Selle üle, kas käputäie õpilastega gümnaasiumi pidamine on ikka mõistlik või mitte, võiks jäädagi vaidlema.
Üks kahtlejaist, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro leiab, et isegi, kui Leisi noori oleks rohkem kui kahel käel sõrmi, mahuksid nad linna koolidesse ilusti ära.
Kindlasti leidub palju neid, kes küsivad: kui head haridust suudab selline pisike gümnaasium pakkuda? Samas on Leisi rahvas ja vallavolikogu otsustanud: kool peab jääma ja jääb, nii kaua kui see meie otsustada on.
See, mida mõni võib pidada kohaliku kogukonna kapriisiks, on teisalt mõistetav. Muidugi, kust kaob gümnaasium, võib mõne aasta pärast kaduda ka põhikool. Ja kui ei ole kooli, pole peagi enam rahvastki. Hoiatavat näidet ei tasu kaugelt otsida – Torgu kool suleti ja kui palju on sinna jäänud noori peresid? Vähe, väga vähe.
Aga nii kaua kui gümnaasium säilib, on lootust, et ehk kõik ei lähegi mujale paremat elu otsima. Ehk jääb mõni päriseks paigale. Mine tea?
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
suure kooli direktor Aro ei suuda leppida ühe kogukonna targa otsusega- säilitada maa kool ! Targad on selle kogukonna eestvedajad, kes mõistavad, kuidas oleks võimalik säilitada rahvast maal… Kõik ei pea olema siin väikesel Saaremaal Kuressaare-keskne! Osakem hoida oma kodukoha väärtusi! Kool selleks on suurepärane võimalus, et hoida niigi vaeseid maa inimesi! Päevaselge, et linnas on EURO pikem, taevas sinisem ja rohi rohelisem…
Uskumatu, et vald noored oma huvidele ohvriks toovad. Haldusreformi vajaduse elav näide.
Ega’s muud pole midagi, aga gümnaasiumiharidus peaks ikka juba konkurentsivõimeline olema.
Ja Leisi haridus on konkurentsivõimeline päris kindlasti.
Väikese maakooli väikesest klassist võib noor saada palju parema stardi ellu kui mammutkoolist, kus kogu energia kulub tõestamisele, et sa pole kaamel,
Jõudu väikestele gümnaasiumitele!
Oled sa vaadanud viimaste aastate riigieksamite tulemusi? Leisi on seal ju lausa super-kohal. Samas ei saa kindel olla nende heade numbrite püsimises, sest kui on vähe lapsi, siis iga hea ja iga halb õpilane võivad seda kõigutada. Küll aga saab järeldada, et seal koolis on võimalik hea haridus saada, kui ise tahad.
Kindlasti võib ka ühekaupa õpetada, küsimus on, kes selle kinni maksab.
Kui Leisi vald oleks pingutanud need 20 aastat ja toonud oma valda ükskõik millist tootmist, oleks valla elanikel ka praegu normaalseid hästi tasustatavaid töökohti, oleks lapsi, kes gümnaasiumi haridust vajaksid ja kes kooli täidaksid. Paraku oldi unes, hõljuti pilvedel ja loodeti, et kuhu see rahvas ikka siit kaob.
Aga rahvas kaob, ei aita ka selle kooli pidamine midagi, rahvas läheb sinna kus raha töö eest makstakse, kus tööd saab teha!
Leisi keskkooli inglise keele riigieksamite keskmine hinne on Eestis kümne parema seas! Mõistate ikka, mida see tähendab? …arvestades, et suudetakse püsida samal tasemel Inglise Kolledži ja teiste tuntud eliitkoolidega. Nii, et Leisi puhul argument väikese maakeskkooli madalamast tasemest ei päde. Kool on väike, aga tubli.
Keegi ei kahtle Leisi kooli õpetajate võimekuses õpetada lapsi Samuti saab enamus aru kooli kui tööandja vajadusest omavalitsuses. Aga vald ja kool peaksid väljamõtlema selle midagi, miks üks noor peaks tahtma tulla Leisi kooli. On ju ilmselge, et valla lastest ei piisa kooli normaalseks toimimiseks.
..et isegi kui Eesti noori oleks rohkem kui “kahel käel sõrmi”, siis mahuksid nad Euroopa koolidesse ilusti ära…
Meid on kõigest ca 1,2 miljonit (900 000).
Ebamõistlik kapriis võib väike rahvale olla tihti mitte poomisnöör, vaid päästerõngas.
Kõigile lisaks arvab Aro, et linnas on aru Arom-aga ei ole. Kuule Aro, lõpeta jahumine, Leisi kool peab jääma, meeldigu see sinusugusele, või mitte.
Ja oleks volikogu otsustanud güm. osa sulgeda, oleks jälle kärss kärnas ja maa külmunud olnud, kuidas ikka valitsus või kes tahes maaelu välja suretab.