Viis aastat küpsenud jahiseadus võeti vastu (15)

Viis aastat küpsenud jahiseadus võeti vastu

TEADMATUS: Seoses kahjuhüvitamise nõudega ei oska jahimehed praegu arvata, kui kalliks nende hobi võib muutuda. Foto: Raul Vinni

Neljapäeval võeti riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahiseadus, mis peaks senisest rohkem arvestama eraomaniku õigustega ning loob raamid jahimeeste ja maaomanike lepinguliste suhete tekkimisele. Uus seadus jõustub 1. juunil.

“Seaduse läbiv mõte on, et maaomanik, kelle maal jahti peetakse, ja jahimees, kes seda teeb, peavad omavahel kokku leppima, mis tingimustel, kuidas ja millal jaht toimub. Ilma kokkuleppeta teise omandil toimetamine ei peaks olema loomulik käitumisnorm,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Uue jahiseaduse valmimisele aktiivselt kaasa mõelnud Valjala talunik Jaan Sink ütles, et uus jahiseadus on viljakasvataja vaatevinklist positiivne ja praegusega võrreldes samm edasi. “Hea on see, et ka rendimaade küsimus ikkagi lahendati, veebruaris eelnõu esimesel lugemisel jahimeestega rendimaadele lepingu sõlmimisest juttu polnud,” lausus Sink.

Just rendimaadega seonduv takistas Singil siiani sõlmimast lepingut kohaliku jahiseltsiga, kes ei tahtnud rendimaade osas kohustusi võtta. “Nüüd tuleb see asi uue seaduse valguses uuesti üle vaadata,” märkis talunik. Sink lisas, et tema on huvitatud jahipidamise kasvust ega hakka mingil juhul oma maadel jahti keelama.

Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Margus Mägi ütles, et uue jahiseadusega muutus olukord maa- ja metsaomanike suhtes natukene õiglasemaks. “Siiamaani olid nende õigused jahi reguleerimisel väikesed,” möönis Mägi, kelle meelest annab uus jahiseadus maaomanikele suuremad võimalused reguleerida jahti oma maal ja nõudeid esitada.

Seevastu jahimeeste elu muutub uue jahiseaduse valguses Margus Mägi hinnangul keerulisemaks. “Kui siiani teadis jahimees, palju tal see hobi maksma läheb, siis nüüd ei oska keegi ennustada, kuidas jahiaasta lõppeb ja millised võlad võivad jahimeestel aasta pärast kaelas olla,” osutas Mägi, kelle sõnul ei saa jahimees alati ulukikahjusid ära hoida isegi juhul, kui ta täidab riigi poolt ette antud küttimislimiidid. “Kahjustused tekivad ka siis, kui jahimaale jääb alles kas või kaks põtra ja vaene jahimees peab ikkagi kahjud kinni plekkima,” lisas jahiseltsi juhatuse esimees.

Arvestamata mõnda erandit, on Saaremaal maaomanike ja jahimeeste läbisaamine üsna normaalne, kuid Eestis tervikuna võib vaidlusi tekkida üsna palju. “Eks advokaadid saavad jälle palju tööd ja leiba, kui neid kahjustuste vaidlusi tuleb,” arvas Mägi.

Margus Mägi sõnul üritavad kohalikud jahiseltsid sõlmida lepingud võimalikult paljude maaomanikega, kuid arvestades maaomanike suurt arvu, siis kõigiga see ilmselt siiski ei õnnestu.

Asjaolu, et maaomanikul on uue seaduse kohaselt luba oma maal väikeulukijahti pidada, võib Mägi hinnangul tekitada turvalisuseprobleeme.

Eesti erametsaliit väljastas neljapäeval pressiteate, kutsudes kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlike metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida maa- ja metsaomanike ühine raamleping jahipiirkonna kasutajaga. Erametsaliidus on ettevalmistamisel raamlepingu näidised.

 

Mida uus jahiseadus kaasa toob?

• Peamine probleem, mida uus jahiseadus lahendab, puudutab omandiõigust. Praeguseni on jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.

• Praegused jahipiirkonnad pärinevad Nõukogude Liidu ajast, mil need moodustati peamiselt tollaste kolhooside piiride alusel. Riigikord on juba 21 aastat tagasi muutunud, uuesti on tekkinud eraomand, aga jahinduses valitseb siiani olukord, kus eraomandisse kuuluv maa on omaniku nõusolekuta sunniviisiliselt lülitatud NL-i aegadest pärit jahipiirkonna koosseisu.

• Sisuliselt ainus “õigus”, mis jahipiirkonda kuuluval eraomanikul praegu on, on “õigus” kanda 100-protsendiliselt kogu kahju, mida metsloomad tema omandisse kuuluval maal tekitavad. Vana seaduse alusel on maaomaniku teine õigus keelata oma maa peal jahipidamine. See toob kaasa aga veelgi suuremad kahjud (kuna jahi keelamise tagajärjel ei küti enam keegi põllukahju tekitavaid metssigu või metsakahju tekitavaid põtru ja metskitsi).

• Uue jahiseaduse kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas eraomaniku maa peal jahti peetakse. Kokkuleppe üks osa peaks olema ka see, kuidas ennetatakse konkreetse maa peal jahiloomade tekitatavat kahju ja kompenseeritakse tehtud kahju.

• Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajad on põllu- ja metsamajanduse atesteeritud konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud.

• Uus jahiseadus näeb pärast vastava muudatusettepaneku sisseviimist ette, et selliste kahjude kinnimaksmiseks moodustavad jahiseltsid (või jahimeeste selts) spetsiaalse reservfondi. Reservfondi kaudu on jahimeestel endil võimalik reguleerida oma liikmetelt maksete kogumist ja eelkõige lepingutega katmata aladel erakorraliselt tekkivate kahjude eest tasumist.

• Reservfondist tehtavate erakorraliste kahjudega seotud väljamaksete jaoks on võimalik üks kord aastas kuni 30% ulatuses taotleda toetust KIK-ist. KIK-ist makstava toetuse lagi on eelmisel aastal jahimeeste poolt sinna makstud aastatasu suurus. See tähendab, et reservfondi makseid toetatakse kuni 30% reservfondist makstavast mahust, kuid mitte rohkem kui jahimehed ise eelneva aasta jooksul KIK-i maksnud on.

• Uue jahiseaduse alusel lepitakse edaspidi mõlema huvitatud osapoole ja riigi osalusel kokku ka see, kui palju loomi kütitakse. Maakondades luuakse selleks jahindusnõukogud, mis koosnevad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajatest. Nõukogu kaudu toimub nii küttimismahtude kokkuleppimine kui ka jahipiirkondade piiride muutmine ja piirkonna kasutaja ehk jahiseltsi väljavahetamine.

• Jahipiirkonnad säilivad ja nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Samas tekib tulevikus võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest (st esindatud peab olema 51% kinnistutest, mitte omanikest) ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest. Selline lahendus annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa selles, kes nende maal jahti peab. Teisalt tagab see, et väikemaaomanike huvid on kaitstud ja otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt. Samuti ei pikendata edaspidi kasutusõiguse luba automaatselt, selleks peab olema jahindusnõukogu heakskiit.

• Karu, hunt, metssiga, põder, hirv, metskits ja ilves on loomad, kelle küttimiseks peab olema moodustatud jahipiirkond. Metssea, põdra, hirve ja metskitse küttimismahud lepitakse kokku jahindusnõukogus, arvestades riigi poolt seire tulemusel antud soovitusi; karu, hundi ja ilvese küttimismahud määrab riik.

• Ülejäänud loomadele (väikeulukitele) võivad oma maaomandi piires jahti pidada kõik jahimaad omavad maaomanikud. Kui maaomanikel see huvi puudub, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.

Allikas: keskkonnaministeerium

Print Friendly, PDF & Email