Koguva on üks mõnusamaid kohti Muhus

IGAL ASJAL OMA VÄÄRTUS: Nii nagu inimene ei saa elada ilma veeta, peame teadma ka oma esiisade-emade pärandit. Muhu muuseum on selle talletamiseks palju teinud. Juhataja Meelis Mereäär kutsub Koguva Toomale vaatama. Foto: Egon Ligi

Päike särab taevalaotuses. Lehtpuud juba õrnalt rohetavad. Väikese väina veepinnalt peegelduvad vastu üksikud pilverünkad. Eemu veski tiivaotsad sirutuvad vaevu üle puudelatvade.

Just samasugusel kevadisel ajal 40 aasta eest, 19. mail 1973 avati Koguva Toomal kirjanik Juhan Smuuli sünnikodus tema memoriaalmuuseum, millest nüüdseks on saanud Muhu muuseum. Täna tähistab muuseum oma juubelit. Suurt tähtpäeva silmas pidades võtab Saarte Hääl sihiks kajastada kultuuriasutuse argiseid tegemisi, meenutades ka möödanikku.

Enne Koguvale jõudmist tuleb pärast väinatammi ületamist ilmtingimata peatuda Eemu tuuleveski juures. Seegi on osa Muhu muuseumist. Pukktuuliku taastaja, mölder, pagar ja suveniiride meister Jüri Ling Linnuse külast piilub roogkatusega paviljoni aknast järjekordseid uudistajaid.

Jüril on turismihooajaks kõik kenasti korda sätitud. Tahvel, millel kiri “Veskimees müüb mõtteteri”, naelutabki pilgu vidinatele, mis nutikas tuulikutegija külaliste jaoks välja mõelnud ja puidust valmis meisterdanud. See, et veskit külastanud huviline ka aastate pärast mäletaks, kuskohast ta selle vahva meene on soetanud, on Jüri tooted märgistanud tuulikusiluetiga või sõnaga “Muhu”.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.