Kaido Kirst: taliviljad näevad välja päris head

Saaremaa ühe nimekama viljakasvataja Kaido Kirstu hinnangul võib taliviljade tänavust talvitumist hinnata viiepallisüsteemis hindega 3–4.

“Seal, kus enne olid maas hernes ja raps, on talvitumine “nelja” lähedane, seal, kus kasvas aga suvinisu, on taliviljade olukord viletsam ja asja võib hinnata “kolmega”,” ütles Valjala valla Nuudi talu peremees Kaido Kirst. “Üle külvata pole üldiselt vaja, välja arvatud mõned nurgad, kus vesi on liiga teinud,” lisas talunik, kel on sel kevadel talivilja 92 hektaril.

Kirstu hinnangul sõltuski tänavune talvitumine paljus just väetamisest ja eelviljadest. “Sel aastal oli kenasti näha, et vastavalt sellele, kuidas sa sügisel taimedel kõhu täis söötsid, need ka talve üle elasid,” märkis viljakasvataja, kelle hinnangul on taliviljale kasulikumad eelviljad hernes ja raps, mis jätavad mulda vajalikke toitaineid.

Väetisekülvikuga sai Kirst sel kevadel põllule poolteist nädalat tagasi, suviviljade külv hakkas pihta 25. aprillil. Nüüdseks on hernes ja kaer maha pandud, käsil on odraseemne külvamine.

Orissaare valla Kavandi talunik Aavo Aljas tegi esimese külvipäeva 1. mail, mil maha läks 10 ha otra. Üle pika aja teeb Aljas sel aastal kevadkündi. “Üldiselt öeldakse, et parem sügisene sonkimine kui kevadine külv, aga sügisel oli nii märg, et ei saanud künda,” põhjendas talunik.

Nagu teistegi põllutööde ajale jäävate kalendripühadega, pole viljakasvatajatel mahti tähistada volbripäeva ega teha kevadpüha toimetusi, rääkimata punalippude all tööliste püha tähistamisest 1. mail. “Pole selliseid kombeid omale harjutanud: kui on tööaeg, siis tuleb tööd teha, ka pidu võib pidada, aga tööd peavad enne tehtud olema,” ütles Kaido Kirst.

Ka pärast kevadtööde lõppu ei saa viljakasvatajad väga muretud olla, sest põllud vajavad jälgimist kas või selleks, et kahjuritele õigel ajal jälile saada. “Olen suvel käinud vahel õppereisil, aga üldiselt on nii, et pead kogu aeg kontrollima, kuidas taimed elavad, ja sügiseks ette valmistuma,” rääkis Kaido Kirst. Siinkohal viitas ta ühele suvele, kus põllud nägid autoaknast vaadates igati korralikud välja, kuid regulaarsed kontrollkäigud põllule aitasid nisutäile õigel ajal jälile saada.

Aavo Aljase sõnul töötas ta 1. mail põllul 13 tundi, hommikul kella 10-st kuni 23-ni. “Kui punane kalendripäev juhtub sattuma põllutööde hooajale, pole aega seda tähistada,” tõdes Aljas. “Ei ole meil ka laupäeva ja pühapäeva, vajadus tingib põllule mineku, olgu see päev või kellaaeg mis tahes,” lisas talunik, kelle sõnul saab viljakasvataja puhkust pidada eelkõige ikkagi talvel.

Rääkides mullu rekordiliseks kujunenud saagikusega vilja-aasta majanduslikust poolest, tunnistas Kaido Kirst, et möödunud aasta oli talle kui viljakasvatajale majanduslikult kõige edukam. “Eks pinnad on suuremaks läinud ja hinnad on ka tõusnud ning raha käis käest läbi kõige rohkem,” lausus Kirst. “Kes ka eelmise aastaga pole rahul olnud, siis ma arvan, et sellel ei tasugi põllumajandusega eriti tegeleda, vähemalt viljakasvatusega mitte,” lisas ta.

Möödunud aasta sissetulekust investeeris Kirst osa raha uue külviku ostmiseks, mis annab lootuse veelgi paremale saagikusele, kui ilm vaid armuline on.

Print Friendly, PDF & Email