Eks aeg-ajalt sirvi iga mootorsõidukijuht liikluseeskirja, et oma sellealaseid teadmisi kontrollida. Olen minagi seda teinud. Viimati lappasin seda mõned päevad tagasi. Üldmulje on ikka tobe küll. Sihtgrupp tunduvad olema poolearulised, kellele see üllitis mõeldud on. Seaduskuuleka inimesena olen sunnitud minagi nüüd laskuma tasandile, kus ennast veel kuidagi tunda ei taha.
Naljakuu lugemisvarasse sobib see brošüürikene suurepäraselt. Muul ajal hakkab aga seda lugedes endast hale. Kuidas need seaduseandjad võivad küll oma riigi kodanikke nii alaarenenuiks pidada? Terve see määrustik on nii ülereguleeritud, et tekib juba tõrge üldse sel teemal end harida.
Toon vaid mõned näited.
§ 68. Juht on kohustatud:
1) enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit.
Minu kommentaar: olgugi et sa oled käinud iga-aastasel tehnoülevaatusel ja maksnud selle eest suurt raha, peale selle pidanud mõnel pool ka ülbet suhtumist taluma, pead sa seadusejärgselt enne väljasõitu veel auto alla pugema, et üle kontrollida spetsialistide töö kvaliteet. Vähe sellest, sa pead ka teel olles tehnoseisundi eest hoolt kandma! Täpsustamata on jäänud vaid asjaolu, mitme kilomeetri järel peaks juht uuesti auto alla pugema. Juhin tähelepanu veel asjaolule, et see paragrahv kohustab, mitte ei ole lihtsalt soovitusliku iseloomuga!
4) mootorratta juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal.
Minu kommentaar: siia peaks kindlasti lisama veel nõude, et juht ei tohi näiteks istuda sadulas tagurpidi, seljaga sõidusuunas! Kujutage nüüd ette, kui ta seda ikkagi teeb ja seeläbi õnnetus juhtub, siis kohtus saab ta kindlasti õiguse, kuna liiklusmäärustik pole seda reguleerinud.
Kuna tänapäeva mootorsõidukid, ka mootorrattad, on varustatud suunatuledega, jääb selgusetuks, millist hoiatusmärguannet on erandkorras lubatud anda, tõstes käe juhtraualt.
Arvatavasti on siinkohal mõeldud keskmise näpu näitamise võimalust. See kuulub ju meie liikluskultuuri juurde ja oleks lubamatu, kui see mõnu meilt võetaks.
§ 152. Parkida ei tohi:
1) kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda.
Täiendan: paremale ei tohi pöörata seal, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. Vasakule, otse edasi ja tagasi samuti mitte. Kiirust ei tohi ületada, vastassuuna vööndisse kalduda ega raudteel parkida seal, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba.
Määrustik hoiatab ka selle eest, et parkida ei tohi ka seal, kus peatamine keelatud. Siin on asi lihtne: parkima hakkad peatamise keelumärgi all alles siis, kui peatamise aeg on ümber. See vajab vaid veidi kannatust.
Hakka naerma või lase maha! Mina hakkasin naerma…
Väino Uibo
teatri- ja kirjamees
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Naera ja naeruta mees jah, aga teatris ja loe ning kommenteeri seal oma liikluseeskirja. Kui juba haritud inimene ajalehes kirjutab, peaks teadma,et Eestis on kehtiv LIIKLUSSEADUS mis võeti vastu Riigikogus juba 17. 06. 2010, muudeti 23. 12. 2010 ja 22. 02. 2011 ning jõustus 01. 07. 2011.Liiklusseadus on ju mõeldud eelkõige õppimiseks alustajatele, teistele enda täiendamiseks, kõigile täitmiseks. Tore seadusekuulekas lugeja küll, ise ei ei tea loetud “raamatu” nimegi. Kus on korrektori silmad? Johannes Pirita on surnud, Elagu Johannes Pirita.
Tule taevas appi!!!
Määrus, nimega Liikluseeskiri kaotas kehtivuse juba aastaid tagasi, kui hakkas kehtima seadus, nimega Liiklusseadus.
Kirjutises mainitud §§ on hoopis:
§ 68. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused
ja
§ 152. Maastikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärk
Naerma see küll ei aja, küll aga nutma, kui arvestada, kui palju inimesi liikleb veel Liikluseeskirja järgi!
Liiklusseadus on muidugi eraldi ooper – sisuliselt pidi see asjad lihtsamaks tegema aga näiteks sõna “mopeed” on kehtetus Liikluseeskirjas 25 korda. Liiklusseaduses aga mainitakse mopeedi 106 korda — kohe palju ”lihtsam”.
Mina ei loe muud kui katekismust enne kui sõitma lähen. Käib ka ja juhtunud pole midagi.
ei olnud naljakas artikkel. Kui tahtmine ajaviiteks midagi lugeda, soovitaks ilukirjanduslikku teost. Seaduse eesmärk pole kindlasti meelelahutust pakkuda.
Peab siiski ütlema, et liiklusseadus on üle reguleeritud. Seda ilmselt sellepärast, et kohtunikule ei jääks ükskord kahtepidi otsustamise võimalust.
Politseiriik on valmis.