KESKMISELT KANGE SAARE NAINE: Mitme maakonna kontorijuhi positsioonis on Liilia Mesila oma sõnul verinoor, kuid samas ei tunne ta ennast ka kui kala ilma veeta. Foto: Sander Ilvest
Swedbanki Kuressaare, Orissaare ja ka Hiiumaa Kärdla kontorit juhtima asunud Liilia Mesila leiab, et rahaasjade ülevaatamisse oleks inimestel mõistlik suhtuda kui regulaarsesse arstlikku kontrolli. Mõlemad on väga olulised.
Olete jaanuari lõpust olnud Swedbanki Kuressaare ja Orissaare kontori juht, hiljuti lisandus ka Kärdla kontor. Kas see töö on toonud kaasa midagi sellist, mida enne ei osanud ette näha?
See töö on kaasa toonud igasugu uusi ja huvitavaid kogemusi ja väljakutseid. Kärdla kontori juhiks saamine on kindlasti üks neist asjadest, mida ma ei osanud ette näha. Kärdla meeskond on väga tore ja vaatamata sellele, et olude sunnil ei õnnestu mul seal väga tihti kohal olla, on meil koostöö siiski sujunud. Mitme kontori juhiks olemise juures ongi kõige keerulisem oma aja jaotus, tahaks ju kõigi jaoks olemas olla. Ideaalis toimetaksin võrdselt kõikides kohtades, kuid paraku on töö väga mitmekesine ja seda ei ole lihtsalt võimalik teha ühes kohas olles. Siiski on mul tänu tänapäevasele arenenud tehnoloogiale võimalik mitme kontoriga korraga ühenduses olla.
Olen selles mitme maakonna kontorijuhi positsioonis veel verinoor, õpin midagi uut iga päev ja kindlasti tuleb veelgi ette mitmesuguseid väljakutseid.
Samas ei saa ma öelda, et tunneksn end kui kala ilma veeta. Swedbankis on juhtide tugivõrgustik väga hea. Kui tuleb ette olukordi, mida ei oska kohe lahata või lahendada, siis on alati olemas häid kolleege, kes kuulavad ja nõua annavad.
Täpsustame, kellena te enne töötasite?
Enne kontori juhiks saamist olin Kuressaare ja Orisaare kontori müügi- ja teenindusjuht, meie keeli siis tellerite juht. Selles positsioonis toimetab nüüd uus juht, Eve Teras, ning temaga on mul superkoostöö. Praegune müügi- ja teenindusjuht haldab ka Kärdla kontori tellereid.
Mida peate enda jaoks suurimaks väljakutseks pangakontorite kohaliku juhina?
Üks suuremaid väljakutseid on koos haldurite ja telleritega klientidele mõista anda, et kord aastas oma finantsasjade ülevaatamine on mõistlik tegu. Kliendid paraku vaid jooksevad pangast läbi, mis on kiire töö ja pereelu juures arusaadav. Kuid rahaasjad on siiski väga olulised ja nende perioodiliseks ülevaatamiseks on vaja aega võtta.
Sellist perioodilist ülevaatamist võib võtta kui arstlikus kontrollis käimist. Arsti juurde minemist planeerime me ju ka ette ja ootame huvi või hirmuga tulemusi, kuid seda kõike just selleks, et end tulevikus paremini ja tervemana tunda.
Samamoodi tähtsad võiksid olla meie finantsasjad ja tuleviku turvalisus või finantsiline kindlustatus. Kui ongi raha palgapäevast palgapäevani, siis seda mõistlikum on tulla vaatama, kuidas võimalusel kokku hoida või kuidas oleks võimalik hakata tulevikuks säästma. Minu kogemuse kohaselt on just need inimesed väga säästlikud, kes on raskeid aegu oma nahal tunda saanud.
Loe edasi tänasest Saarte Häälest
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kes toime ei tule, läheb Soome või sureb välja. Eesti riigile loota ei saa
Kui pensionifond taas vastu taevast lendab, ongi kodus kasvavat 2 pensionisammast ainuke tugi, sest riik ja pank laiutavad targa näoga käsi – see on majanduslik risk. Vildakas on pankuri mõtlemine, et enda pensioni kindlustamine on väärtuslikum, kui laste kasvatamine. Kui lapsed on kasvatatud ja õigesti kasvatatud (loe õigeaegselt) siis ei ole muret, kuidas nemad elus hakkama saavad. Kui inimene on suutnud oma nn pensionisambad üleskasvatada, saab ta ise ka hakkama, ilma, et laste kaelas elama peaks JA SEDA ILMA PANKU JA FONDE NUUMAMATA!
Kui keegi elab palgapäevast palgapäevani, siis tal ei ole mingeid rahaasju pangaga arutada. Pealegi on pank küll viimane koht, mis tegeleb kliendi raha säästmisega. Panga ainus eesmärk on veenda inimene võimalikult pika lepinguga oma teenuseid tarbima ja selle eest võimalikult palju raha kasseerida. Hea näide on pensionisambad.
See on kena kui uus ja hakkamist täis uus juht, aga ma ei sa aru miks Orissaare pank ei ole avatud kõigil tööpäevadel? See on saaremaa ida pool otsas ainuke kontor ja see ei saa ka lahti olla tööpäevadel. Krt, krt!!