Eelmise aasta palgaandmete põhjal võib väita, et Saare maakonna valdades on naiste palgad enamasti hulga pisemad kui meestel ja näiteks Mustjalas on meeste ja naiste palgavahe koguni kahekordne.
Statistikaameti andmeil oli Saare maakonnas eelmise aasta keskmine palk 772,09 eurot, üle-eelmisel aastal oli see 736,77 eurot. Seega on keskmine palk aastaga 35 eurot kasvanud, jäädes siiski mitmesaja euro võrra alla Eesti keskmisele.
“Need, kellel lapsed on väikesed, nende seis on väga raske,” sõnas Merle Mai Kaarma vallast. Tema sõnul on naiste keskmine palk Saaremaal 300–400 eurot, meestel umbes 600–700. “Mina küll ei tea kedagi, kes rohkem teeniks,” nentis Mai.
Meeste keskmine palk oli Saare maakonnas eelmisel aastal 909,38 eurot, naistel aga 648,07 eurot. See on 261,38 eurot ehk 28,7% vähem kui meeste keskmine palk. 2011. aastal oli meeste keskmine palk 860,11 eurot ja naistel 625,30 eurot ehk 234,81 euro võrra väiksem.
“Minu meelest on naiste palk naeruväärselt väike,” arvas suvesaarlane Epp Annus, kelle sõnul mehed ei peaks eriti kurtma, sest meeste palgaseis on pigem hea.
“Meie palgad peaksid olema vähemalt 1500 eurot,” lausus kuressaarlane JK, kelle sõnul on tema oma peres ainuke, kes teenib, ning sellest tema kinnitusel küll ära ei ela.
Kuressaares oli meeste keskmine palk mullu 938,55 eurot ja naistel 669,18 eurot, mis on 269,37 eurot vähem kui meestel. Üle-eelmisel aastal oli Kuressaares meeste keskmine palk 898,09 ja naistel 651,22 eurot.
Kõige suurem on naiste ja meeste palgalõhe Mustjala vallas, kus keskmised palgad erinevad 419,17 euro võrra. Teisel kohal on Orissaare vald, kus palgalõhe ulatub 360,05 euroni. Kolmandal kohal on Lümanda vald, kus vahe on 318,38 eurot. Kõige väiksem oli vahe Laimjala vallas – 149,86 eurot.
Kuressaares oli 2012. aastal keskmine palk 786,34 eurot, üle-eelmisel aastal 758,58 eurot, seega kasvas keskmine palk aastaga 27,76 euro võrra.
Kõige rohkem kasvas keskmine palk aastaga Ruhnu vallas – 57,55 eurot. Järgneb Muhu vald, kus palk tõusis 57,11 eurot. Kolmandale kohale jääb Leisi vald 54,16 euroga.
Lümanda vallas aga võrreldes 2011. aastaga mullu keskmine palk koguni langes, 1,65 euro võrra ehk 773,41 eurolt 771,76 eurole. Mustjala vallas oli keskmine palk aastaga tõusnud 5,95 eurot ja Pöide vallas 26,11 eurot.
Mul tekkis küsimus, et kas see teenimine tähendab seda, et teenitakse raha konkreetses vallas või on siia ka arvestatud asjaolu, et paljud käivad mujal tööl. Kui viimast arvestada, siis ei imestagi, et Laimjala vallas palgalõhe nii väike on. Teadupärast käivad paljud sealsed elanikud väljaspool valda tööl ja mis seal salata, nende hulgas on üsna palju naisi.
Siiski arvan, et meeste tööpanus ei ole sageli pooltki nii tubli kui naiste panus ja naisi diskrimineeritakse palganumbri määramisel alusetult.
Elan 10 aastat juba Kuressaares. Sissekirjutust pole viitsinud muuta, kuna tahan, et maakoha külatee oleks ka ikka sõidetav. Palk on tugevalt üle Laimjala keskmise. Järelikult terve kari saab veel vähem.
Kui nüüd mõtlema hakata, siis mitu tööandjat laimjala vallas üldse on? Vallavanema perekonna kauplused, vallavalitsus, raamatukogu, kool, valla sibifirma. Leedole kuuluv põllumajandusettevõte. Paar talu veel ja ongi kõik. Ülejäänud töötavad kusagil mujal.
Siin vist on statistika uppi löönud suvesaarlastest ärimehed ja riigikogulased, kel Mustjalakandis suvila on. Kuna elanikke seal vähe, siis iga üksik kõrgepalgaline mõjutab keskmist väga palju. Need väga suure palga saajad on ikka enamasti mehed.
Neid palgastatistikaid tehakse kahe erineva asja kohta.
Üks on palgasaajate statistika — siis läheb kirja palgasaaja ametlik elukoht ja kus kohast ta palka saab, see ei oma tähtsust.
Teine on palgamaksjate statistika — siis läheb kirja palgamaksja juriidiline aadress ja kellele ta palka maksab, see ei oma tähtsust.
Näiteks sobib kunagine Saaremaa TÜ Saarte Hääle väljaande Hiiu Nädalalehe hiidlasest toimetaja palk. Esimesel juhul läheb see palk kirja Hiiumaale, teisel juhul Saaremaale.
Selles kirjutises tundub olevat see esimene juhtum — läheb kirja palgasaaja ametlik elukoht ja kus kohast ta palka saab, see ei oma tähtsust.
Sama statistika järgi on suurim palk Harjumaal ja Hiiumaa on III kohal.
Lisakonks asja juures on see, et palgastatistikat arvestatakse täistöökoha järgi.
Näiteks inimene töötab kolmes kohas 0,25 töökohaga ja igast kohast saab palka 250€, statistiliselt on see aga 3x(250/0,25)=3000€. Pole paha!
See statistika küll mingit õiget pilti ei nàita. Mustjala meeste näitaja on tõesti kõrge vaid tänu mõnele sissekirjutatud rikkurile. Muidu seal mehed-naised üsna samas augus.
Paljud Mustjala mehed töötavad mandril või Soomes, Rootsis, Norras. Kes Eesti firmas tööl, selle palganäitajad jõuavad ka siinsesse statistikasse. Naised reeglina kas kodused, kohaliku omavalitsuse alluvuses või klienditeenendajad Kuressaares. Nii et see statistika tundub üsna tõene.
ehk tegelge maaharimisega, metsatöötlemisega, aga ärge konutage voodit mahutavas ühetoalises linnakorteris.
Naised on ise läinud madalapalgalistele kohtadele: müüjad koristajad, juuksurid. Õppigu inseneriks, seda ma pole varem küll näinud.
Tegelikult peaks meeste ja naiste erinevused ka spordis lõpetama. Mõlemad ühte arvestusse! Siis jääks ainult vanuseline diskrimineerimine alles.
palk see siis on sos palk, hinnad aina tõusevad.
Ega koristajad,teenindajad,müüjad jne..-need ametid ei tohiks olla nii maha tehtud ja veel vähem väikse palgaga. See on meeletu töö mis tegelikult nende ametikohal töötajad ära teevad.
Aga selge on see,et palgad on liiga väiksed (eriti see min.palk) ja sellega on väga raske välja tulla kuulõpuni (kes vähegi makse maksb jne.)-nemad ei tulegi välja selle rahaga. Sp.inimesed lähevadk minema,et eestis toime tulla peavad nad töötama mitmes erinevas kohas (kui saab) ja siis saavad nad ka vaevu hakkama. Mujal teenivad kuu ajaga,ühes kohas töötades ja norm.töötingimustes korraliku palga välja. Aga sellega seoses on nad sunnitud kodust,perest jne.tahest tahtmata tükk aega eemal olema (oled sa siis mees või naine-seda ei küsi keegi)