaksu laekumine on 3,7 protsendi võrra vähenenud (vt joonist).

Salme vald üllatas

Üllatav on üksikisiku tulumaksu laekumine olnud Salme vallas. Kuue kuu arvestuses on tänavu seal mullusega võrreldes tulumaksu laekunud ligi 50 protsenti enam. Rahalises väärtuses tähendab see, et valla eelarve on saanud umbes 133 000 eurot rohkem kui algul kavandati.

Suisa erakordne oli aga tulumaksu laekumise kasv Salme vallas mais. Kui möödunud aasta mais laekus Salme eelarvesse tulumaksu umbes 43 000 eurot, siis tänavu koguni 130 337 eurot. Kasv oli ligi 87 000 eurot ehk 201,9 protsenti.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu ütles kommentaariks, et selle aasta kevadel deklareerisid mõned nende valla elanikud tavapärasest suurema sissetuleku. “Sellega on ka seletatav tulumaksu laekumise erakordne kasv,” lisas ta. Kuna aga maksuandmed kuuluvad konfidentsiaalsete isikuandmete hulka, ei saanud vallavanem seda teemat detailsemalt kommenteerida.

Rahandusministeeriumi veebilehel toodud statistikast ilmneb, et maksumaksjate arv pole Salme vallas tänavu eriti kasvanud: 2012. aasta aprillis oli seal 518 maksumaksjat, tänavu 529.

Küll on aga märkimisväärne muutus aset leidnud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete struktuuris. Nimelt torkab Salme valla puhul silma, et tänavu on seal lausa kümnetes kordades kasvanud selline tululiik, mida statistikas nimetatakse “juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasuks”. Tõsi, mõnevõrra on kasvanud ka valla elanike palgatulu, kuid seda mitte eriti palju.

Näiteks kui 2012. aasta aprillis maksti Salme valla elanikele juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu summas 40 654 eurot, siis tänavu koguni 874 745 eurot. Võib oletada, et just see juhtimistasu enam kui 20-kordne kasv tõi ka kopsaka lisaraha valla eelarvesse.

Lisaeelarve tuleb

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et kohe pärast puhkustehooaja lõppu kavatseb vald kindlasti vastu võtta positiivse lisaeelarve. Küsimusele, kuhu on kavas lisaraha kulutada, vastas ta: “Üks meie prioriteet on valla teede korrashoid. Sinna kavatseme lisaraha ka kulutada.”

Kui üksikisiku tulumaksu laekumist võrrelda omavalitsuste praegu kehtivate eelarvetega, siis üldjoontes ollakse graafikus. Teoreetiliselt peaks kuue kuuga olema eelarvetesse kavandatud maksukogusest laekunud pool ehk 50 protsenti.

Praeguse seisuga on enamikus omavalitsustest üksikisiku tulumaksu laekunud üle 50 protsendi. Alla selle näitaja on tulumaksu laekunud Saare maakonna viies omavalitsuses. Neist neljas – Laimjala, Mustjala, Orissaare ja Pöide vallas – ollakse maksulaekumise graafikust maas minimaalselt.

Erand on vaid Kihelkonna, kus tänavu on üksikisiku tulumaksu kavandatust laekunud vaid 42,2 protsenti. See tähendab, et maksulaekumise graafikust ollakse maas ligi 35 000 euroga (see on umbes Kihelkonna valla ühekuune maksulaekumine).

Kuna Kihelkonna vallavalitsus on praegu kollektiivpuhkusel, siis kommentaari selle nigelavõitu maksulaekumise kohta ajalehel saada ei õnnestunud.

 

Omavalitsusjuhid kommenteerivad head maksulaekumist

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov:
Tulumaksu hea laekumise üks põhjus on kindlasti see, et käesolevast aastast suurenes omavalitsustele üle kantav tulumaksu määr – kui varem oli see 11,4%, siis nüüd 11,57%. Ainuüksi linnale tõi see juurde 55 800 eurot. (Üldse on linn tänavu saanud tulumaksu ligi 276 000 eurot rohkem kui mullu – toim.) Lisaks tõusis alates 1. aprillist 5 protsendi võrra linnakassast palka saavate töötajate töötasu.
Oma mõju heale maksulaekumisele on kindlasti avaldanud ka suvehooaja algus, mil toitlustus- ja teenindusasutustes tekib juurde uusi töökohti. Näiteks kui jaanuaris oli töötukassa andmetel meil 411 töötut, siis mai lõpu seisuga oli neid vaid 334.
Lisaeelarve septembris kindlasti koostame, kuid pigem puudutab see eelarvesiseseid muudatusi. Kas aga võtame ka ülelaekunud tulumaksu kasutusele, seda ma täna veel kinnitada ei julge. Ise arvan, et otstarbekas oleks suunata 2013. aasta tulude ülelaekumine järgmise aasta eelarvesse.

Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson:
Lisaeelarve osas on veel vara midagi öelda, vaatame ära ka aasta teise poole laekumised. Kui just otsest vajadust ei teki, siis lisaeelarvet me kindlasti vastu ei võta. Pigem suuname ülelaekumise järgmise aasta eelarvesse. Väike reserv kulub alati marjaks ära.

Pihtla vallavanem Jüri Saar:
Vallavalitsus ei pane ülelaekunud raha sukasäärde ega vii börsile, vaid investeerib selle Sandla kultuurimaja küttesüsteemi rekonstrueerimisse.

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep:
Tulumaksu hea laekumine on kindlasti mitme komponendi koosmõju. Väga loodan, et kasvu peamine põhjus on palgatõus erasektoris… Kuid vähenenud on ka töötute arv.
Lisaeelarvet me koostada ei kavatse. Ülelaekunud raha jätame reservi järgmise aasta investeeringute kava (Leisi katlamaja, vallateede mustkatted) realiseerimiseks.

Muhu vallavanem Raido Liitmäe:
Kui jälgida tööjõunõudlust ja võttes arvesse, et Muhus käib praegu aktiivne ehitustegevus, siis võib loota, et vähemalt suvel ja sügisel positiivne maksulaekumine jätkub.
Hetkel on meil käsil mitmed suured ehitustööd – Muhu ja Ida-Saaremaa vanurite hooldekodu, lasteaia remont, Tusti ja Muhu alajaama vahelise maakaabli paigaldus. Kõigil neil objektidel saavad suuremal või vähemal määral tööd ka kohalikud inimesed, mis annab lähikuudeks kindlustunde.
Positiivset lisaeelarvet hetkel plaanis ei ole ja ülelaekumine jääb reservi uue sotsiaalkeskuse ehituse rahastamiseks. Nii on meil võimalus vähendada ehituse lõpetamiseks vajaliku laenusumma suurust.

Print Friendly, PDF & Email