Kirjuta sellest, millest süda kõneleb

Kirjuta sellest millest süda kõnelebLõpetasin Kuressaare gümnaasiumi 1999. aastal. Mäletan, et kirjutasin küpsuskirjandi teemal “Mida on klassikalisel kirjandusel öelda tänapäeva lugejale?”. Teemasid kuulasime raadiost.

Minu esimene klass lõpetas Kuressaare gümnaasiumi 2007. aastal. Kõik kordus. Teemasid kuulati endiselt raadiost.
Muutunud olid vaid punktid, mida töö eest saada võis – 10 asemel 100. Aasta hiljem algasid olulised muutused: ette anti küll taas kümme teemat, kuid neli neist oli lahti seletatud. 2009.–2011. aastal oli lahti seletatud juba kõik kümme teemat.

Inimene harjub kõigega

Alates 2012. aastast koosneb eesti keele riigieksam kahest osast: lugemisülesandest ja kirjandist. Märt Hennoste sõnul kontrollitakse nendega eksaminandi funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust, st õpilase tekstimõistmis- ja tekstiloomeoskust. Ta lisab, et eksam peab näitama, kuidas gümnaasiumilõpetaja suudab lugeda, mõista, analüüsida, tõlgendada ja luua eestikeelseid tekste.

On loomulik, et iga uus asi tekitab teatavat ärevust ning uuendusi võetakse üldjuhul raskesti vastu. Mina tunnen seda omal nahal pidevalt. Kuid inimene harjub kõigega, eriti siis, kui talle antakse selleks võimalus.

Meie kool osales eesti keele katseeksamil 2010. aastal, kui toimus eksamitöö esimene katsetamine. Seega said nii õpilased kui ka õpetajad esimese kokkupuute ees ootavaga. Aasta hiljem me katseeksamil enam ei osalenud, küll aga andsime 7.–11. klassi õpilastele võimaluse kirjutamispäeva raames teha tööd samaaegselt abiturientidega. 2012. aastal kirjutasid 7.–10. klassid kirjandit ja 11. klass tegi katseeksamit tegevuspäeva “Teeme koos!” raames.

Tuleval esmaspäeval, 29. aprillil hingavad abiturientidega ühes rütmis 9. ja 11. klassid. On nende peaproov ees ootavaks eksamiks. Üheksandikud saavad ettekujutuse, mida oodata kuu aja pärast toimuval põhikooli lõpueksamil. Üheteistkümnendikud saavad omal nahal tunda, mida tähendab kuus tundi ühel kohal istuda ja muudkui kirjutada. Harjutamine teeb meistriks, olgu õppustel raske ja lahingus kerge. Ainult kirjutades õpib hästi kirjutama.

Toom Õunapuu on võrrelnud kirjandit niidirulliga. See on päris tabav. Õpilane ise peab reguleerima niidi pinget ja kontrollima, et see ei läheks puntrasse ega sõlme. Eesmärk on tekitada lõiming, kus niidid on kenasti ühtlaselt seotud.
Ehkki vanasõna ütleb, et tagasihoidlikkus on voorus, ei kehti see kirjandi puhul. Tuleb julgelt näidata oma teadmisi ja nende üle filosofeerida, tuleb põimida erinevaid niite, et tulemus oleks piisavalt värviline, ainulaadse mustriga, ent meeldivalt ühtne ja pisut ehk ka korrapärane. Lugemisülesanne, seevastu, olgu tekstikeskne ja täpne.

Lõpueksamis kumab õpilase lugemus selle laiemas tähenduses. See peab näitama õpilase erudeeritust, maailmavaadet, väärtushinnanguid, põhimõtteid. Reinveidemannilikult võiks öelda, et küpsuskirjand on justkui miniatuurne tüvitekst – lõiming erinevatest tekstidest, mis õpilast kuidagi kõnetavad, teda kuidagi mõjutavad. Nagu tüviteksti, nii luuakse ka kirjandit tõlgenduste kaudu. Nagu tüvitekst, nii toetub ka kirjand erinevatele tekstidele, probleemidele. Õpilase isiklik tüvitekst toetub ju eelnevale 12 kooliaastale, võtab need kokku ja on tuleviku seisukohalt märgilise tähendusega. See on miski, millele õpilane hakkab ehitama oma järgmist eluetappi.

Mida hakata peale nende tundidega, mis on eksamini jäänud?

Enne eksamit tasub võtta endale rahulikult aega mõtlemiseks, kes ma olen, mida pean oluliseks, mida väärtustan. Mis on see, mis minu sees pakitseb? Nagu ütlevad lauluread: “Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida, igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.”

Isiklik side teemaga

Küpsuskirjand on see koht, kus on oluline silmas pidada, kes ma päriselt olen. Minu südametukse on hästi oluline. Rääkida (loe: kirjutada) tuleb alati sellest, millest süda kõneleb. Kui kirjutama asudes on isiklik side teemaga, tuleb töö tuumakam ja ainulaadsem. Ma leian, et lähedus teemaga on mõnikord isegi olulisem kui faktirikkus. Kõige selle juures ei tohi aga jätta näitamata, kes on mind nii mõtlema pannud, kes on minu autoriteedid ja teenäitajad. On ju teada-tuntud ütlus: “Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja mina ütlen, kes oled sina ise.” Autoriteedid näitavad ka kirjutaja kohta üht-teist.

Eksamipäeval soovitan ma tungivalt kasutada õigekeelsussõnaraamatut. Teatan ikka oma õpilastele naerdes, et kõik, kes ÕS-i kasutavad, saavad boonuspunkte. Sest nad saavad ju neid õigekirjapunktide näol. Miks siis mitte selleks võimalust luua. Tark inimene kahtleb endas ja kontrollib ennast.

Millist nõu annavad lõpueksamiks minu noored kolleegid Tartust ja Tallinnast?

Stella Sägi, Tartu Jaan Poska gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, soovitab enne eksamit lugeda ajakirjandust ja vaadata üle lemmikraamatud ja -filmid. Eksamipäeval tasub kindlasti läbi mõelda, kas valitud teema on südamelähedane ja kas sel teemal on piisavalt näiteid. Kirjutama asudes soovitab ta kõigepealt kirja panna 4–5 näidet ja alles siis kirjutama hakata!

Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Karin Soodla ütleb, et oluline on säilitada kaine mõistus ja kriitiline meel ning mitte lasta eksamipalavikul end paanikasse ajada. Seetõttu soovitab tema alustada lugemisülesandest, et mitte tunda tühja-pea-ja-paberi-tunnet, vaid asuda millegi kallale ja saada mõte jooksma. Veel soovitab ta võimalusel kasutada mõtteid alustekstist, kuid mõelda sealt ka julgelt edasi.

Reet Igav Kadrioru Saksa gümnaasiumist rõhutab, et kirjandit peab ka teisel inimesel huvitav lugeda olema, st kõik võib olla õige ja läbi mõeldud ning n-ö juhendi järgi kirjutatud, aga kui seal sees mingit omanäolist sädet ei leidu, pole ka huvitav. Seega võiks mõelda, kuidas 95% inimestest valitud teemast räägiks, ja siis kirjutada ise teistmoodi.

Ehkki ma mäletan hästi, millisel teemal oma küpsuskirjandi kirjutasin, ei mäleta ma selle sisust rohkemat, kui et toetusin oma mõttekäigus valdavalt oma tolleaegsele vaieldamatule autoriteedile Mati Undile ja tema loomingule. Iseasi, kas teda sel ajal klassikuks nimetada sai, kuid tema looming aitas minu mõttekäiku kõige paremini toetada. Loodan siiralt, et esmaspäeval leiavad abituriendid üles selle “oma” , mille või kelle kaudu sõnumit selgelt edastada.

Eve Tuisk
Kuressaare gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Print Friendly, PDF & Email