TORDIVALMISTAMISE ÕPITUBA: Juhendaja Kristina Õun ulatab Markos Pukile poisi enda kaunistatud tordi. Pildil on ka Markose vanaema Mailis Pukk ja õde-venda Laura ning Rando Korb. Foto: Ivika Laanet
Seda, et laupäeval kaheksandat korda toimunud Sakla saialaat on rahvast ligitõmbav, võib julgelt kinnitada. Tänavu külastas laata ligi kaks- ja poolsada inimest. Laata tuldi kaema Tiirimetsast ja koguni Austraaliast.
“Saialaada idee on iseenesest väga vahva,” hindas Valjala vallavanem Aare Martinson, kelle sõnul näeb teistel laatadel palju Poola kaupa, mida Saklas õnneks ei ole. “Väike ja kodune,” iseloomustas vallajuht, lausudes häid sõnu eestvedajatele, Sakla külaarengu seltsi aktiivsetele liikmetele.
Sakla külaarengu seltsi juhatuse esimees Kersti Püüding viis läbi loteriid ja aitas noortel emadepäevakaarte teha. “Minu arvates läks laat igati korda, ilm oli ilus ja rahvast palju,” kinnitas ta.
Kuna möödunud aastal said Nobenäppude loterii piletid väga kiiresti otsa ja nõudlust oli rohkem kui pakkumist, siis tehti tänavu loteriipileteid rohkem ning järele jäid vaid mõned üksikud.
Loterii ongi eriti populaarne just seepärast, et võitude hulgas on palju Sakla kandi naiste endi kaunist käsitööd, mille valmistamisega on alustatud juba talvel.
Traditsiooniliselt olid laadal ka tänavu toimetamised, mis seotud emadepäevaga: Kristina Õuna juhendamisel tehti torti ja meisterdati kaarte.
Saialaada idee välja pakkunud Valjala pensionäride ühenduse eestvedaja Linda Raad ütles, et seda ühist põhjalikku tööd, mida seltsi liikmed saialaata ette valmistades teevad, seob just nimelt kollektiivitunne ja koostegemise lust.
“See on nii, nagu sündis kunagine talurahva traditsioon – talgud, sama on ka seltsis. Kui üksi ei suuda, siis terve kogukond suudab,” rääkis Linda Raad. Tema sõnul on laat omanäoline ja kannab traditsiooni, millega rahvas on juba harjunud ja mida ära jätta ei saa.
Saialaadal rõhutakse just nimelt kodusele toodangule. Seekord oli korraldajatel kavas teha lastele ka kaapekakkude õpituba, ent kuna osalejaid polnud, jäi see ära. Kolm aastat tagasi Sakla kuldpagari tiitli pälvinud Malle Kreis küpsetas aga kaapekakkusid ja leibu, mis väga kiiresti otsa lõppesid.
Sakla seltsimajas on üleval väljapanek Kallemäe kooli õpilaste töödest (juh Eve Väli), mis jääb sinna sügiseni. Samuti paelusid pilku Tõnija käsitöö- ja kultuuriseltsingu Tõnn projekti “Maalime vana uueks” raames valminud tööd. Eestoas on aga välja pandud peagi oma 80. juubelisünnipäeva tähistava Valent Rõõmu, Eesti esimese kolhoosi ühe kunagise esimehe talve jooksul sündinud imeilusad joonistused lindudest ja loomadest. Oma panuse olid saali kaunistamisse andnud ka Valjala lasteaialapsed.
Laadal müüdi lilletaimi, seemnekartuleid, saiakesi, leiba, kala jpm. Astelpajutaimi müünud Pille Pukk ütles, et huvi taimede vastu on. Kiikesid, omavalmistatud luudasid ja lillehoidjaid müünud Mati Kreis arvas, et temal oli kõige minevam kaup kiiged. Ja kuigi suur kevadine koristustöö on paljudel tehtud, läksid hästi müügiks ka luuad.
Nüüdseks renoveeritud Sakla külaarengu muuseumi laiendusena valminud hubase hoone keldrikorruse ruumes tegutses kohvik, kus müüjatena pakkusid oma küpsetisi Sakla külaarengu seltsi juhatuse liige Agnessa Sepp ja Maie Rattas. Menukamaiks osutusid sprotipirukad ja pannkoogid. Tantsulusti pakkusid Valjala põhikooli tantsurühmad.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ülimalt ahvatlev puuviljatort on pildil :)
Kas selliste tegemist õpetatakse kusagil?
Tundub, et naturaalne…
Ehk hakkab see juba martsipani hullus taanduma..
Ja mis sellel Poola kaubal siis viga on? Kas see, et meie kaubast poole odavam on???
Ka minu meelest mõjub austet vallavanema suust pudenenud fraasist inspireeritud artiklipealkiri mitte just väga kohasena, täpsemalt väljendades on tegu lausa ksenofoobse avaldusega. Poola põllumees ja toiduainetööstuse töötaja ei tee eestlastest sugugi mitte vähem tööd. Erinevalt Eestist pole Poolas ka öösel laternate valgel põldu hariv traktor kuigi haruldaseks vaatepildiks. Seejuures suudavad Poola tootjad tänu Euroopa Liidu avatud turule pakkuda Eestis sageli, kui mitte lausa enamasti kohalikest paremat hinna ja kvaliteedi suhet, meeldivast maitsevaheldusest rääkimata, takistades sellega siinseid, niigi arusaamatult kõrgeid toidukaupade hindu pilvede taha kerkimast ning säilitades Eestis elamisvõimaluse ka rahvastikust enamuse moodustavate mittepõllumeeste, mittevorstmaakrite, mittemeierite ja mahetootjate jaoks.
Keegi pole pidand silmas põllumajanduslikke tooteid vaid poola kaltsusi mida müüakse igal pisemalgi laadal!!!! Tule ansip appi kui pikkad juhtmed ikka mõnel.
poola on suur agraarmaa ja mis hilpudesse puutub, siis kas tõesti on kõik need siis ikka poola
Armas Vapsik,
kes neid “poola kaltsusi” ostma sunnib? Mitte keegi!
Muud ei ole viga midagi, kui et kvaliteet on alla igasugust arvestust, enamasti on tegemist slaavimaitse musternäidisega, mis on keskmisele eestlasele vastuvõtmatu, tegemist on sageli odavate piraatkoopiatega jne jne…
Mis puutub sõnaühendisse poola kaup, siis võib-olla oleks see pidanud olema jutumärkides, sest sellega märgitakse igasugust rämpskaupa, mis on lähiriikidest sisse veetud, olgu see siis leedust, ukrainast, poolast või lätist.
Tõesti on üsna öökima ajav näha neid maitsetuid riideid jumala igal laadal ja arvatavasti paljud mäletavad selliseid “poola kauba” artikleid nagu Adibas ja Rõõbok…
Hilbud pole kindlasti Poola. Küll aga on Kuivastu sadama praamisabas seisnud ridamisi tühje Poola elusloomade veoks mõeldud haagistega rekkasid. Küllab nende viimasest sisust tehti kuskil “ehtsat ja saaremaist”.
suht ilus tort
eks see Saaremaa Lihatööstus sellest nn saaremaisest kubiseb – seda teavad töölised rääkida
pole need riided,mis meil turgudel müüakse,pärit Poolast.Olete kunagi söönud Poolas tehtud vorste või sinke?Vaevalt küll.Parimaid vorste pole ma veel kusagil saanud kui aastaid tagasi Poolat külastades.Ja need panid oskavad teha ka maailma parimat vodkat.Venelastele panevad nad kindlasti ära,Eestis villitav solk nimega vodka ei kõlba vanainimesel isegi valutavatele liigestele määrimiseks.Ja panid on ka väga visad ja töökad,isegi tänapäeva saarlasel oleks sealt mõndagi õppida.
See on ju kristiina õun ma tunnen teda äge