TEEME ÄRA: Juba loetud nädalate pärast võib Mändjala rannas näha hoopis teistsugust, puhtamat pilti, on Mändjala kämpingu perenaine Silja Litvinova kindel. Foto: Egon Ligi
Kunagine Saaremaad külastanud päikesekummardajate lemmikrand, kuid viimastel aastatel paraku alla käinud Mändjala–Järve rannapiirkond hakkab tasapisi uuesti korda saama: tulevad laudteed, vaateplatvorm, välikäimlad ja riietumiskabiinid. Lisaks puhastatakse vähemalt osa rannajoonest adrust ja liiva hakatakse sõeluma kord kuus.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) valduses oleva Mändjala–Järve rannapiirkonna korrastamisel panevad õla alla nii RMK ise, Kaarma vald kui ka ümberkaudsed majutusettevõtjad ja elanikud.
Kaarma vallavanema Margus Mägi sõnul on vald RMK-le juba väljastanud ehitusloa rannaala taristu ehitamiseks. Vallavalitsus pakkus RMK-le tasuta ka liivasõelumismasinat, kuid RMK ei olnud siiski nõus randa üksinda koristama. Ent seegi probleem lahenes, kui kohalikud elanikud eesotsas Andres Haaveliga lõid ranna koristamise tarbeks MTÜ Päikesepesa.
Uhke taristu
RMK pressiesindaja Mari-Liis Kitteri sõnul on neil sel aastal plaanis seoses Sõrve maantee uuendamisega korda teha ka Mändjala loodusmaja juurde viiva tee otsas asuv parkla, endiselt jääb sinna ka välikäimla.
Kitter ütles, et ettevalmistamisel on ka hange ehitaja leidmiseks, kes uuendaks Keskranna puhkekoha. “Uued laudteed, infotahvel, rannakabiin, käimla, prügimajandus,” loetles Kitter plaanitud töid. Olemas on ka Taimeaia ja Järve puhkekoha uuendamise projektid, kuid nende töödeni jõutakse järgmises etapis.
Saarte Hääl käis Kaarma vallavalitsuses puhkekohtade projektidega tutvumas ja need on üsna suurejoonelised, kuid samas praktilised. Lisaks eelpool nimetatud taristule on ette nähtud ka luidetelt mere äärde viivad teisaldatavad trepid ja näiteks vaateplatvorm.
Kitter kinnitas ka seda, et RMK osaleb kindlasti liivasõelumise toetamises.
“Tööd lähevad lahti sellel alal, mida tuntakse Mändjala rannana,” ütles Andres Haavel ja lisas, et see ulatub Mändjala kämpingust ca 2 kilomeetrit edasi.
Lõunapoolseim rand
Haaveli kinnitusel lõid nad tõepoolest mittetulundusühingu, et üsna legen-daarset ja tuntud randa korras hoida. Tema sõnul on Mändjala rand Eestis ju kõige lõunapoolsem ja EMHI andmetel on siinkandis ka Eesti kõige päikesepaistelisem koht.
Haavel ütles, et esmalt alustatakse kohalike elanike kaasabil adru äraviimisega ning seejärel hakatakse randa korrastama ja liiva sõeluma. Selleks, et rand korras püsiks, tahetakse liiva läbi sõeluda vähemalt kord kuus. Töid rahastavad Haavli sõnul erinevad osalised ning kindlasti loodetakse saada ka projektide raha. Esimesed projektid on praegu juba koostamisel.
Andres Haavel lisas, et MTÜ-ga on oodatud ühinema kõik, kes tunnevad muret Mändjala ranna korrasoleku pärast.
Haaveli sõnu kinnitas ka Päikesepesa juhatuse teine liige, Mändjala kämpingu perenaine Silja Litvinova, märkides, et rand tuleb kindlasti korda teha, sest sellisel rannal, nagu ta praegu on, pole kuigi tore puhata.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Loogilise jätkuna peaks Terviseamet tegema nüüd Kaarma vallavalitsusele ettepaneku muuta see rand ka avalikuks supluskohaks.
Hiidlased jäksavad üleval pidada viit avalikukku supluskohta, saarlased hetkel ainult ühte — seda, mis rahvakeeli Titerannaks kutsutakse, kusjuures tegelikult RMK juba aastaid on tegelenud ka suplusvee kvaliteedi jälgimisega Järve/Mändjala rannas. Kuna nüüdseks on loodud ka ranna hooldamiseks MTÜ, siis üle koera on juba saadud ja ehk saadakse ka üle koera saba.
Nii kena, noh!
“Tema sõnul on Mändjala rand Eestis ju kõige lõunapoolsem ja EMHI andmetel on siinkandis ka Eesti kõige päikesepaistelisem koht.”
Kuressaare on küll väheke rohkem lõuna pool kui Pärnu, kuid Pärnust lõunasse jäävad rannad on siiski rohkem lõuna pool, rääkimata Ruhnu randadest.
Kaarma Vallavalitsus taotles kõnealust ala aastaid munitsipaalomandisse – alale tehti detailplaneering ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine:eesmärgiks kaasaegse avaliku ja ametliku supelranna arendamine Mändjalas. Jooksvalt hooldas vald selle perioodi ka rannaala.
Paraku otsustati riiklikul tasandil, et valla asemel on parem maa-ala peremees RMK. Otsus anda maa RMK-le ongi ranna praegusesse seisu viinud.
nojah, eks siis tuleb sõrve majakat järgmine kord otsida kuskilt leisi kandist :D
Minule ei jõua kohale, mille Vastuseks see nüüd siis on – jälle tundub olevat jutt aiast ja aia august.
Omandi vorm ei oma tähtsust avalike supluskohtade puhul.
Juba aastaid kehtiv määrus Nõuded suplusveele ja supelrannale lihtsalt paneb selle asja sedasi paika:
…
§ 3. Nõuded supluskoha asutamisele
(1) Terviseametil on õigus teha kohalikule omavalitsusele või veekogu omanikule ettepanekuid supluskohtade asutamiseks, kui Terviseameti hinnangul käib veekogus ujumas suur hulk inimesi ning suplemist seal ei ole alaliselt keelatud või ei ole antud alalist soovitust veekogus mitte supelda.
…
https://www.riigiteataja.ee/akt/13250886?leiaKehtiv
Tervisekaitseametil lihtsalt ei ole muud võimalust, kui Kaarma vallale selline ettepanek teha, ”Läänemere Isandatele” ta ju seda teha ei saa.
Kahjuks ei saa ühte kommentaari kahte linki panna aga sarnane situatsioon oli kirjeldatud kirjutises
saartehaal.ee/2013/02/27/leisi-vald-ei-taha-tuhkanasse-avalikku-randa/
Terviseamet tegi Leisi vallavalitsusele ettepaneku RMK maal koht avalikuks supluskohaks kuulutada.
Samal põhjusel, miks Leisi vastas eitavalt, peab Kaarma vastama jaatavalt — Avaliku supluskoha ülalpidamine nõuab raha. Kirjutises ei ole mainitud summasid, küll aga allikaid. Hetkel Mändjalas/Järvel sisuliselt kulub raha supelranna nõuete täitmisele aga mida ei ole on alus selliseks tegevuseks.
Kena, et “tuntuim rand saab korda” aga sisuliselt (taas)luuakse ju superanda, vaatamata sellele, et kirjutises pole mainitud ei ujumist/suplemist.
Avalikust supluskohast on puudu veel nõuetekohane suplusvee seire ja pontoonid ning siis saaks ka meedia vahendusel teada, et Vesi Kuressaare Supelrannas 23C, Vesi Mandjala rannas 24C, Vesi Tahkuna ran…