Head kaaslinlased! Selliste mesimagusate sõnadega alustavad oma kõnesid linnapea Mati Mäetalu või abilinnapea Kalle Koov, võib-olla mõni meie palgal olev ametnik veel. Tegelikult on see suusoojaks öeldud, meie kui linnakodanike soovide ja õiguste peale vilistatakse.
Olen olnud enamasti linnavalitsuse tegemiste suhtes tolerantne, sest Kuressaares on hea elada, siin on saanud tasa ja targu toimetada. Jõudumööda olen püüdnud ka ise kodulinna tegemistes kaasa lüüa. Linn on arenenud igas mõttes positiivselt. Nüüd on aga ka minu mõõt täis saanud ja tahan kutsuda kodanikuallumatusele Kuressaare linnajuhtide tegemiste vastu.
Nagu paljudel teistel on ka minul kopsu üle maksa visanud muudatused prügiveos. Olen tegutsenud vastavalt sõlmitud lepingule, kord kvartalis tellinud äraveo, jäätmeid sorteerinud ja need korralikult ära viinud. Minu jaoks on asi toiminud. Olen nurisemata maksnud oma tekitatud prügikoguse äraveo eest just niipalju, kui see väärt on, ükskõik mis hind siis sellele on kehtestatud.
Nüüd aga tahetakse ühe üliagara ametniku eestvedamisel sundida mind maksma ei millegi eest. Ja sellega EI OLE MINA NÕUS!
Olen valmis prügi äraveo eest maksma kas või iga nädal, kui ma olen vastava koguse prügi tootnud, aga ma ei ole nõus maksma selle eest, mida ma ei ole tekitanud. Ja nädalas korra konteineri täistootmine ei ole lojaalsete linnakodanikena minu pere võimuses.
MA EI OLE NÕUS sellega, et mind sunnitakse sõlmima lepingut, kus pean tasuma prügiveo eest igakuiselt, kui mul seda, mida vedada, lihtsalt ei ole. Isegi väga suure tahtmise juures ei õnnestu mul kuidagi 250-liitrist konteinerit täita.
On jama jutt, et osta siis väiksem. Praeguse lepingu tegemisel sobis see mõlemale osapoolele.
MA EI OLE NÕUS selle ametnikuproua Kadi raadios antud soovitusega, et kui konteinerit täita ei jõua, siis koopereeruge ja koguge prügi ümbruskonna inimestega kamba peale ühte konteinerisse.
See ajab naerma. Ma ei kujuta ette, kuidas ma lähen naabrimehe õuele ja viin oma ülejäägid tema juurde, või vastupidi. Sellise ettepaneku saab teha vaid kuu pealt tulnud inimene.
Võrdleksin seda uut prügiveoideed olukorraga, kui ostan endale õhtuks kaks pudelit õlut, aga kassapidaja vaatab mulle otsa ja ütleb, et te peate võtma viis pudelit, sest muidu joob keegi need kolm pudelit ära ja muutub alkohoolikuks ning tootja ja müüja tahavad oma kasumi ka kätte saada. Aga kui ma ei taha ikkagi seda kolme pudelit osta, siis öeldakse – soovid või ei soovi, maksma pead ikkagi.
Või olen staadionil oma lunastatud piletiga mängu ära vaadanud, aga väljapääsu juures küsitakse minult lisaks veel kahe pileti raha. Miks? Aga selle eest, et kõik ei suvatsenud mängule tulla ja staadion oli välja müümata ning mõned tüübid otsustasid pisut lõhkuda.
MIND EI HUVITA väide, et oma prügi poetatakse sinna, kuhu pole ette nähtud. Tegelege siis nende inimeste püüdmisega, poomisega või millega iganes. Teenige oma palk välja, aga korralikud linnakodanikud jätke rahule!
Kutsun kõiki linnakodanikke, keda prügiteema puudutab ja kes ei ole uue äraveolepingu sõlmimisega nõus, seda mitte tegema. Lihtsalt ei sõlmi lepingut ja kõik. Kusagil on piir. Kui vaja, asume praeguse linnavõimu vastu tegutsema.
Ahjaa, trahvida ähvardavad. Aga mille eest? Alver Kivi on koos oma perega olnud seadusekuulekas ja täitnud kõiki nõudmisi. Trahvida selle eest, et MA EI OLE NÕUS maksma selle eest, mida ma pole teinud, on…
Mõelge, linnaisad!
Maa põle teps kao purgis…
Ühinen kirjutaja ettepanekuga !!!
…lihtsalt uskumatu,kui kuulda ikka nende “vaimusünnitusi”Mõtlesin sama,et see ajab tõesti kopsu üle maksa,igas liinis üritatakse mõelda välja absurdseid ideid.Tahaks ka küsida,…..kus on lõpuks lolluste piirid???Selline peale sunnitud kord oleks lausa inimeste AHISTAMINE,jah ei saa mind panna keegi maksma selle eest ,mida ma pole kasutanud …ja lõpp lollustele!!!
Elamute Hooldusel sammad kombed.
Hain Vaher ja Veeve Pihelpuu esitavad inimestele fiktiivseid võltsitud arveid.
Kui inimesed neid ei maksa õigusega, siis
ähvardavad kohtuga ja vara äravõtmisega.
Mis võim peataks nende tegevuse?
Kõik ei ole võetav üks-üheselt. Paljuski on süüdi selles prügijamas ostetavad seadused(-muudatused). Teiselt poolt tahtmine olla esireas, pildil. Näide biolagunevate jäätmete kogumiskohustus, mis iseenesest on õige, aga jäätmete põletamisel pole vahet, mismoodi on. Kompostmulla tootmine ja sinna pealemaksmine.
Keskkonnaspetsialist on noor ja tarmukas, tahab parimat. Aga elus on peale musta ja valge veel teisigi värve.
Seni kehtinud jäätmehoolduseeskirja sõnastus arvestas tegeliku eluga.
Aga leiutatud on Eestis varemgi. Kuulsaim leiutajatest on olnud Jaan Tatikas. Ainult tema oma unuversaalse masina leiutamisel tekkinud apsakatest ei nõudnud tasu linnarahvalt.
Õigus sada protsenti. Ja muuseas, valimised tulemas, mina juba põhimõtte pärast ei avalda ühelegi praegusele juhtivametnikule oma toetust.
Meil ei ole linnapead, kes tegeleks
linna asjadega. Selles se põhjus ongi.
Kindel EI MÄETALULE !!!!!!!!
Mina nõus, ei tohi olla nii, et kui osad ei oska käituda siis teised peavad maksma. Sellega ju olukord tegelikult ei parane. Korralikud on ka praegu korralikud ja uus kord rumalaid ei õpeta… Tuleb tegeleda probleemsetega, kasvõi individuaalselt, sest muu siin ei aita.
Kuressaare on üks salapärane linn, kus eramajaomanike puudutada ei tohi, siis kohe möla lahti. Ei saa aru, kuidas suurelamutes seda rämpsu nii palju tekib, et tühjenduspäeval konteinerite kaaned lahti ja mõni kott veel kõrval maas. Ka meil on paberi- ja biojäätmete konteiner lisaks sorteeritakse ka pakendit. Paraku kui aga minna pakendit viima, siis näha säästuka pakendikonteinerite juures pidevalt vedelemas olmeprügi. Huvitav, kes seda sinna veab. Linnas rohkem ringi sõites on näha samasugust olukorda, ka teistel platsidel kus vedeleb igasugune muu rämps.
Kui kõik on nii seadusekuulekad, kes siis seda rämpsu mööda linna laiali puistab ning seda pidevalt ja aina rohkem!
See on õige, LINNAPEA peaks sõna võtma ja asjad linnakodanikele selgeks tegema, milline on seadus ja kuidas seda peab täitma, kes on seaduse loonud, kuidas on vedaja konkursi korras valitud ja veel palju muud, mis jäätmeid puudutab. Praegu jääb selline mulje, et hõblus just tõõle tulnud noorik on pandud tanki ja saadetud sellega eesliinile paugutama, suured kuppudega mehed aga ootavad betoonist kindluses ülevaadet, et kuidas tank tulistab.
Linnal on oma ettevõtte poolt valitsev olukord teada, sest on näha, et see firma veab prügi sealt minema ning linn arvatavasti maksab nii pasa kui ka koristamise eest.
Nüüd on tõesti kord linnapea käes ja aeg punkrist välja tulla, sest ka meie maja ei soovi, et konteinerit täidavad hilised ja varajased prügi mittetekitajad.
Eramajades on mitu korda lihtsam prügi sorteerida.
Toidujäägid saab komposteerida aianurka.
Pakendijäätmed saab kokku koguda kuuri ja pärast viia mõne poe pakendikonteinerisse.
Vanapaberi saab talvel ahjus ära põletada.
Väikeses korteris pole ruumi selleks ja lihtsam ning mõistlikum on kogu praht panna segakonteinerisse, mis täitub küll oluliselt kiiremini.
Kogu praht panna segakonteinerisse! Vot see on küll lausa riigivastasusele õhutav jutt! Kui sa muidugi pole ise lausa riigivastaline!
Elan ühetoalises, st. just nimelt väikeses korteris. Ma saan kõik oma jäätmed ära korraldatud, täpselt nii, nagu reeglid ja seadus ette näevad! Mul on viis kogumiskohta, kõik nad asetsevad pisikeses köögis, kusjuures mitte ükski neist ei jää mulle jalgu ega paista ka inetuna välja!
Selgituseks võin veel lisada, et ma ei kogu oma jäätmeid kuu aega, et nad üle pea kasvaksid või haisema läheksid – olen väljas käija ja tühjendan kõiki jäätme-panipaiku vastavalt nende täitumisele.
Ei hakka ma ise seadusele vastu ega soovita seda teha ka mõnel ignorandil!
Taasriigistada Kuressaare Elamute Hooldus.
Tagasi nõuda linnale tekitatud kahjud.
Au ja kiitus sulle, aga enamus korterielanikke ei taha vaevata end liigselt prügimajandusega.
Niigi väikeses köögis ära mahutada 5 erinevat prügimahutit. Tubli töö.
Kuigi väga palju oleneb ka auto olemasolust, kes ikka tahaks käe otsas vedada teise linna otsa oma jäätmeid-taarat ja siis ka avastada, et konteiner-taarapunkt on täis või ei tööta.
Mis puutub siia linnapea?
Jäätmemajanduses on niipalju nüansse, seda las selgitavad vastava ala spetsialistid
Ma pean oma kohuseks uuesti toonitada seda, et ma ei korja jäätmeid sellisel hulgal, et neid oleks vaja autoga vedada (ja miks tingimata linna teise otsa???). Iga maja juures on tavalise prügi konteiner + biolagunevate jäätmete konteiner + paberijäätmete konteiner. Olen siis ilmselt õnnelik inimene, sest minu teel poodi asetseb pakendi konteiner + klaasi konteiner. Taara-automaati mul üldjuhul asja pole, sest limpsi ma ei joo, kangemat kraami aga hoopiski mitte! Need mõned pudelikesed limpsi või kalja, mis lapselapsed külla tulles kaasa võtavad, võtavad nad kaasa ka lahkudes.
Olen vist tõesti õnnelik inimene! Ja ma tänan kiituse eest!
Mul oleks selline ettepanek, kui tohib. Kuna Kuressaare on väike ja kompaktne linn ja me kiidame oma nn. E-riiki, siis miks ei võiks tavainimene, kel on neti kasutamise võimalus, teatada prügivedajale, et mul on konteiner täis ja paluks see päeva-kahe jooksul ära viia. Kindlasti on võimalus arvutiprogrammiga planeerida optimaalseim äraveoskeem prügifirmale. Jääb ära kohustus toota prügi selleks et konteiner täis saada või pooltühja tühjendada. Sellega säästaksime ka keskkonda. Kel netiühendust pole peavad jätkama nii nagu siiani toimunud on ja alati peab olema võimalus lepinguid muuta. Ei ole ju normaalne kui peres on lapsed läinud ja 2 vanainimest peavad sama koguse prügi tootma, et prügifirma saaks oma tühjendamise raha kätte. Suund peks olema ikka kokkuhoiu poole ja seda ka prügi tootmises……
Milleks meile linnapea maskot, kes on seest
vatti täis ja saab palka mittemilegi tegevuse eest?
Väga mõistlik lahendus
Kuressaare linnavõimu esindajad, elu nagu muinasjutus: elasid kord Buratiino, Lumivalgeke, Artemon ja Pierrot.
Vaatan, et te olete ikka nii kaugel maas oma infoga. Milleks see kära siis praegu toimub üldse, just selleks, et needsamad lepingud, kus auto sai tellida vastavalt soovile, tühistada.Praegus ju need toimivad, kes on need omale vormistanud.Sa Markkky ajad lausa naerma, kellel netiühendust pole, saavad siis karistada nagu ja jätkavad vanas vaimus ??? Tuletan meelde , et on ka telefonid olemas !!Ja telefoni teel see tellimine praegu käibki!Said targemaks?
Kortermajades üldjuhul minu teada arvestatakse prügi eest tasu inimese kohta. Konteinereid on parimal juhul üks iga trepikoja kohta. Kui arvestada, et keskmiselt igas korteris elab 3 inimest, siis 5-korruselise maja ühes trepikojas kokku ca 45-50 inimest. See teeb siis 1000l konteiner 50 inimese kohta nädalas (kui tühjendatakse iga nädal). Lihtne arvutus näitab, et seega jääb iga inimese osaks “toota” 20l prügi nädalas. 4 nädalaga 80l siis.See on siis keskmise inimese kohta. Eks väikeste lastega pered nt, kes ” toodavad” mähkmeid jne, nendele suurem “prügitootmise” koormus langeb. Minu naabruses olevates eramajades elavad enamikes üksikuks jäänud pensionärid. Ka parimal juhul ei tooda nad 80l prügi nelja nädalaga.Ja kohe sgugi ei usu, et keegi neist võtab oma prügikoti ja käib seda kortermajade konteineritesse tühjendamas.Pealegi saavad kortermajade elanikud ju kaitsta oma konteinereid võõraste eest, ehitades prügimaja. Ka eramajades on enamasti konteinerid varjul, mitte kõigile nähtavas ja kättesaadavas kohas. Võib olla oleks lahendus mingi selline nt, et prügiveafirmast saaks osta kilekotid prügi jaoks, millele oleks suurelt peale kirjutatud, mitu liitrit see mahutab.kui kogun nelja nädalaga nt 20l kotitäie…siis see ka ära viiakse ja selle eest maksan. Kui koguneb mõni kord rohkem…panen selle nt 40l kotti…või 2 20-ne liitrist. Ma arvan, et sellise süsteemiga oleksid paljud nõus.momendil aga võib prügiauto tühjendada minu praktiliselt tühja 240l konteineri ja nõuab ikka raha terve konteineritäie eest. Ja muidugi on absurdsuse tipp, et nö tühisõit maksab siis rohkem, kui mul on suurem konteiner TÜHI. Samas ju auto sõidab nagunii minu majast mööda ja ei tule ju ekstra minu prügi järgi.
Igatahes on äärmiselt jabur nõuda tasu teenuse eest, mida me ei tarbi ja veel sellises mahus, mida me pole võimelisedki täitma.
Kaevu tänav hommikul kell 7.50
Kõrvaltänava ühest hoovist väljub vanem mammi musta prügikotiga. Mis seal ikka, vanainimese asi, vedagu oma asju milles iganes! Liigun edasi ja umbes 50 meetri pärast teed ületama hakates vaatan selja taha, et ega autot ei tule. Ja mida ma näen! Kõrvaltänava mammi üritab meeleheitlikult oma musta prügikotti prügikasti suruda. See ei taha eriti õnnestuda, kuna need postide küljes olevad prügikastid on üsna väikese avaga.
Ruulivad 240 liitrised konteineriomanikud, arvestamata sellega, et olemas on ka 140liitriseid. Kui loll aju ajas ostma ikka suuremat ja soodsamat, siis pole vaja linnavõimu süüdistada. Tuleb tuletada meelde, et siis kui linn soodsalt konteinerid müüs, siis oli kehtiv sama seadus, sama kord, tiheasustus alas, jäätmevedu kord kuus. Juba siis vilistati kehtivale seadusele!
Miks see asjaolu unustatakse ja aetakse nüüd segast, kõigil mälu kadunud!
Hea, et linnavõimu ei süüdistata kütuse hinna tõusus, kuna paljud praegused 240 liitriste konteinerite omanikud on soetanud omale palju säästlikumad autod aga seda prügikonteinerit enam ei saa vahetada, nüüd on jama, mõnel miljon pangas aga ikka virin.
ühe sooda mammi pärast ei pea kogu linna karistama.
Ja miks Sa ise midagi ei teinud, kui nägid pealt?
Just nende mammidega tuleb tegeleda, aga mitte lauslolluseid suust välja ajada.
ja üldse võiks alustada prügi teemat hoopis selle tootmisest:
– miks pean poes alati ÜTLEMA, et ma EI taha nende kilekotte. Miks ei ole nii, et kes kotti tahab küsib.
Miks on nii, et kodus kaubad pakenditest vabastades on mul prügi rohkem kui kaupa???
Enda prügi kogust olen oluliselt vähendanud sellega, et ei osta toidupoest plastikusse pakitud tooteid ja ei võta vastu ühtegi müüja poolt pakutud kilekotti.
Linnaametnikust tuleb aru saada. Jäätmeseaduses on nii, et tiheasustuses on konteineri tühjendamise kohustuslik sagedus mitte harvemini, kui kord 4 nädala jooksul ja ametnik ei saagi teisiti asja selgitada. See, et kunagi soositi suuruselt mittesobivate konteinerite soetamist, ei ole tema süü. Tuleb leida lahendus: üks variant oleks, et linn koostöös vedajaga loob konteinerite vahetusfondi, et majaomanikud saaksid oma 240 l-sed konteinerid vahetada 80 l-ste vastu. Siis pole probleemi, et pooltühi konteiner tühjendatakse. Vöi on veel ettepanekuid, peale selle, et seadust muuta. Ametnik teeb oma tööd ja teda pole mötet kiruda.
… TEIE VIIMASEST LAUSEST JA KÜSIN – kas iga linnakodanik, kellel on probleeme (käesoleval juhul prügimajandusega), peaks ise pöörduma prügi vedaja poole lahenduse leidmiseks? Või piisaks sellest, kui linnaametnik, kes on teadlik probleemi olemasolust, teeb seda nüüd ise ja LAHENDUS ONGI LEITUD?!
Nii saab ametnik teha OMA TÖÖD ja teda pole tõesti mõtet enam kiruda.
HAARAN KINNI …, miks peaks linnakodanik üldse midagi tegema selle prügimajanduse suhtes?
Selles ongi ju asja konks, et kui me räägime prügi sorteerimisest ja tekitamisest kodus, siis saame rääkida linnakodanikust aga kui me räägime korraldatud prügiveost, siis ei pole elanikud/kodanikud mingid asjaosalised, sest prügiveo sagedus on paika pandud maja/kinnistuomaniku kaupa.
Kui suur on konteiner, see on kinnistuomanike ja kinnistuelanike vaheline probleem, mitte kinnistuelanike ja linnavalitsuse või kinnistuelanike ja prügifirma vaheline arutelu.
Korraldatud prügiveost võib kinnistuomaniku vabastada, kui puudub kinnistuelanik. Täiesti loogiline, sest kui puudub kinnistuelanik, siis ei saa ju kedagi ka vabastada.
Kui inimene elab endale kuuluvas kinnistul, siis saab ta ainult peegli ette istuda ja iseendaga arutada, kui palju ta prügi tekitab – minimaalne äraveosagedus on fikseeritud seadusega!
Kui ei meeldi, siis tuleb muuta seadust, mitte nõuda seaduse rikkumist. Ametnik ei saa muuta seadust või tõlgendada seda oma suva järgi. Seaduses muudeti korraldatud prügiveost vabastamise tingimusi ja Kuressaare linnavolikogu lihtsalt peab oma eeskirjad kehtiva seaduse järgi ümber tegema.
Ametniku ainus viga oli selles, et ta tunnistas, et ta ei saa ise ka aru õigesti olukorrast, ehk mida tähendab selle minimaalse sageduse juhul see “üldjuhul” ja miks ei ole seda asja täies mahus Kuressaares seni rakendatud.
Kivi klähvimisest võib küll aru saada aga ta klähvib vale puu all – “linnaisad” või “üliagar ametnik” ei saa seadust rikkuda.
“Üldjuhul” tähendabki seda, et kui konteiner ei täitu üks kord kuu aja jooksul, saab tellida vedu harvemini.
Nii kaua kui kehtib senine jäätmehoolduseeskiri, on nii!
Linnavolikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskiri peab olema vastavuses jäätmeseadusega. Minu teda seaduses sellist “üldjuhul” möistet ei ole. Ju siis linn omal ajal nägi ette, et jäätmeseadust sellisel kujul täita ei saa ja teeme endal elu kergemaks. Vähem virisejaid, vähem tööd. Aga kuidas see köik täpselt oli, tuleb küsida nende käest, kes sel ajal otsustajad olid. Kui aga 2 öigusakti lähevad omavahel vastuollu, kehtib ülenev akt, seega seadus.
Seadusi tuleb täita. Tihtipeale inimesed valivad, et seda seadust täidame, seda aga mitte. Sest nii on mugavam. Huvitav, et keegi ei protesti selle üle, et joomase peaga autoga söita ei tohiks. Liiklusseadust täidame, jäätmeseadust mitte.
“Üldjuhul” tähendab seda, et segaprügi äravedu peab toimuma vähemalt kord nelja nädala tagant AGA linnavõim võib teatud piirkondades kehtestada veel tihedama veograafiku või hoopis vabastada kinnistu kohustuslikust jäätmeveost teatud ajaks.
“kui konteiner ei täitu üks kord kuu aja jooksul, saab tellida vedu harvemini” on ka selles jäätmehoolduseeskirjas ilusasti kirjas aga see kehtib “Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete” korral, et neid konteinereid tühjendatakse vastavlt vajadusele.
Linn tegi kergemaks linnakodanike elu, mitte linnaametnike.
Jäätmeseadust on nii palju muudetud jäätmevedaja kasuks, et Kuressaare linnal on jätkunud mõistust seista oma kodanike eest!
Ja veel riigihangete seadus koos jäätmeseadusega. Veelkord, Kuressaare linnal on olnud selgroogu seismaks oma inimeste kaitseks!
ütleb, et seda jura tuleb niikaua ignoreerida, kuni linnaametnik jälle vahetub ;)
Linnaametniku ja linnavalitsuse vastu pole vaja võidelda.
Kui otsite vaenlast, siis leidke see, kes sunnib linnavõimu/valitsust ja linnaametnikku nii käituma, ehk kes muutsid 16.06.2010 jäätmeseadust ”Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega” nii:
”…paragrahvi 69 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.»;
56) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
«(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.»;
57) paragrahvi 69 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.»;
58) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
«(51) Jäätmevaldaja, kes …”
Riigikogu liikmetest oli 81 poolt, et
4) Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.
asemel oleks
4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
Kes?
Aga palun — http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=haaletus&hid=47a0aa47-8db1-4947-b482-a2483a8f2ba7&Linnaametniku ja linnavalitsuse vastu pole vaja võidelda.
Kui otsite vaenlast, siis leidke see, kes sunnib linnavõimu/valitsust ja linnaametnikku nii käituma, ehk kes muutsid 16.06.2010 jäätmeseadust ”Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega” nii:
”…paragrahvi 69 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.»;
56) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
«(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.»;
57) paragrahvi 69 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.»;
58) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
«(51) Jäätmevaldaja, kes …”
Riigikogu liikmetest oli 81 poolt, et
4) Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.
asemel oleks
4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
Kes?
Aga palun — http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=haaletus&hid=47a0aa47-8db1-4947-b482-a2483a8f2ba7&
Linnaametniku ja linnavalitsuse vastu pole vaja võidelda.
Kui otsite vaenlast, siis leidke see, kes sunnib linnavõimu/valitsust ja linnaametnikku nii käituma, ehk kes muutsid 16.06.2010 jäätmeseadust ”Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega” nii:
”…paragrahvi 69 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.»;
56) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
«(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.»;
57) paragrahvi 69 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.»;
58) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
«(51) Jäätmevaldaja, kes …”
Riigikogu liikmetest oli 81 poolt, et
4) Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.
asemel oleks
4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
Kes?
Aga palun — http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=haaletus&hid=47a0aa47-8db1-4947-b482-a2483a8f2ba7&
… PEAKS ASI SELGEKS SAAMA – kui juba kolm korda ühte ja sama asja sulle pähe taotakse, kallis kuressaarlane!
Keegi kõva komposteerija on oma pügatud muru või umbrohu koti sokutanud Säästumarketi pakendite konteinerite kõrvale maha!
Aga prügi ju ei teki!