Kõne Iffile (5)

Täna räägime Iffiga puhkamisest ja sellest, et puhkuse ajal tasub tõesti puhata.

Meil on aastatega kujunenud välja nii, et tavaliselt teeme need suvetuurid ära juunis-juulis. Oleme oma ansambliga kokku leppinud, et jätame augusti tühjemaks. Muidugi, sel aastal on üsna mitu mängu Rock Hoteliga augustis, aga suuremalt jaolt on küll puhkus. Ka mu abikaasa võtab seepärast puhkuse välja tavaliselt augustis.

Üldiselt puhkuse ajal ma tõesti puhkan. Siis ei võta ma endale eriti mingeid kohustusi – kuigi veidi neid küll on – ja lasen end juhtida, ütleme, instinktidel. Lihtsalt vedelen ja käin kalal, sõidan mööda kaunist Saare- ja Muhumaad. Vaatan, mis ümberringi toimub ja kuuletun ideedele, mis äkki pähe tulevad. Näiteks kui järsku tuleb idee sõita Peipsi äärde, siis me ka sõidame ja vaatame sealset kaunist loodust, neid sibulakülasid. Sellised kahe-kolmepäevased reisid on väga toredad.

Mulle meeldib paadiga kalal käia. Viimased kümme aastat olen endale lubanud, et järgmiseks aastaks muretsen endale õnge ja hakkan ka koos teistega seal väinatammi alt läbi voolava oja ääres kala püüdma. Aga ilmselt luban seda endale veel kümme aastat.

Ma ei ole küll kirglik kalamees ja paati mul endal pole, aga sõbral on ja nii ma temaga koos kolm-neli korda suve jooksul kalal käin. Olen püüdnud võrkudega kõike, mida meri pakub: haugi, ahvenat, linaskit. Tänavu, tõsi küll, kalale ma jõudnud ei ole.

Nüüd puhkuse ajal tahaksin üles soojendada oma klaasitööoskused – tegin kunagi usinasti selliseid väikseid vitraažikesi. See on väga mõnus kogemus. Klaasitööd õppisin ühe hea inimese kõrval Tallinnas ühes klaasitöökojas. Sain sealt kõige elementaarsemad oskused, aga on ju olemas raamatud. Mul on lausa vajadus teha midagi oma kätega – ma ei suudaks puhkuse ajal päevad läbi vaid raamatuid lugeda. Kui saad teha midagi sellist, mille ise välja mõtled, on hea tunne.

Kuigi me pole mingid põllumehed, jätkub maal tegemist ka puhkuse ajal. Minu jaoks on tähtis, et talu ümbrus oleks korras ning see toimetamine on tohutu hea vaheldus sellele, mida pakub Tallinn.

Nagu paljudel saar-lastel-muhulastel, käib minulgi suvel külas sugulasi-sõpru. Selle üle on mul hea meel, sest paljusid neist pole ju pikka aega näinud ja siis on tore suhelda. Aga mulle meeldib ka vaikus ja rahu, olla üksi või kahekesi koos abikaasaga, irduda sellest üha kiirenevast maailmast. Mul siin Muhus arvutit ei ole ja minu suhtlus käib kõik telefoni teel. Ise olen sellega väga rahul.

Aga augustikuuni on veel aega. Seni tuleb veidi tööd teha. Üks tuur, kus kaasa löön, algaski Saaremaalt. Mängime seal Jaan Elgula ja Kappeli Kvartetiga, teeme kuus kontserti. Järgmisel nädalal hakkab oma suurt juubelituuri tegema Tõnis Mägi ja minul on seal suur au esineda. Kuna laulan seal ainult ühe loo, on see minu jaoks lihtne töö, ainult sõitmise vaev.

Jäääär palus, et kuna nad tulevad ka Saaremaale, laulaksin kontserdil kolm nende lugu. Eks pean neid õppima hakkama.
Seal on ju mu vanad sõbrad ja miks mitte, see on tore ettevõtmine. Vahel on mõnus tavapärasest tööst midagi muud kogeda, see lööb vere teistpidi käima.

Aga puhata on tähtis. Ei ole vaja tõmmelda, kiirustada võib aeglaselt ka. Mina soovitan kõigile: puhake! Ärge seadke mingeid meeletuid maailmavallutamise plaane, et teha puhkuse ajal ära kõik asjad, mis on jäänud tegemata – ei ole vaja.

Vedelege, sõbrad! Laiselge! Puhake!

Print Friendly, PDF & Email