Mis sest prügist ikka kirjutada. On ju palju meeldivamaid asju. Kirjutan aga seepärast, et linnakodanik saaks aru, kuidas asjad käivad. Aga asjad käivad huvitavalt.
Selgitada tahan nii pakendi tagasikogumist kui ka korraldatud jäätmeveo nüansse.
Kuressaare linnas on, vähemalt oli enne minu linnavalitsusest äratulekut, 16 avalikku pakendi tagasiandmise kohta, kus linnakodanik saab oma pakendijäätmed ära anda tasuta.
Kuna Kuressaare elanike arv vastab teatud kindlale kriteeriumile pakendiseaduse mõistes, siis seadusest tulenevalt ei tohi kogumispunktide vahemaa ületada 500 meetrit ja igas kogumispunktis peab olema esindatud kõikide pakendijäätmete vastuvõtt. Konteinerile on ilusti peale kirjutatud, mida kuhu panna.
Kes tahab raha ära anda?
Kuidas käib pakendi tagasikorjamine? Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Seda esmakordselt Eestis turule tuues.
Taaskasutusorganisatsioon (TKO) on pakendiseaduse alusel keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Ehk iga pakendiettevõtja ei korja oma pakendit tagasi eraldi, vaid seda teevad TKO-d.
Pakendiettevõtja maksab TKO-le (kohe alguses), et see tema pakendi tagasi kogub ja teatud protsendi sellest taaskasutusse toob.
Huvitav hakkabki siit: raha, mille TKO on kätte saanud, peab ta tagasi maksma operaatorile, kes siis pakendijäätmed füüsiliselt kokku korjab ja selle rahaga edasi toimetab. Aga kes tahab ära anda raha, mis juba käes on?
Pakendikonteinerisse võib viia pakendijäätmeid nii tavakodanik kui ka juriidiline isik. Viimase puhul kehtib nõue “mõistlikus koguses”.
Omavalitsuse ülesanne on sundida ületäitunud pakendikonteinereid võimalikult kiiresti tühjendama.
Aga nagu kõigega meie elus, on ka siin poliitika mängus. Kolmest TKO-st kahes tõmbavad niite erakonnad. Kolmandaga oligi kõige meeldivam asja ajada. See on MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ehk ETO, mida juhib Siret Kivilo.
Vaidlus TKO-ga on tihti kui võitlus tuuleveskiga. Võid ju alustada menetlusega, aga prügi lendab ikka mööda linna omasoodu ja saadetakse lihtsalt pikalt. Tunnistatakse ainult vastujõudu.
Jõudu saad aga näidata, kui seadus on paigas ning sul on piisavalt kogemust ja inspektoriülbust. Seda viimast ei maksa aga näidata linnakodaniku peal.
Kuressaares on pea 20 aastat jäätmeveokonkursid võitnud üks ja seesama firma. Prügifirma poolt vaadatuna on see isegi väga hea – näitab stabiilsust ja loob kuvandi kui ärigeeniusest. Üks firma tühjendab konteinerid, teine ostab prügi ära, sorteerib ja ei tea, mida veel teeb. Omanikering on üks. Prügi laskmisel läbi mitme firma paistab olevat oma võlu.
Kõigile sunduslikult kord kuus
Riigi jäätmepoliitika määrab riigi jäätmekava, allapoole omavalitsuse jäätmekava, seadused ja jäätmehoolduseeskirjad. Riigi jäätmekava nägi ette europrügilate ehitamise, kuhu suunati kroonimiljardid. Omavalitsustel tuli laenata, et katta omaosalus. Aga ühel päeval läks lahti jäätmete põletamine ja jäätmejaamad jäävad vanu aegu meelde tuletama.
Siis hakkasime sorteerima biolagunevaid jäätmeid. Ainult et tehnoloogia on selline, et kodune hakklihamasin on ka võimsam kui meil Kullimäel. Pioneere ehk eeskäijaid tabab alati üks saatus.
Süüdi on ikka linnakodanik. Osaliselt jah, sest alati leidub meie seas neid, kes seadust eiravad. Aga hoopis nadim on see, kui tahetakse Jaan Tatika kombel imemasinat ehitada. Jaanil ka ei tulnud hästi välja. Aga Tatikas kannatas masina sünnivalud ise. Edu korral lubas kõik oma elamise Kuu peale viia.
Omavalitsused on püüdnud korraldatud jäätmeveos ohjad oma kätte võtta. Kuressaares töötaks see Linnamajanduse ettevõttena ja korraldatud jäätmeveoga tegeleks kohalik omavalitsus. Paraku nulliti see seaduseettepanek riigikogu poolt kiiresti kahe suure jäätmevedaja lobitöö töttu.
Nüüd siis uus idee – tihedam prügivedu, kõigile sunduslikult kord kuus.
Miskipärast ei ole usku. Usk kadus siis, kui hakkasin maksma üht kallimat prügiveomaksu Eestis.
Äriettevõtte asi ongi kasumit teenida. Võin meelde tuletada, millist kasumimarginaali peetakse Euroopas mõistlikuks. See on 5–7 protsenti. Äriregistrist saab ju andmed iga kodanik. Tekib küsimus, miks üldse hanget korraldada, kui hankes lubatu ja tegelik nii palju erinevad.
Ei ole nõus väitega, et pakendikonteinerite juurde veavad olmeprügi need, kellel puudub leping või kes tellivad veo harva. Olen otsinud kümneid kordi läbi prügikotte ja valvanud ka terve öö pakendikonteinerite juures.
ulemus oli teistsugune. Prügisokutaja oli enamasti isik, kel leping olemas.
Olen nõus ajakirjanik Alver Kiviga. Ka mina ei hakka maksma pooltühja konteineri tühjendamise eest – olles aastaid elanud maal ja maksud maksnud Kuressaare linnale.
Imelik “Kevades” oli otsekohene mees. Kui Arno lubas köstrile ära kaevata, lubas Imelik võtta oma kandle ja Tiugu ning ära minna. Eks tuleb Imeliku soovitust meeles pidada.
Aga üks soovitus leiutajatele-otsustajatele. Lihtsaim viis, otsustamaks raha paigutamist on selline: kas paneksin sinna oma isikliku raha?
Seda lühikest kirjatükki lugedes ei maksa kellelgi asja isiklikult võtta.
Heino Vipp
linnakodanik, endine linnaametnik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kuule Heino. Sul on nagu asjad selged, aga mina küll ei oska su juttu ära seedida.
Kes ei anna kellele pakendiraha.
Kas erakonnad saavad raha endale.
Kas on halb, kui jäätmekonkursi võidab 20 aastat järjest üks firma.
Kas Kullimäel ei suudeta biolagunevat jäädet käidelda.
Kui suur on prügifirma kasumimarginaal.
Mis põhjusel on prügisokutajaks isik, kellel on prügileping olemas.
Kuhu sa oma kandle ja Tiuguga lähed, kas igal pool ei kehti jäätmeseadus.
Mis otsustajate raha paigutamise lause see on, kas linn paigutas kusagile raha.
Anna andeks, et ma ei oska ridade vahelt lugeda. Võiksid kasvõi kommentaariumis asja lahti seletada.
Mina presin oma prügi käepäraste vahenditega kokku ja olen hinanguliselt võitnud rahaliselt kaheksa korda. Tee järele või paremini!
Tubli, Heino
milleks selline sogane artikkel,see külvab
veel rohkem segadust inimestesse ja näib
“käki” keeramisena linnavalitsusele kus Sa ise
varem töötasid.Üks õige mees nii ei käitu
Olen korterelamu inimene ja maksan kõikide
asjade eest, samal ajal kui eramaja viib
rahulikult kogu sorteeritud kauba tasuta
konteineritesse,kahjuks koos “lisaga”
nagu selgub ajalehtede piltidelt.
Miks osa firmasid siis kõik ise kinni maksvad
kui mõned valitud “mõistlikkuse” piires
üldkasutatavaid konteinereid täidavad
Kus siis õiglus ja linnavalitsuse seni tehtud
töö on seaduse täitmise suunas.Nüüd kui midagi liikuma hakkab on kisa oi oi kui suur.
Prügist peab kirjutama ja palju palju rohkem
arvamust avaldama et oleks võimalik leida
see õige kord.Ei ole seaduse ees väljavalituid ja mittevalituid.
Oh, sa poiss, härra Vipp hakkas puusalt tulistama! Kuhu ja kelle pihta, jääb arusaamatuks, oleks võinud ju oma pika ametisoleku ajal kõik need probleemid lahendada aga ei.
Eriliigiliste eelsorteeritud ehk pakendikonteinerite suureks probleemiks on see, et sinna sattub liialt palju inimeste poolt sokutatud olmeprügi, täpselt sama jama on ka kõigi teiste avalike konteineritega ning kannatavad ka suurelamud, kuhu pidevalt prügisokutajad oma prügi veavad. Miks on neid prügisokutajaid meie linnas nii palju? Kas need inimesed tõesti arvavad, et nad on teadmata, ei nende nimed on kõik teada. Kas on võimalik elada ilma prügi tekitamata, kui inimene soetas omale 2006 aastal prügikonteineri, sõlmis lepingu, aga prügivedu pole siiani toimunud ja neid inimesi on 70 ringis, lisaks kõik need, kes on suvatsenud paari aasta jooksul korra prügivedu tellida ja ka sellised, kellel aastas korra prügi tekib. Huvitav on see, et suurelamutes elanikud täidavad korraldatud jäätmeveo kohustusi koos eriliigiliste jäätmete sorteerimisega aga väga paljud eramuomanikud vilistavad selle peale. Suurelamutes on prügi pidevalt aga teatud eramutes see kaob kuhugi.
Siit tuleb ka nõue, et prügi peab tekkima ja seda ei saa käidelda läbi saunaahju, või siis sokutades seda võõrastesse konteineritesse.
Inimesel tuleb valida omale õige suurusega konteiner, milles probleem, kas selles on süüdi kõik teised linnakodanikud kui osteti omale suured konteinerid, sest hinnavahe oli minimaalne. Kordan veel, korraldatud jäätmevedu kehtis ka see aeg, kui omale suuri konteinereid soetati, siis oli prügi, kui nüüd on vaja maksta selle eest, siis seda enam pole.
Kuressaares on jäätmeveo konkursi võitnud tõesti Prügimees aga tänu sellele, et Prügimehe poolt pakutav hind on olnud odavam teistest pakkujatest. Mingit kuvandit pole siit vaja otsida! Kui üks firma veab, siis Vipi käest tahaks küsida, milline on see teine firma kes selle prügi ära ostab? Kui praegu Prügimees kogub prügi, viib selle jäätmejaama ja maksab tonni pealt 114, 65 € tonnilt jäätmejaamale. Jäätmejaam eemaldab sinna toodust prügist ohtlikud jäätmed, vanad autorehvid, elektroonika, kõik selle, mida ei tohi ladustamisele saata, mis tuleb omakorda utiliseerida läbi erinevate firmade, mis samuti raha maksab. Jäätmejaam peab katma sellest prügi vastuvõtu hinnast jaama ehituskulud, transpordikulud ja igapäevased tegevuskulud koos tööl olevate tööliste palkadega. Paraku ei jää see prügi siia, vaid siin laaditakse konteineritesse või siis pressitakse presskonteineritesse ja saadetakse Paikre prügilasse, mis kuulub Pärnu omavalitsustele. Seal aga vastupidiselt Vipi jutule tuleb ikka raha maksta, et see vastu meilt võetaks. Milleks selline hämar hämamine prügi läbilaskmisest läbi mitme firma, endise linnaametniku poolt.
Endise linnaametnikuna võiks Vipp teada kes jäätmejaama ehitasid, miks peab see prügi minema jäätmejaama ning kuidas ja kellele see siit edasi toimetatakse!
Eile avati IRU jäätmepõletustehas mille omanikuks on riik, ka seal kehtivad jäätmetele vastuvõtuhinnad, ei ole nii, et keegi prügile peale maksab, mis aga võib-olla tava televaatajale kahe silma vahele jäi oli see, et IRU jäätmepõletusplokk saastab õhku oma prügipõletusega sama palju kui 60 eramajapidamist oma kütteseadmetega ning seal põletatakse tunnis 27-31 tonni jäätmeid.
Seadused on täitmiseks, mitte asjatuks vaidlemiseks.
…Seadused on täitmiseks, mitte asjatuks vaidlemiseks…
Täielik monopol. Seadused ostetakse müüdavatelt poliitikutelt.Üks ja sama tegelaskond toimetab erinevates prügifirmades, et seadustest mööda hiilida.Tuleks teha restart ja anda sõltumatult linnaviletsusest prügivedamise õigus erinevatele firmadele, et siis konkurentsiga prügiveo hind elanikkonnale alaneks.Ka elekter on lahutatud erinevate firmade vahel ja on tekitatud konkurents.
Kui juba anonüümselt lahmid, siis kirjuta millistest seadustest mööda hiilitakse. Milliselt poliitikult on Prügimees mingi seaduse ostnud, kas pole naljakas!
Olen kindel, et Prügimees on kasvõi kohe homsest päevast nõus minema vabaturule koos kõigi teiste vedajatega, kus erinevad firmad saaksid õiglaste hindadega prügi vedada, aga paraku see tähendaks hoopis prügiveo hinna tõusu.
Vastan ka sellele hinnatõusule. Praegused hinnad on kujunenud vähempakkumistel, kus võidab see, kes suudab kõige odavama hinnaga prügi vedada ja nendest praegustest hindadest on kõik välja pigistatud, et uut tehnikat soetada, tõsta tööliste palkasid ja teha muid vajaminevaid investeeringuid on ainsaks võimaluseks prügiveo hinda tõsta.
Niipalju Sulle siis vabaturust, mida praegu ootavad suure õhinaga kõik Eestis tegutsevad prügifirmad.
Mul on tõepoolest pumppüss CBC-586 kal 12.
Ja lasen puusalt. Info täpne.
Ja imestasin, miks minu andmete peal karistusregistris on 3 kuu jooksul käidud ligi 20 korda, seda läbi relvaloa kontrolli.