Kalle Palling: Uus jahiseadus tagab koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel (2)

Kalle PallingEelmisel nädalal parlamendis vastuvõetud uue jahiseaduse kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Praeguseni on jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.

Uut jahiseadust on tehtud juba aastast 2008 ning selle koostamise juures on osalenud mõlemad vastandlike huvidega pooled – nii erametsaomanikke esindav Erametsa Liit kui Jahimeeste Selts.

Stabiilsuse jahinduses tagab see, et tulevikus säilivad kõik jahipiirkonnad ning nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse  10 aastaks. Samas tekib tulevikus võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest (s.t. esindatud peab olema 51% kinnistutest, mitte omanikest) ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest. Selline lahendus annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa selles, kes tema maal jahti peab. Ühtlasi tagades, et otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt, mis tähendab, et väikemaaomanike huvidega arvestatakse.

Oluline on ära märkida, et edaspidi ei pikendata 10 aastast kasutusõiguse luba automaatselt, selleks peab olema jahindusnõukogu heakskiit. Uue seadusega luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas eraomaniku maa peal jahti peetakse. Kokkuleppe üheks osaks peaks olema ka see, kuidas konkreetse maa peal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse.

Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud.

Uus jahiseadus näeb pärast vastava muudatusettepaneku sisseviimist ette, et selliste kahjude kinni maksmiseks moodustavad jahiseltsid (või Jahimeeste Selts) spetsiaalse reservfondi. Reservfondi kaudu on jahimeestel endil võimalik reguleerida oma liikmetelt maksete kogumist ja eelkõige lepingutega katmata aladel erakorraliselt tekkivate kahjude eest tasumist.

Reservfondist tehtavatest erakorralistest kahjudega seotud väljamaksetest on võimalik üks kord aastas  30% ulatuses taotleda toetust KIKist. KIKist makstava toetuse laeks on eelmisel aastal jahimeeste poolt sinna makstud aastatasu suurus. See tähendab, et reservfondi makseid toetatakse kuni 30% reservfondist makstavast mahust, kuid mitte rohkem, kui jahimehed ise KIKi eelneva aasta jooksul sisse maksnud on. Jahimehe aastamaks saab tulevikus olema vahemikus 10-25 Eurot.

Jahiuluki tekitatud kahju hüvitatakse riigi poolt kui kahju tekib alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusse  territooriumi piirist, kus Looduskaitseseaduse või  kaitse-eeskirjaga on jahipidamine keelatud. Samuti on ulukite lisasöötmine on keelatud alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusse territooriumi piirist, kus Looduskaitse seaduse või  kaitse-eeskirjaga on jahipidamine keelatud.

Uue jahiseaduse alusel lepitakse edaspidi mõlema huvitatud osapoole ja riigi osalusel kokku ka see, kui palju loomi kütitakse. Maakondades luuakse selleks jahindusnõukogud, mis koosnevad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajatest. Nõukogu kaudu toimub nii küttimismahtude kokkuleppimine kui ka jahipiirkondade piiride muutmine ja piirkonna kasutaja ehk jahiseltsi väljavahetamine.

Karu, hunt, metssiga, põder, hirv, metskits ja ilves on loomad, mille küttimiseks peab olema moodustatud jahipiirkond. Metssea, põdra, hirve ja metskitse küttimismahud lepitakse kokku jahindusnõukogus, arvestades riigi poolt seire tulemusel antud soovitusi; karu, hundi ja ilvese küttimismahud määrab riik.

Ülejäänud loomadele (väikeulukitele) võivad oma maaomandi piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud. Kui maaomanikel see huvi puudub, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad. Kui maaomanik on ka jahimees, siis väikeulukile saab ta jahti pidada oma maal ise. Tänaseni selline võimalus paljudes piirkondades puudus.

Et veenduda jahimeeste oskuses relvaga ümber käia, säilib laskekatse nõue. See kehtib ka välismaalastele, kui nad ei ole sarnast katset välisriigis sooritanud.

Uus seadus jõustub 1. juunil 2013.

Kalle Palling
Riigikogu liige  ja jahiseaduse juhtivmenetleja Riigikogus

Print Friendly, PDF & Email