Ingla Leisi 60 aastat lakkamatut kultuuritööd

OMAS ELEMENDIS: Ingla Leisi kinnitusel on vanamuttide rollid ta lemmikud. Foto: Sander Ilvest

Laupäeval tähistas Saare maakonnas ja kogu vabariigis tuntud kultuuritöötaja Ingla Leis oma 80. sünnipäeva sõprade ja lähedaste ringis.

Ingla saavutused ja tegemised kultuurivaldkonnas on hindamatud. 40 aastat ametlikult, tööraamatu järgi tehtud kultuuritööd, koos mitteametlikult tehtuga aga kokku 60 aastat. Imetlust väärt number! Kui Inglalt küsida, mis on teda hoidnud kultuuri juures nii kaua aega, tõdeb ta, et ega oskagi vastata.

“Pole kunagi osanud öelda, mis see on, aga ju see on kuidagi sisse kodeeritud ja mu loomuses,” muheleb staažikas kultuurijuht. Esimene laulupidu, kus ta osales, oli 1947. aastal, kui Ingla ema laulis Valjala segakooris ja Ingla ise Lööne lastekooris. Selles, et ta hakkab tegema kultuuritööd, oli Ingla elukutset valides kohe kindel.

Aastatel 1960–1964 töötas Ingla Uuemõisas, tolleaegses Tornimäe rahvamajas. Edasi vedas ta kultuuritööd Orissaares, kuni 1985. aastal suundus taas Uuemõisasse. 1. novembril 1988 kutsuti Ingla Pöide sovhoosi klubijuhataks.

Esimene taidlusring, millega Ingla tööle hakkas, oli näitering, kus ta lavastas Olev Antoni “Laudalüürika”. Kõige hingelähedasemaks peab auväärses eas kultuuritegija tööaastaid Orissaare kultuurimaja juhatajana.

“Need on olnud mu jaoks tippaastad,” räägib ta, meenutades, et esineda Moskvas laulu- ja tantsuansambliga 64 kollektiivi seas ja tulla koju esikohaga oli ikka suur asi. Mitu lavastust on Ingla lavale seadnud, ei oska ta kosta. “Ju ma selleks ajaks selgeks saan, kui sügisel tuleb näiteringi 25. aasta tähistamine,” naerab ta.

Paberite järgi lahkus Ingla ametipostilt 31. juulil 2000, ent veel käesoleva aasta alguseni juhtis ta näiteringi ning praegu laulab naisansamblis Vokiratas. “Ma ütlesin naistele, et kui ma enam viisi ei pea, siis ajage mind koju,” viskab ta mõnusalt nalja. Ingla sõnul on tal mõtteid palju ja kogu aeg tahaks ikka seda ja teist teha.

Oma lemmikrollideks peab Ingla vanamuttide omi. “Noorte rollid ei ole mulle kunagi istunud, ikka need vanad naised,” naerab ta lõbusalt, lisades, et vanamutte etendades tunneb ta end kohe eriti hästi.

Tõeline energiapomm

Saaremaa rahvakultuurispetsialist Krista Lember meenutab, et see oli aastal 1986, kui ta Saaremaale tööle tuli. Ka siis käisid rahvamajade töötajad ühisnõupidamistel. “Sealt ta mulle meelde jäigi – sõnaka, otsekohese ja teadja kultuuritöötajana,” kinnitab Lember. Nii on see olnud siiani. Ingla teab, mida teeb ja ta teeb palju.

Enda Juht meenutab, et kui tema 1971. aastal Orissaarde tuli, oli Ingla kultuurimaja juhataja. “Ta on ääretut energiat täis inimene. Energiapomm! Selline inimene, kes armastab rahvast ja tunneb end hästi rahvamasside ees,” kinnitab Juht. “Ta on humoorika ütlemisega. Mäletan, kui tal oli vaja linna minna, ütles ta, et ah, ma käi korra joostes linnas ära,” naerab Juht.

Kultuuritöö on olnud Ingla elutöö. “Praegu laulab ta ansamblis Vokiratas. Kui ta kevadel õnnetult puusale kukkus, siis mõtlesime, et ju peame kedagi asemele otsima, aga võta näpust! Tal on 80-aastaselt sellist elujõudu, mida mõnel nooremalgi pole,” kiidab Juht.